). Selle seaduse § 2 lg 1 näeb ette, et hüvitise taotlemise õigus tekib isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt vabastamise otsuse tegemise päevast.
kuni 01.01.2002 kehtinud redaktsiooni kohaselt oli isikul õigus taotleda temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist kas kohtuvälises korras või kohtu kaudu. Sama seaduse § 4 lg 2 nägi ette, et hüvitise saamiseks kohtuvälises korras tuli Rahandusministeeriumile esitada kirjalik avaldus 6 kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast ning sama paragrahvi lg 6 sätestas, et kui hüvitise taotlus on jäetud rahuldamata, on isikul õigus esitada kohtule hagi hüvitise saamiseks kuue kuu jooksul keeldumise otsuse teada saamise päevast.
reguleeris hüvitise taotlemist kohtu kaudu ning selle paragrahvi lg 1 nägi ette, et isikul on õigus esitada hagi riigi vastu temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamiseks 6 kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Hüvitise taotlemise õigus tekkis kaebuse esitajal 24.08.1998, kui jõustus Valga Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-186/98. ja Toomas Kudrjašovi karistus loeti kantuks ning ta vabastati vahi alt kohtusaalis. Sellest päevast alates oli kaebuse esitajal 6 kuu jooksul õigus pöörduda kahju hüvitamiseks kas taotlusega Rahandusministeeriumi poole (taotluse rahuldamata jätmisel korral keeldumisest teadasaamisest 6 kuu jooksul hagiga kohtusse) või hagiga kohtusse. Kuuekuuline tähtaeg möödus 1999.aasta veebruaris. 2.mail 2001 võeti vastu riigivastutuse seadus (jõustus 01.01.2002), mille paragrahviga 28 muudeti ka riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadust. Sellest ajast
enam alternatiivset kohtuvälist või kohtu kaudu hüvitise taotlemise korda ette ei näe.
lg 2 kohaselt tuleb hüvitise saamiseks esitada Rahandusministeeriumile kirjalik avaldus 6 kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast ning juhul, kui avaldus hüvitise saamiseks on jäetud rahuldamata või läbi vaatamata, võib isik esitada halduskohtule kaebuse hüvitise välja mõistmiseks seaduses sätestatud tingimustel (§ 4 lg 6).
lg 6 tuleb tõlgendada koosmõjus RVS § 18 lg 2 ja HKMS § 9 lg 3 ning mõista selliselt, et hüvitise väljamõistmise kaebuse saab esitada halduskohtule 30 päeva jooksul siis, kui hüvitamise taotlus on jäetud täielikult või osaliselt rahuldamata või kui Rahandusministeerium ei ole hüvitamise taotlust tähtaegselt lahendanud. (vastavalt AVVHKS § 4 lg 4 tuleb hüvitis välja maksta või taotlus rahuldamata jätta 1 kuu jooksul avalduse esitamisest). Kui Rahandusministeerium on keeldunud taotluse menetlemisest põhjusel, et see on esitatud tähtaja rikkumisega, ei hakka sellisest avalduse läbivaatamata jätmisest kulgema hüvitise väljamõistmise kaebuse esitamise tähtaeg. Vastupidisele seisukohale asumine tähendaks seda, et isik võib pöörduda taotlusega haldusorgani poole suvalisel ajal ning tähtaja rikkumise tõttu avalduse läbivaatamisest keeldumise korral oleks talle halduskohtusse hüvitise väljamõistmiseks pöördumise võimalus tagatud tähtajatult. Antud juhul ei ole Rahandusministeerium jätnud hüvitise saamise taotlust rahuldamata ega tähtaegselt läbi vaatamata. AVVHKS § 4 lg 1¹ järgi kohaldatakse hüvitise taotlemisele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS § 14 lg 6 p 1 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel menetlustähtaja ennistada, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Lõike 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud 2 rohkem