lg 2 ja lg 3 mõttes on tegemist võlgniku lähikondsega.
lg 1, 2, § 109 lg 1, § 113 lg 1 p 3, lg 2, § 119 lg 1 alusel taotleb hageja tunnistada kehtetuks hagejapoolne rahalise kohustuse täitmine kostjale ning kohustada kostjat tagastama kehtetu tehingu järgi saadu 349 000 krooni. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kassaväljaminekuorderitel nr 16, 21, 24 ja 26, mis on hagiavaldusele lisatud, puuduvad kostja allkirjad raha kättesaamise kohta. Hageja ei ole tõendanud kostja poolt raha saamist hageja kassast, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja täiendava vastuse kohaselt ei vasta hageja poolt esitatud dokumendid Raamatupidamisseaduse § 7 nõuetele, mille järgi peavad dokumendil olema raamatupidamiskohuslas(t)e allkirjad tehingu toimumise kohta. Esitatud dokumentide järgi ei ole kostjale raha välja makstud. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused 25. aprilli 2007.a otsusega jättis Harju maakohus hagi rahuldamata. 01.07.2004.a kohtuotsusega kuulutati välja hageja pankrot. Kostjale tehti väidetavad väljamaksed hageja kassast septembrist detsembrini 2003.a. Kostja oli aga võlgniku (hageja) juhatuse liige, seega § 117 lg 2 p 1 kohaselt oli tegemist võlgniku lähikondsega.
lg 1 p 3 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks rahalise kohustuse täitmise võlausaldajale, kui kohustus täideti kahe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist võlgniku lähikondsele, kui lähikondne ega võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli sel ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kohustuse täitmise tõttu.
lg 2 kohaselt eeldatakse võlgniku lähikondse puhul, et ta võlgniku maksejõuetust teadis. Juhindudes
lg 1 on teine pool kohustatud tagastama pankrotivarasse tehingu alusel saadu koos viljade ja muu kasuga, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks. Kohtu arvates ei vasta kohtule nõude tõendamiseks tõenditena esitatud kassa väljaminekuorderid nr 16, 21, 24, 26 raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 ega tõenda raha maksmist hageja kassast kostjale. Viidatud kassa väljamineku orderitel on kirjas vaid korraldus kostjale raha välja andmiseks ja sellel pearaamatupidaja allkiri. Kassa väljamineku orderite osa, kus peaks kirjas olema andmed raha vastuvõtmise kohta kostja poolt – summa sõnadega ja allkiri – on täitmata. Täitmata on ka kassa väljaminekuorderite osa raha väljaandmise kohta. Seega saab kassa väljaminekuorderitega lugeda tõendatuks vaid asjaolu, et tehti korraldus kostjale raha väljaandmiseks, kuid tõendatud ei ole raha tegelik väljaandmine kostjale. Raha väljaandmise kohta puudub nii kostja kui ka hageja 2
Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja on hageja kassast väljaminekuorderite nr 16, 21, 24 ja 26 (tl 7-10) alusel raha saanud. Asja materjalidest nähtuvalt leidis kohus, et viidatud kassa väljaminekuorderid ei tõenda hageja kassast kostjale raha maksmist. Õige on kohtu poolt tuvastatu, et kassa väljaminekuorderitega saab lugeda tõendatuks vaid asjaolu, et nendega tehti korraldus kostjale raha väljaandmiseks. Kolleegium sellega nõustub. Ebaõige on apellandi seisukoht, et vaatamata kassa väljaminekuorderite mittevastavusele raamatupidamisseaduse §-s 7 esitatud algdokumendi nõuetele, kinnitavad need kostjale sularaha väljamaksmist. Raamatupidamisseaduse § 7 lg 1 järgi on raamatupidamise algdokument majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad muuhulgas olema kajastatud tehingu osapoolte nimed, tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid, majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad) ning vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Hageja poolt nõude tõendamiseks esitatud kassa väljaminekuorderitel on vaid pearaamatupidaja allkiri. Kassa väljaminekuorderitel on täitmata osa raha väljaandmise kohta (puudub kassapidaja allkiri), samuti osa, kus peaks olema kirjas andmed raha vastuvõtmise kohta (summa sõnadega ja allkiri). Kolleegium ei nõustu apellandi väitega selles, et kohus jättis põhjendamatult raamatupidaja seletuskirja tõendina arvestamata, rikkudes sellega TsMS § 442 lg 8 sätestatut (apellatsioonkaebuses ekslikult lg 2). Kohus on otsuses T. J seletuskirjale viidates tuvastanud, et hageja finantsdokumente ei allkirjastatud nõuetekohaselt ja antud juhul ei takistanuks miski tal alla kirjutamast ka sellele kassa väljaminekuorderi osale, mis kinnitab raha väljaandmist. T.J seletuskiri ei tõenda kostjale raha väljamaksmist. Põhjendatud ei ole apellandi väide ka selles, et kohus jättis apellandi taotluse täiendavate tõendite esitamiseks ja tunnistaja kohtusse ülekuulamisele kutsumiseks rahuldamata. Kohtuistungil 29.03.2007.a on hageja esindaja muuhulgas leidnud, et: „kassa väljamineku orderid on objektiivsed ja J seletus on aluseks hagi rahuldamisele ja istungi edasilükkamist ei taotle. Asja võib täna lõpuni arutada.“ (tl 62-63). Seega ei ole maakohus menetlusõiguse norme rikkunud. Eeltoodud asjaoludel tegi maakohus põhjendatult järelduse, et hagi ei ole usaldusväärselt tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kuna apellatsioonkaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid teisiti ja teha asjas teistsuguseid järeldusi kui tegi maakohus, jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtuotsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, s.o antud juhul hageja. Kaebuse 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.