Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus.
lg 2 p 1 kohaselt Kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust.
lg 2 p 4 järgi kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlausaldaja ei ole oma pankrotiavaldust piisavalt põhistanud või nõude olemasolu tõendanud.
lg 2 Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse. Oma esialgses pankrotiavalduse tugines võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistamisel
lg 2 p 1 väites, et ta on võlgnikule teinud pankrotihoiatuse, mis on saadetud talle 07.08.2006.a. OÜ Demotrade Invest aadressil Valukoja 17, hoone 66. Võlgnik on kogu menetluse aja eitanud seda, et ta oleks saanud antud hoiatust. Võlgnik möönab, et OÜ Demotrade Invest tegutses antud aadressil kuni enda pankroti väljakuulutamiseni st kuni september 2006.a., kuid sellist tähitud kirja ei ole temale seal kättetoimetatud. Vaatamata võlgniku vastuväidetele ja kohtu poolt võlausaldajale antud täiendavale ajale, võlausaldaja ei ole kohtule tõendanud, et tema poolt 07.08.2006.a. saadetud tähitud kiri oleks võlgnikule ka kätte antud. Võlausaldaja poolt esitatud viited sellele, et sama pankrotihoiatus on võlgnikule kättetoimetatud kohtu poolt koos pankrotiavaldusega ning võlausaldaja poolt ka kohtuistungil 04.10.2007.a. võlgnikule üle antud, ei ole kohtu arvates samastatav
Esmalt tuleb mainida, et selline hoiatus tuleb pankrotiseaduse mõtte kohaselt teha enne pankrotiavalduse esitamist ja siis saab võlausaldaja tugineda sellele oma avalduses. Teiseks on sellise hoituse esitamine läbi kohtu või kohtuistungil vastuolus ka vastava hoiatuse mõttega. Pankrotihoiatuse mõte on ju võlgnikule meelde tuletada ja nõuda tema poolt võlgnetava kohustuse täitmist ja selle mitte täitmisel hoiatada teda, et võlausaldaja kavatseb esitada pankrotiavalduse. Seega on pankrotihoiatuse esmane eesmärk võlgnevuse kättesaamine ja hoiatus, et selle mitte täitmisel võib võlausaldaja kasutada õigust võlgniku pankrotti taotleda. Pankrotihoiatuse kättetoimetamine juba alustatud menetluse käigus ei täida aga eelmainitud eesmärki, kuna pankrotiavaldus, ehk ähvardus on teoks tehtud ning algatatud pankrotimenetluse keskseks küsimuseks on mitte niivõrd võlgnetava kohustuse täitmine, kui aga võlgniku maksevõime tuvastamine ja pankroti olukorra kindlaks tegemine. Seega ei pea kohus õigeks sellist pankrotihoiatuse kättetoimetamist. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et võlausaldaja ei ole tõendanud
Võlausaldaja on tuginenud ka
Nimelt leiab võlausaldaja, et võlgniku poolt oma abikaasale elamumaa Saustis ja korteriomandi xxx võõrandamine on käsitletav vara hävitamise või peitmisena eelmainitud sätte tähenduses. Kohus ei nõustu võlausaldaja vastava väitega. Vara võõrandamine iseenesest, aga abikaasade vahel seda enam, ei ole käsitletav vara peitmise, saati siis hävitamisena. Seega puudub ka
lg 2 p 3 koosseis, ning seetõttu kohus asub seisukohale võlausaldaja poolt ei ole piisavalt põhjendatud võlgniku maksejõuetus ning on seetõttu alus jätta rahuldamata esitatud avaldus tulenevalt
lg 1 ja
MS § 162 lg 1 alusel kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele võlausaldajalt. Ajutine pankrotihaldur on kohtule esitanud taotluse ajutise halduri tasuna saada 21 000 krooni ning menetluses tehtud kulutuste katteks 1 474,80 krooni, kokku 22 474,80 krooni. Kohus leiab, et taotletud kulutused on põhjendatud arvestades antud menetluse kestvust ja halduri kvalifikatsiooni ning kuuluvad väljamõistmisele võlausaldajalt. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.