51) esitada võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel pankrotiavaldus kohtusse. Ajutise halduri hinnangul on tegemist raske hooletusega, kuna võlgniku juhatuse liikmed olid teadlikud võlgniku maksejõuetusest. Ajutine haldur välistab juhatuse liikmete tahtluse, kuna ajutise halduri valduses olevatest dokumentidest ei nähtu see, et juhatuse liikmed oleksid pankrotiavalduse esitamata jätmisega mingisugust kasu saanud. PankrS § 28 lg 2 loeb raskeks juhtimisveaks seda, kui juriidilisest isiku juhtorgani liikmed on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskelt hooletult. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud võlgniku juhatuse liikmete tegevuses kuriteo tunnustega tegu, st võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise halduri hinnangul põhjustatud võlgniku juhtorgani liikmete tahtliku tegevuse või tegevusetuse tõttu. Ajutisel halduril ei ole põhjust arvata, et võlgniku juhatuse liikmed varjaks vara või oleks toime pannud mõne muu täite-, majandus- või pankrotikuriteo. Võlgnikul oli ajutisele haldurile teadaolevalt 3 töötajat, kellest kaks olid juhatuse liikmed (nendega sõlmitud ka töölepingud) ning kolmandaks töötajaks oli töölepingu alusel raamatupidaja. Töölepinguid ajutisele haldurile saadetud ei ole, kuid ajutine haldur on nii juhatuse liikmeid kui ka raamatupidajat dokumentide esitamise vajalikkusest teavitanud. Vajalike dokumentide saamisel esitab ajutine haldur avalduse Töötukassasse võlgniku töötajatele seaduses ettenähtud hüvitiste maksmiseks. Käesoleval hetkel pole võlgniku vara turuhind teada, kuid see ei ole üle 16 027,45 Eesti krooni. Võlgniku kohustused, mida on kokku summas 140 337,37 Eesti krooni, ületavad selgelt võlgniku vara mitmekordselt ning võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise halduri arvates puudub vajadus täiendava majandusanalüüsi järele. Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole ajutise menetluse jooksul tuvastanud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi. Vastavalt pankrotiseaduse § 23 lg-le 1 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Sama paragrahvi 2 lõige sätestab, et ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Võlgnikul vara, millest tasuda ajutise halduri tasu, puudub. Tulenevalt justiitsministri 18.12.
5 1 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgnik on oma maksejõuetust põhistanud ja pankrotiavaldusele lisanud seletuse maksejõuetuse kohta. OÜ-l Schnaider puudub põhivara arvestuslik väärtus on 16 015.- krooni, käibevarana on tema arvel 12,45 krooni. Võlgnevusi on OÜ-l Schnaider kokku 140 337,37 krooni. Osaühing on lõpetanud majandustegevuse ja rahalised vahendid võla tasumiseks puuduvad. Pankrotiseaduse § 29 järgi kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti käesoleva seaduse § 30 lõikes 2 nimetatud summat. Antud juhul puudub võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri hinnangul puuduvad tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Ajutine haldur on otsinud võimalust, et võlausaldajatest maksaks keegi kohtu deposiiti pankrotimenetluse läbiviimiseks vajaliku summa, kuid see ei ole õnnestunud. Samuti ei ole juhatuse liikmel võimalik seda summat maksta. Pankrotiseaduse § 130 lg. 4 järgi, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu käesoleva seaduse § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
järgi dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul, kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vastutab hoiule antud dokumentide säilimise eest seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. OÜ Schnaider dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme Ülle Käen’i ( ). Pankrotiseaduse § 23 järgi on ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.