KOHTUOTSUS Tsiviilasja number 2-06-23781 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja 19. oktoober 2007, Tallinn koht Kohtukoosseis Reet Allikvere, Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Tsiviilas

) § 61 lg

1. Hageja on tõendanud lapse igakuiste vajaduste suurust, milleks on 4657 krooni. Kostja on kohustatud tasuma sellest pool ehk 2328 krooni. Hageja soovib, et kohus mõistaks kostjalt välja elatise tütre M. R ülalpidamiseks 2328 krooni kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Kostja ei tunnista hagis esitatud elatisraha suurust. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit lapse vajaduste ja ülalpidamistekulude kohta. Lapse kasvatamise kulud peavad mõlema poole vahel võrdselt jaotuma. Hageja ei ole tõendanud, et kostja ei ole osalenud lapse ülalpidamisel. Kostja ei ole hoidnud kõrvale ega keeldunud lapse ülalpidamisest. Põhjendamatu on hageja nõue elatise välja nõudmiseks tagasiulatuvalt, sest vastavalt poolte kokkuleppele loeti kostja osaks ülalpidamiskuludena tema poolt makstud lasteaiatasu 40 549, 50 krooni. Kostja ei kavatse jätta lapse ülalpidamiskohustust täitmata, kuid on nõus kandma ainult mõistlikud ja tegelikud kulud. Kostja arvutuste kohaselt ei tohiks lapse ülalpidamise kulud ületada 1500-1800 krooni kuus, millele tuginevalt peaks kostja maksma hagejaga võrdselt 750-900 krooni kuus. Selline summa oleks kostjale jõukohane. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi ja mõistis välja V.Klt K.R kasuks igakuise elatise 2328 krooni xx.xx.xxxx sündinud tütar M.R ülalpidamiseks alates elatisehagi esitamisest 01.09.2006 tagasiulatuvalt s.o xx.xx.xxxx kuni M. R täisealiseks saamiseni s.o xx.xx.xxxx. Kohtuotsus kuulub viivitamata täitmisele. Laps vajab ülalpidamist pidevalt ja seega on lapse huvides, et elatise maksmine oleks regulaarne, st igakuiselt ja piisav. Kostja ei ole elatist tasunud, mistõttu ei ole ta oma ülalpidamiskohustust vajalikul määral täitnud ning elatise väljamõistmine on põhjendatud. Hageja taotles lapse kulude kalkulatsiooni alusel kuus 2328 krooni. Kostja nõustus maksma elatist kuus 1000 krooni. Kostja põhjendas eelnimetatud summat asjaoluga, et kostja perekonda sünnib üsna pea uus laps ja, et kostja on töötu. Vanemal on kohustus ülal pidada oma alaealisi lapsi, seega peab vanem otsustusi tehes tagama, et tal oleks vahendeid kõigi ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks. Kostja esitas kohtule enda töötuse kohta tööotsimiskava, kuid see ei ole tõendiks, mis kinnitaks käesoleval ajal kostja seisundit töötuna, kuna sellel on viimane tööotsimise pöördumine 08.01.
2. Kostja enda sissetulekute puudumise kohta ei ole tõendeid esitanud. Kostja kinnitus, et on nõus elatisega 1000 krooni kuus ja kostja esitatud Eesti Krediidipangale tagasimakse kohustust käsitlev laenuleping kinnitavad, et kostjal on ikkagi sissetulek olemas, kuigi kostja on ise väitnud, et vanemad aitavad. EV lastekaitse seaduse § 10 järgi on lastel võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. Laste võrdse kohtlemise põhimõte tuleneb ka ÜRO lapse õiguste konventsiooni art 2, mille järgi tunnustavad ja tagavad konventsiooniga ühinenud riigid kõigile lastele võrdselt konventsioonis sätestatud õigused. Konventsiooni art 18 järgi tunnustavad riigid põhimõtet, et mõlemad vanemad vastutavad ühiselt lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Vanematel või teatud juhtudel seaduslikel hooldajatel lasub esmane vastutus lapse üleskasvatamise ja arendamise eest. Lapse huvid peavad olema nende tähelepanu keskpunktis.