kui aasta. Kuna menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast oli möödunud rohkem kui aasta, puudus Rahandusministeeriumil seaduslik alus menetlustähtaja ennistamiseks. Haldusakti andmise taotluse tagastamist võib vaidlustada vaidemenetluse korras (HMS § 72 lg 3 p 4) või ka halduskohtus. Rahandusministeeriumi 20.02.2007 vastuskirja sisuks on taotluse läbivaatamatult tagastamine ning selle saamisest 30 päeva jooksul võis kaebuse esitaja vaidlustada halduskohtus hüvitise taotluse menetlemisest keeldumist, mida kaebaja tegi ka seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise menetlus on üles ehitatud selliselt, et isiku õiguse üle taotleda talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist otsustab kriminaalmenetluses sisuliselt kohus, prokurör või uurija. Rahandusministeerium on vaid hüvitise väljamaksja, kelle puudub õigus otsustada taotluse sisulise põhjendatuse üle. Vastavalt riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusele on Rahandusministeeriumi ülesandeks taotluse vormiline kontroll (kas esitatud on kõik vajalikud dokumendid, kas esitatud dokumentide põhjal on üheselt kindlaks tehtav väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus, kas taotlus on esitatud tähtaegselt). Rahandusministeeriumil puudub tulenevalt vabariigi valitsuse seaduses sätestatud Rahandusministeeriumi pädevusest õigus teostada kontrolli taotluse esitamisele eelnenud kriminaalmenetluse üle. Lähtuvalt eeltoodust ei ole Rahandusministeeriumi 20.02.2007 kiri ebaseaduslik. Kaebuse kohaselt on Valga Maakohtu 12.08.1998 otsus ekslik ja kohtuotsuses pole välja toodud, et kaebaja kandis karistust üle temale määratud karistuse tähtaja. Kaebaja on seisukohal, et avalduse esitamise tähtaja möödalaskmiseks oli tal mõjuv põhjus. Kaebetähtaja kulgemist ei mõjuta asjaolu, et kaebaja ei saanud aru 24.08.1998 jõustunud Valga Maakohtu otsuse tähendusest oma õigustele: hüvitise taotlemise 6 kuuline tähtaeg hakkas igal juhul just siis kulgema. Antud juhul ei ole kaebaja piisavalt hoolikas ja aktiivne oma õiguste väljaselgitamisel. Kui kaebaja leidis, et Valga Maakohtu otsus on ekslik, oli tal võimalus seda vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus, mida ta aga ei teinud. Kohtupraktikas on mõjuvaks põhjuseks kaebuse esitamise tähtaja ennistamisel peetud üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Osundades Riigikohtu halduskolleegiumi seisukohtadele määratlemata õigusmõiste „mõjuv põhjus” sisustamisel (kohtulahendid haldusasjades nr 3-3-1-59-00 ja nr 3-3-1-38-01) leidis vastustaja, et kaebajal puudus mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebaja ei ole toonud esile mitte ühtegi objektiivset asjaolu, mille tõttu tal oleks olnud avalduse õigeaegne esitamine võimatu või eluohtlikult raskendatud. Ei ole õigustatav olukord, kus kaebaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et saada selgust kahjunõude esitamise viisi ja tähtaja osas, et pöörduda halduskohtusse tähtaegselt. Isiku subjektiivne arusaam tema õiguslikust olukorrast ja tema suutmatus orienteeruda seadusandluses ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kohtu otsus ja põhjendused Kohus jätab kaebuse rahuldamata. Asja materjalidest nähtub, et väidetav kahju seoses alusetult vabaduse võtmisega on kaebajale tekitatud 1998.a. sellega, et ta viibis vahi all 2 kuud ja 28 päeva rohkem, kui talle kohtuotsusega karistusena arest määrati. Riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (01.01.199801.01.2002 kehtinud redaktsioonis) § 3 kohaselt oli isikul õigus taotleda temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist kas kohtuvälises korras või kohtu kaudu. 3
