2-06-20484/17

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-06-20484 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19.10.2007, Tallinn Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Iko Nõmm, Ülle Jänes Tsiviilasi A.Ii hagi O.Ia vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 12.06.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.Ii apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg 11.10.2007, avalik kohtuistung Hageja A.I, esindaja Valentina Timofejeva Kostja O.Ia, esindaja Svetlana Pilden. Menetlusosalised ja nende esindajad RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu 12.06.2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jätta A.Ii kanda. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates vandeadvokaadi vahendusel. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1. 01.08.2006 esitas A.I Harju Maakohtule hagi O.Ia vastu elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. Hagejalt on Tallinna Linnakohtu 12.04.2005 otsusega välja mõistetud elatis alaealiste laste A (sünd xx.xx.xxxx) ja E (sünd xx.xx.xxxx) ülalpidamiseks kummalegi 2 000 krooni kuus alates 25.06.
2. Hageja on tasunud elatist 84 385 krooni, kandes elatise igakuiselt kostja arveldusarvele alates 19.01.
3. 22.08.2005 andis hageja kostjale sularahas 35 000 krooni, mille kostja pani endale kuuluvale arveldusarvele Hansapangas. Hageja elatise võlgnevus on 21 415 krooni. Kohtutäituri poolt esitatud teatise kohaselt on hageja elatise võlgnevus 56 416 krooni, mis ei ole õige, kuna arvestatud ei ole 35 000 krooni maksmist kostjale sularahas. Veel palus hageja vähendada võlgnevust 7 000 krooni ulatuses, kuna 2005 juulis ja augustis elasid lapsed hagejaga ja olid tema ülalpidamisel. Arvestada tuleb, et hagejal on uues perekonnas kaks last, kes on oluliselt halvemas olukorras kui poolte ühised lapsed.
4. 2006 alguses tekkisid hagejal materiaalsed raskused seoses töötasu ebaregulaarse saamisega. Hageja töötasu on 7 000 krooni kuus ja elatist tasuti hageja elukaaslase poolt kuni 2006 maikuuni saadud vanemahüvitisest. 09.06.2006 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse elatise suuruse vähendamiseks. Hageja põeb harilikku soomussammaspooli ning talle on vastunäidustatud füüsiline ja psüühiline ülekoormus, tuleb kinni pidada töö- ja puhkerežiimist ning dieedist. Hageja kasutab ravimeid, mida tuleb tarvitada iga päev ja mille ostmiseks kulub 2 700 krooni kuus. Tema arveldusarvetel puudub raha ja hagejale kuuluva OÜ E arveldusarve on arestitud alates 15.03.
5. Hagejal puuduvad vara ja säästud, mis võimaldaksid tal kustutada elatise võlgnevust täies mahus. Kostja vastuväited
6. Kostja vaidles hagile vastu. Hageja on saanud iga kuu töötasu ja maksmisega viivitamine ei ole samastatav töötasust ilmajäämisega. Elatise maksmise kohustuse mittetäitmine ei ole hageja poolt põhjendatud ega vabandatav. Hageja ei ole haige ega töövõimetu. Hageja uues perekonnas elavad lapsed ei ole halvemas olukorras, kuna vahetult pärast hageja poja A. J sündi osteti ridaelamu Viimsi vallas, mis on vastuolus hageja poolt raske varalise seisundi väitega. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kulutanud 2005 juulis ja augustis laste ülalpidamiseks 7 000 krooni. Kostja ei ole saanud hagejalt sularahas 35 000 krooni elatist. Poolte ühine poeg ei elanud 2005 juulis ja augustis hageja ema juures. Suvevaheajal ööbis laps kord kodus, kord vanaema juures. Laps käis 2005 augustis 16 päeva lasteaias. Kohtuistungil nõustus kostja arvestama võlgnevusest maha 4 000 krooni, mis on elatis selle perioodi eest, kui lapsed olid hageja ema juures. Maakohtu otsus ja selle põhjendused
7. Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning vabastas hageja elatise võlgnevuse tasumisest summas 4 000 krooni. Kohus leidis, et 7 000 krooni ulatuses ei ole elatise võlgnevuse vähendamine põhjendatud. Hageja on vabatahtlikult andnud oma emale raha laste kulutuste katteks. Augustis 2005 käis üks lastest samal ajal ka lasteaias 8 päeva. Põhjendatud on maha arvata elatise võlgnevusest 4 000 krooni, mida kostja ka tunnistab.
8. Hageja on soovinud võlgnevusest maha arvata 35 000 krooni, mis on väidetavalt makstud kostjale sularahas. Kostja ei tunnista 35 000 krooni saamist. Hageja on kohtule esitanud koopia allkirjast, mille kohaselt andis hageja kostjale 35 000 krooni elatise katteks ning see on allkirjastatud 22.08.
