lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel viivist.
lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda
lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist.
kohaselt on tarbija isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Tulenevalt
lg 1 saab lugeda seaduses sätestatud viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär 44.2 %. Kuna tõenditest tulenevalt oli 2 kostja põhivõlgnevuse tagasimaksmisega viivituses, on hageja nõue viivise väljamõistmiseks summas 6 497.36 põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi 3 213.20 krooni. Leppetrahvi nõude aluseks on üldtingimuste p 5.4, mille kohaselt juhul, kui lepingu lõpptähtpäeva saabumisel on krediidisaajal krediidiandja ees täitmata rahalisi kohustusi ning võlgnevust ei ole likvideeritud kümne päeva jooksul lepingu lõpptähtpäeva saabumisest, on krediidisaaja kohustatud krediidiandjale tasuma leppetrahvi kakskümmend protsenti tähtaegselt tagastamata krediidisummalt.
sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kuna kostjaks on tarbija, tuleb arvestada võlaõigusseaduse tüüptingimusi reguleerivate sätetega.
lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. Puudub vaidlus, et üldtingimuste p 5.4 näol on tegemist tüüptingimusega. Tüüptingimuse sisukontrolli peab kohus tegema sõltumata poolte taotlustest.
lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohtuistungil jäi hageja esindaja seisukoha juurde, et leppetrahvimäär 20 % tagastamata krediidisummalt on proportsionaalne rikkumise raskusega. Kohus leiab, et hageja poolt üldtingimustes märgitud leppetrahvimäär on ebamõistlikult suur, võttes arvesse leppetrahvi eesmärki ning asjaolu, et kostja nõuab hagejalt viivist 44.20 % aastas, mis on lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on üldtingimus p 5.4 tühine ning ei kuulu kohaldamisele. Kohus jätab hageja leppetrahvi kostjalt väljamõistmise nõude 3 213.20 krooni osas rahuldamata. Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulusid 600 krooniüldtingimuste p 8.3 ja 4.3 alusel. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja saatnud kostjale 4 kirja (tl 14-17). Kirjade saatmise hinnakiri on poolte vahelise lepingu osa tulenevalt üldtingimuste p 8.3 ning nende kulude väljamõistmine kostjalt on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega kuulub hageja nõue võla sissenõudmisega seotud kulu 600 krooni oas rahuldamisele. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kuna hageja on hagiavalduses viivist arvestanud kuni 31.05.2007, tuleb viivis välja mõista alates 01.06.2007. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja nõuab kostjalt hageja kasuks välja tagastamata krediidisumma 16 066 krooni, sissenõutavaks muutunud tasumata intressi 4 200 krooni, viivise 6 497.36 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulud 600 krooni, kogusummas 27 363.36 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et kuna kostja võttis osaliselt hagi õigeks ning kõrvalnõuete osas rahuldas kohus nõude osaliselt, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel 20% ulatuses hageja ja 80% ulatuses kostja kanda. Pooled võivad nõuda menetluskulude rahalist kindlaksmääramist asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimeses astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid. 3 Meeli Kaur kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.