reguleeris hüvitise taotlemist kohtuvälises korras ning sama seaduse § 6 hüvitise taotlemist kohtu kaudu. Hüvitise taotlemiseks nii kohtuvälises korras kui kohtu kaudu tuli avaldus või hagi esitada kuue kuu jooksul hüvitise taotlemise õiguse tekkimise päevast. Seega tulnuks pöörduda avaldusega Rahandusministeeriumi või hagiga kohtusse kuue kuu jooksul õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. 12.08.1998.a. otsusega karistas Valga Maakohus T. Kudrjašovi kolme kuu arestiga. Arvestades eelvangistuses viibitud aega loeti Toomas Kudrjašovi karistus kantuks ning ta vabastati vahi alt kohtusaalis. Eelvangistuses viibitud aja eest, mis ületas kohtu poolt määratud karistuse aega, tekkis kaebuse esitajal hüvitise taotlemise õigus 24.08.1998, mil jõustus Valga Maakohtu otsus kriminaalasjas nr 1-186/98. Sellest päevast alates oli kaebuse esitajal 6 kuu jooksul õigus pöörduda kahju hüvitamiseks kas taotlusega Rahandusministeeriumi poole või hagiga otse kohtusse. Kuuekuuline taotluse või kaebuse esitamise tähtaeg möödus 1999. aasta veebruaris. T. Kudrjašov pöördus Rahandusministeeriumi poole avaldusega hüvitise saamiseks alles 13.02.2007.a. 01.01.2002 jõustus riigivastutuse seadus (RVastS). Selle seaduse jõustumisel tunnistati kehtetuks
§-d 3 ja 6 ning muudeti §-i 4.
ei näe enam ette alternatiivset kohtuvälist või kohtu kaudu hüvitise taotlemise korda. Käesoleval ajal kehtiva
redaktsiooni kohaselt on hüvitise taotlemiseks vajalik pöörduda esmalt Rahandusministeeriumi ning juhul, kui avaldus jäetakse rahuldamata või läbi vaatamata, on vastavalt
Kohus nõustub vastustajaga, et
S § 18 lg 2 ja HKMS § 9 lg 3 ning mõista selliselt, et hüvitise väljamõistmise kaebuse saab esitada halduskohtule 30 päeva jooksul siis, kui hüvitamise taotlus on jäetud täielikult või osaliselt rahuldamata või kui Rahandusministeerium ei ole hüvitamise taotlust tähtaegselt lahendanud. Vastupidisele seisukohale asumine tähendaks seda, et isik võib pöörduda taotlusega haldusorgani poole suvalisel ajal ning tähtaja rikkumise tõttu avalduse läbivaatamisest keeldumise korral oleks talle halduskohtusse hüvitise väljamõistmiseks pöördumise võimalus tagatud tähtajatult. Põhjendatud on vastustaja seisukoht, et juhul, kui Rahandusministeerium on keeldunud taotluse menetlemisest põhjusel, et see on esitatud tähtaja rikkumisega, ei hakka sel põhjusel avalduse läbivaatamata jätmisest kulgema tähtaeg halduskohtusse kaebuse esitamiseks, millega taotletakse hüvitise väljamõistmist. Kohtus saab sel juhul vaidlustada üksnes hüvitise taotluse menetlemisest keeldumist ning seda on kaebaja antud asjas seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ka teinud. Käesoleval juhul ei ole Rahandusministeerium jätnud hüvitise saamise taotlust rahuldamata ega tähtaegselt läbi vaatamata. Rahandusministeerium teatas 20.02.2007 kirjaga Kudrjašovile, et tema avaldus jäetakse läbi vaatamata, sest avaldus hüvitise saamiseks on esitatud seaduses sätestatud tähtaega rikkudes ja puudub seaduslik alus menetlustähtaja ennistamiseks, kuna menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui aasta (tl 6). AVVHKS § 4 lg 1¹ järgi kohaldatakse hüvitise taotlemisele haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. HMS § 14 lg 6 p 1 kohaselt tagastab haldusorgan taotluse läbi vaatamata, kui taotluse esitamise tähtaeg on möödunud ja seda