) § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus.
lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti
lõikes 2 nimetatud summat.
lg 1 sätestab, et kohus ei lõpeta
lõike 1 alusel pankrotimenetlust, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 4 sätestab, et kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. 4 2-07-3713 Võlgnik AS xxx on 29.01.2007 esitanud Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse kohaselt tõi konkurentsi kasv võlgniku tegevusalal kaasa ettenägematuid kulutusi. Alates 2002.a on aktsiaseltsil olnud pidevalt raskusi maksuvõla tasumisega. Viimased neli majandusaastat on lõppenud kahjumiga ning viinud aktsiaseltsi miinusesse. Raskest majanduslikust olukorrast tulenevalt hakkasid töötajad lahkuma, tehes seeläbi majandustegevuse jätkamise võimatuks. 2006.a suvest on aktsiaseltsi majandustegevus sisuliselt seiskunud. Aktsiaseltsil puuduvad vahendid, mille arvelt rahuldada Maksu- ja Tolliameti ning teiste võlausaldajate nõudeid. Täiendavate vahendite hankimine ning tegevuse saneerimine on välistatud. Avalduse esitaja kinnitab, et äriühingu maksejõuetus on alalise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt on võlgniku juhatuse esitanud pankrotiavalduse. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on võlgnikul vara ca 15 000 krooni, võlgnikul on kohustusi kokku summas 1 813 272.92 krooni. Arvestades võlgniku vara väärtust ja kohustuste suurusi, ei ole võlgniku vara arvelt võimalik rahuldada ei võlausaldajate nõudeid. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgniku majandustegevus lõppes oktoobris 2006.a suvest. Asjas kogutud tõenditega – võlgniku juhatuse liikmete seletused, ajutise pankrotihalduri aruanne, võlgniku 2005.a majandusaasta aruanne, maksusaldode väljavõtted – on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri tööperioodil leidis tuvastamist, et võlgniku juhatuse liikme käitumises esinevad juhtimisvea tunnused – võlgnikku ei likvideeritud õigeaegselt ning raamatupidamisdokumendid ei vasta seaduse nõuetele. Võlgniku 2005.a majandusaasta aruandest tuleneb, et võlgniku omakapital ei vastanud nõuetele seisuga 31.12.2005. Arvates võlgniku faktilise majandustegevuse lõppemisest 2006.a suvel kuni pankrotiavalduse esitamiseni on võlgniku kohustused suurenenud maksuintresside ja viiviste võrra AS Hansapank ees. Ajutise halduri tööperioodil ei leidnud tuvastamist, et esineks tagasivõitmise, tagasinõudmise võimalusi. Ajutine pankrotihaldur on teinud järelepärimise võlausaldajatele selle kohta, kas võlausaldajad soovivad maksta kohtu deposiiti raha pankrotimenetluse kulude katteks. Võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu on teatanud, et nad ei nõustu pankrotimenetluse rahastamisega. Kohus leiab, et kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja AS xxx võlausaldajad ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb AS xxx pankrotimenetlus lõpetada
Merike Varusk Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.