§ 50lg 1 järgi on vanemal õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. Samuti 2

§ 60lg 1 kohaselt kohustatud oma lapsi ülal pidama.

Eeltoodust tulenevalt peab vanem tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavaid lapsi vanemaga koos elavatele lastele ega rahuldada vanemast lahuselavate laste vajadusi vanemaga koos elavate laste vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. Nimetatut kinnitab ka

§ 61

lg 5, mille järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla kehtestatud miinimummäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

§ 61

lg 4 kohaselt ei või igakuine elatisraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, s.t 1800 krooni kuus. Eeltoodust tuleks lähtuda lisaks lapse vajadustele elatise suuruse määramisel. Arvestada tuleb ka sellega, et füüsiline isik, kes saab kohtuotsuse alusel

§ 61

järgi elatist, maksab elatiselt tulumaksuseaduse § 12 lg 1 p 7 ja § 19 lg 1 kohaselt tulumaksu. Seega ei ole hageja taotletud elatusraha määr ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid ning lapse vajadusi. Lähtuvalt

§ 70lg 1 ja 2 on hageja õigustatud elatusraha nõudma tagasiulatuvalt.

Kostja väitega lasteaiatasu maksmise kohta kohus ei arvestanud, kuna selle kohta kostja ei ole ühtegi tõendit esitanud, kostja väited on paljasõnalised. Riigilõivuseaduse (RLS) § 16 lg 1 p 2 kohaselt oli hageja käesoleval juhul hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. RLS § 37 lg 1 kohaselt tulnuks riigilõivu tasuda vastavalt hagi hinnale. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 129 lg 2 on hagihinnaks 20 952 krooni (9 x 2328) ning RLS § 37 ning seaduse lisa 2 järgselt tasumisele kuuluv riigilõiv 1500 krooni. TsMS § 179 lg 1 alusel kuulub tasumata või vähem tasutud riigilõiv ja muud menetluskulud, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, sissenõudmisele Eesti Vabariigi kasuks pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskuluna on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muu hulgas käsitletav ka riigilõiv. Järelikult kuulub riigilõiv 1500 krooni pärast kohtuotsuse jõustumist kostjalt riigi kasuks sissenõudmisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus V.K esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ning teha uus otsus, millega välja mõista kostjalt hageja kasuks elatis tütre M.R ülalpidamiseks 1000 krooni kuus alates xx.xx.xxxx kuni xx.xx.xxxx. Otsuse tegemisel rikkus esimese astme kohus menetlusõiguse norme ning hindas tõendeid ebaõigesti ja ühekülgselt. Pooli ei koheldud võrdselt. Kostja vastuväited ja tõendid jättis kohus tähelepanuta ning rajas otsuse ainult hageja tõenditele. Maakohus tuvastas ebaõigesti kostja varalise seisundi ning määras põhjendamatult 8-aastase lapse M ülalpidamiseks igakuise elatise 2328 krooni. Kostja on töötu ning sissetulekut ei oma ning käesoleval ajal on tal sündinud teine laps, kes ebaõiglase kohtuotsuse tõttu ilmselt sattub halvemasse olukorda, kui M.R.

§ 61

lg 5 sätestab kohtu õiguse vähendada elatise suurust alla sama paragrahvi lg 4 nimetatud suuruse, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatud kui elatist saav laps. Käesoleval ajal on kostja ülalpidamisel kaks last ja uus abikaasa T. K, kes viibib sünnipuhkusel, oma 6-aastase vallaslapse M. S, kelle ülalpidamiseks ema elatist teiselt vanemalt ei saa. Kohus jättis tähelepanuta kostja väited ja tõendid selle kohta, et ta võttis vabatahtlikult osa M ülalpidamisest ning 7 aasta vältel kokkuleppel hagejaga tasus lapse lasteaiamaksu, mida pooled on pidanud kostja osaks lapse ülalpidamiskuludes ning mis moodustas kokku 40 549, 50 krooni. Seda fakti tõendas kostja dokumentidega, mis on esitatud kohtule kiirmenetluses koos kirjaliku vastusega. Väär ja ebaõige on kohtu järeldus, et kostjal on ikkagi sissetulek olemas ning ta on võimeline maksma M ülalpidamiseks elatusraha nõutavas summas. Kohus ei võtnud arvesse, et peale abielulahutust jäi kostja eluasemest ilma ning oli sunnitud võtma laenu endale teise eluruumi 3