ei ennistata. HMS § 34 lg 1 kohaselt võib haldusorgan omal algatusel või menetlusosalise taotlusel menetlustähtaja ennistada, kui tähtaeg on mööda lastud mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt menetlustähtaega ei ennistata, kui esialgsest menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast on möödunud rohkem kui aasta. Antud juhul oli menetlustoimingu teostamiseks ettenähtud tähtpäevast möödunud kaheksa aastat, seetõttu puudus Rahandusministeeriumil seaduslik alus menetlustähtaja ennistamiseks. Kohus on seisukohal, et Rahandusministeeriumi 4 20.02.2007 kirjaga teatavaks tehtud otsus jätta T. Kudrjašovi taotlus hüvitise saamiseks läbi vaatamata, on põhjendatud ja seaduspärane. Kaebaja märgib kaebuses, et Valga Maakohtu 12.08.1998 otsus on ekslik, kuna kohtuotsuses pole välja toodud, et kaebaja kandis karistust üle temale määratud karistuse tähtaja. Asjaolu, et Valga Maakohtu 12. augusti 1998.a. otsuses pole märgitud, et kaebaja viibis vangistuses (vahi all) 2 kuud ja 28 päeva rohkem kui kohus talle karistusena aresti määras, käesoleva kohtuvaidluse lahendamise seisukohalt tähendust ei oma. Nagu vastustaja on õigesti märkinud, on alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise menetlus üles ehitatud selliselt, et isiku õiguse üle taotleda talle alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist otsustab sisuliselt kohus, prokurör või uurija kriminaalmenetluses. Vastavalt
lg-le 1 tekib hüvitise taotlemise õigus isikul kas õigeksmõistva kohtuotsuse, süüdimõistva kohtuotsuse tühistamise või muutmise otsuse või menetluse lõpetamise määruse jõustumise või ametiisiku poolt isiku vabastamise otsuse tegemise päevast. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus, samuti prokurör, uurija või muu ametiisik, kes teeb käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse või määruse, peab selles näitama päevade arvu, millal isikult oli alusetult vabadus võetud. Kui käesoleva seaduse paragrahv 1 lõike 3 alusel ei tule isikule temalt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitada, märgib kohus, prokurör või uurija selle otsuses või määruses.
lg 3 sätestab, et kohtunik, prokurör, uurija või muu ametiisik, kes on teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 näidatud otsuse, selgitab isikule, kellelt vabadus oli alusetult võetud, käesolevas seaduses sätestatud hüvitise taotlemise korda. Rahandusministeerium on hüvitise väljamaksja, kelle puudub õigus otsustada taotluse sisulise põhjendatuse üle. Rahandusministeeriumil puudub pädevus teostada kontrolli taotluse esitamisele eelnenud menetluse üle. Rahandusministeeriumi ülesandeks on taotluse vormiline kontroll (kas esitatud on kõik vajalikud dokumendid, kas esitatud dokumentide põhjal on üheselt kindlaks tehtav väljamaksmisele kuuluva hüvitise suurus, kas taotlus on esitatud tähtaegselt). Asjaolu, et Rahandusministeeriumil ei ole võimalik hüvitada kaebajale kahju
alusel, põhimõtteliselt ei välista kaebaja õigust esitada kahjunõue Eesti Vabariigi vastu riigivastutuse seaduse alusel. Siinkohal peab kohus aga vajalikuks märkida, et kaebuse esitamisel kahju hüvitamiseks RVastS alusel tuleb kaebuses määratleda, mille tõttu kahju tekitati (milline on see õigusvastane tegevus, millega kahju tekitati), kes on avaliku võimu kandja, kelle tegevusega kahju tekitati ning kaebuse esitamisel tuleb arvestada riigivastutuse seaduses sätestatud kaebuse esitamise korda ja tähtaegu. Mai Saunanen kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.