9. Hageja väide, et allkirja originaali andis ta kohtutäiturile, ei vasta tegelikkusele. Kohtutäitur on kohtule vastanud, et talle esitati nimetatud allkirjast koopia. Kuna allkirja õigsust 22.08.2005 dokumendil ei ole võimalik kohtul tuvastada, lähtus kohus teistest tõenditest. Hageja on esmalt hagiavalduses väitnud, et andis 22.08.2005 kostjale sularaha käest kätte 35 000 krooni. Hiljem on hageja oma väiteid muutnud. Hageja väitel andis esimese osa 15 000 krooni ja teise osa 20 000 krooni 22.08.
10. Dokumentaalsete tõenditega on ümber lükatud hageja väited, et ta andis 20 000 krooni kostjale üle kostja korteris x 22.08.2005 kella 13:00-15:00 ajal. 22.08.2005 viibis kostja tööl ja ta ei saanud nimetatud ajal viibida kodus. Kohus leidis, et 35 000 krooni üleandmine hagejalt kostjale ei ole tõendamist leidnud. Hageja positsioon kohtus on olnud, et tema majanduslik olukord oli võlgnevuse tekkimise perioodil raske. Kohus tegi ettepaneku hagejale objektiivsete tõenditega tõendada kostjale sularaha maksmist, ehk raha 35 000 krooni päritolu kohta. Kostja ei soovinud raha päritolu kohta vastata. Kohus võttis arvesse ka asjaolu, et poolte vahel oli praktika, et hageja tasus elatist ainult panga ülekandega. Asjaolu, et kostja on 22.08.2005 teinud panka sularaha sissemakse 20 000 krooni, ei tõenda hageja poolt kostjale raha maksmist ning et sissemaksuks kasutatud raha oli hageja poolt antud. Kostjal on negatiivset asjaolu, ehk raha mittesaamist hagejalt, raske tõendada, seega oli hageja kohustus tõendada, et raha on kostjale üle antud.
11. Kohus ei tuvastanud hagejal püsiva iseloomuga töövõimetust, mis ei võimalda tal teha temale sobivat tööd tööaja üldisele riiklikule normile vastavas mahus. Raviarst on soovitanud hagejal vältida füüsilist ja psüühilist ülepingutust. Täistööajaga töötamist hagejale sobival töökohal ei saa lugeda füüsiliseks ja psüühiliseks ülepingutuseks. Hageja võimalikud kulutused ravimitele iga kuu 2 700 krooni on tõendamata. Hagejale 08.03.2007 2 välja kirjutatud retseptid ei tõenda kulutuste tegemist, mis mõjutaks hageja majanduslikku seisu viisil, mida saaks lugeda üheks mõjuvaks põhjuseks elatise võlgnevuse tasumisest vabastamiseks. Kohus ei tuvastanud, et hagejale maksti töötasu ebaregulaarselt. Kohtule esitatud OÜ D 26.07.2006 tõendist nähtuvalt maksti hagejale töötasu iga kuu, kuid viivitusega. Kohus leidis, et elatise võlgnevuse tekkimise mõjuvaks põhjuseks ei saa lugeda asjaolu, et tööandja maksis hagejale töötasu viivitustega. Kohus leidis, et hageja varaline seisund võimaldab elatise võlgnevust tasuda. Kostja on püsivas kooselus O. J ning ühise kooselu ajal on ostetud paarismaja Viimsi vallas x külas. Panga 24.07.2006 teatisega on tõendatud, et hageja töötasu laekus 2005 detsembrist kuni 2006 juunini tema elukaaslase arveldusarvele. O. J arveldusarvelt on tasutud kostjale elatist. Kuigi hageja on esitanud tõendid, et talle kuuluvatel arvetel ja talle kuuluva OÜ E arveldusarvetel rahalised vahendid puuduvad, viitavad uue elukoha ost ning rohked välisreisid, et hageja majanduslik olukord on hea ning hagejal on teisi sissetuleku allikaid ja vara, mida ei ole kajastatud temale kuuluva panga arveldusarve väljavõttel ega registrites. Vastasel juhul ei ole võimalik hagejal sellist elustandardit pidada. Apellatsioonkaebuse põhjendused
12. Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 12.06.2007 otsus osaliselt ja vabastada teda uue otsusega 38 000 krooni tasumisest. Kohus ei hinnanud tõendeid õigesti ja otsus põhineb oletustel ning asjaolude subjektiivsel tajumisel. Kohus kuulas üle tunnistajana hageja ema I. I, kes tunnistas, et hageja andis talle laste ülalpidamiseks 2005 aasta suvel 7000 krooni. Kohus ei põhjendanud, miks ei saa elatise võlgnevust vähendada 7000 krooni võrra, vaid ainult 4000 krooni võrra. Ei ole selge, milliste kriteeriumite järgi hindas kohus hageja ema tunnistusi. Hageja väitis maakohtus, et ta maksis kostjale 35 000 krooni kahes osas (so 15 000 ja 20 000). Hageja esitas kohtule notariaalselt tõestatud allkirjadega dokumendi 35 000 krooni tasumise kohta kostjale elatise arvelt, kuid seda ei arvestatud elatise võlgnevuse kustutamisel. Kohus ei analüüsinud kostja käitumist, kes tahtlikult varjas selle arveldusarve olemasolu, kuhu ta pani hagejalt saadud 20 000 krooni ning esitas väljavõtte sellelt arvelduskontolt, kus raha polnud. Raha kandmine kostja arvelduskontole tuli välja tänu hageja kohtule esitatud palvele teha päring teise arveldusarve kohta, mille kostja oli sulgenud
13. aastal ja kus hageja teada see 20 000 krooni tegelikult ka kanti. Kohus võttis hoopis arvesse erafirma antud tõendit, et kostja oli sel päeval tööl ja ei saanud seetõttu kanda seda raha oma arveldusarvele. Samuti võttis kohus heatahtlikult arvesse kostja väljamõeldisi selle kohta, et selle 20 000 krooni andis kostjale tema sõber. Kohus jättis tähelepanuta hageja taotluse teha järelepärimine Hansapanka, et teha kindlaks isik, kes maksis 20 000 krooni kostja arveldusarvele. Kohus võttis arvesse kõik kostja ebaõiged väited, kuid jättis tähelepanuta hageja avaldused, kirjalikud tõendid ja tunnistaja ütlused. Vastus apellatsioonkaebusele
14. Kostja leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
15. Vastavalt TsMS § 651 lõikele 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtuotsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kohtuotsust on vaidlustatud võlgnevuse 38 000 krooni tasumisest vabastamata jätmise osas ja hageja on tunnistanud võlgnevust 18 416 (56 416-38 000) krooni. Seega vaatab ringkonnakohus asja läbi üksnes 38 000 krooni elatise võlgnevuse tasumisest vabastamata jätmise osas.
16. Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja nende esindajad ning tutvunud asja 3 materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega täies ulatuses ega korda neid TsMS § 654 lg 6 alusel.
17. Hageja on hagiavalduses ja apellatsioonkaebuses korranud samu väiteid, s.t et tal ei ole võlgnevust, kuna tasus kostjale sularahas 35 000 krooni ja et arvestada tuleb laste vanaemale antud 7 000 krooni võlgnevusest maha, millest maakohus 4000 krooni ka arvestas. Ekslik on apellandi väide, mille kohaselt on kohus ebaõigesti hinnanud esitatud tõendeid ja ei arvestanud tunnistaja ütlustega kostja poolt tehtud kulutuste kohta ega kirjalike tõenditega võlgnevuse osalise tasumise kohta. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel menetlusnorme. Kohus on õigesti tuvastanud, et hageja ei ole tõendanud kostjale 35 000 krooni elatise maksmist sularahas. Maakohus on oma otsust piisavalt selles osas põhjendnud ja ringkonnakohus nõustub motiividega. Ebaõige on apellatsioonkaebuse väide raha üleandmise dokumendi notariaalse tõestamise kohta. Antud juhul on notar kinnitanud ärakirja vastavuse originaalile, mis ei ole samastatav dokumendi notariaalse tõestamisega. Kohus on arvestanud 4000 krooni võlgnevusest maha seoses kostja omaksvõtuga. Kohus põhjendas õigesti, et asjaolu, mille kohaselt hageja on oma emale andnud vabatahtlikult raha 7000 krooni, ei anna alust kustutada selles ulatuses elatise võlgnevust kostja ees. Väited, et hageja majanduslik seis oli raske, ei ole tõsiseltvõetavad. Õige on, et hageja eest tasus mingil perioodil elatist tema elukaaslane, aga see on seletatav asjaoluga, et hageja töötasu laekus 2005 detsembrist kuni 2006 juunini elukaaslase arvele panga 24.07.2006 teatise kohaselt. Tegemist oli hageja ja tema elukaaslase O. J vahelise kokkuleppega. Seega ei ole leidnud tõendamist hageja maksejõuetus ega suutmatus tasuda elatise võlgnevust.
18. Kohtuotsus on põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud apellandi A.Ii kanda. U.Loonurm I.Nõmm Ü.Jänes 4