§ 61

lg-le 2 lähtutakse lapsele elatise suuruse kindlaksmääramisel kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest. Üldreeglina ei tohi

§ 61

lg 4 järgi igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Erandina sätestatakse kohtule võimalus vähendada elatise suurust alla

§ 61

lg-s 4 märgitud elatise miinimummäära

§ 61

lg-tes 5 ja 6 märgitud alustel.

§ 61

lg 6 p-de 1, 2 ja 3 järgi võib kohus jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla

§ 61

lg-s 4 nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui: vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused.

§ 61

lg 5 järgi võib kohus elatise suurust vähendada alla

§ 61

lg-s 4 nimetatud suuruse juhul, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks, kui elatist saav laps. Vanem peab tagama kõigile oma lastele võrdsed võimalused toimetulekuks ja arenguks ning pidama lapsi võrdväärselt ülal. Õige ei ole eelistada vanemast lahus elavat last vanemaga koos elavale lapsele ega rahuldada vanemast lahus elava lapse vajadusi vanemaga koos elava lapse vajaduste arvel. Lapsi tuleb kohelda võrdselt. 4

§ 61

lg 5 kohaldamine ning kostjalt tuleb elatis välja mõista tütar M R ülalpidamiseks 1500 krooni. Vanema varalise seisundi või lapse vajaduse muutmisel võib kohus huvitatud isiku nõudel elatise suurust muuta

§ 61

lg 3 alusel.

§ 70

lõike 2 kohaselt võib kohus hageja nõudel mõista elatise välja tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist, kui kohustatud isik ei täitnud selle aja vältel ülalpidamiskohustust ning ei esinenud käesoleva seaduse §-is 61 lg 6 nimetatud asjaolusid. Käesoleval juhul ei ole kostja küll tõendanud

§-s 61 lg 6 p 1 ja 2 mõttes nende asjaolude esinemist, kuid samas on tuvastatud alus elatise väljamõistmiseks alla alammäära

§ 61

lg 5 alusel, mis on käsitletav muu kohtu poolt tuvastatud mõjuva põhjusena (

§ 61

lg 6 p 3).

§ 70

lg 2 eesmärk on vältida nimetatud asjaolude esinemisel kohustatud vanema asetamist raskesse majanduslikku olukorda (elatisevõla tekkimist). Seega ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 01.09.2005. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsust tuleb tühistada elatise väljamõistmise lõpptähtaja osas.

§ 60lg 1 kohaselt on vanem kohustatud üleval pidama oma alaealist last.

M R saab täisealiseks xx.xx.xxxx ning elatis kuulub väljamõistmisele nimetatud kuupäevani. Kuna ringkonnakohtu otsusega kuulub väljamõistmisele elatis 1500 krooni, tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv 1000 krooni. Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest. Hagi hinnaks on seega 9 x 1500 = 13 5000 krooni, millele riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt vastab riigilõivu määr 1000 krooni. TsMS § 163 lg 1 alusel jätta hagi osalise rahuldamise tõttu poolte ülejäänud menetluskulud nende endi kanda. Ringkonnakohus jätab rahuldamata kostja taotluse täitemenetluse peatamiseks. Ringkonnakohtu 06.09.2007 määruse, millega jäeti kostja taotlus käiguta ja anti aega puuduse kõrvaldamiseks 20 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest, sai kostja kätte 11.09.2007. Siiani ei ole kostja esitanud maksedokumenti tagatise 15 600 krooni tasumise kohta või põhistanud, et ta ei suuda tagatist anda ja lahendi täitmisega kaasneb kahju, mida ei saa ilmselt hüvitada. Samas märgib kohus, et TsMS § 474 lg 1 kohaselt lahendi muutmise korral võib viivitamata täita muutmata jäänud osa. Seega kuulub kohtuotsus viivitamata täitmisele 1500 krooni väljamõistmise osas. R. Allikvere U. Loonurm U. Reinola 5