← Eesti

3-07-515/5

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-515 Otsuse kuupäev 12.06.2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Rein Paas´i kaebus Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 08.12.2006.a pensionikomisjoni otsuse nr 1867 tühistamiseks ning perioodi 01.03.1969.a kuni 08.02.1971.a avaliku teenistuse staaži hulka kuulumise tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 23.05.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Rein Paas Vastustaja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti esindaja Kati Kümnik Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 08.12.2006.a otsusega nr 1867 jäeti rahuldamata Rein Paasi 24.10.2006.a avaldus, milles ta palus ümber arvestada tema vanaduspension seoses avaliku teenistuse staažiga. Avaliku teenistuse staaži hulka palus Rein Paas arvestada töötamist Nõgiaru sovhoosis ja Nõo sovhoosis metsavahina perioodil alates 03.03.1971.a kuni 30.09.1992.a ja Nõo Vallavalitsuses alates 11.01.1993.a kuni 31.03.1993.a, Peedu metskonnas metsaspetsialistina ajavahemikul 01.04.1993.a – 31.12.1995.a ning samas metsnikuna perioodil alates 01.01.1996.a kuni 31.12.1996.a. Pensionikomisjon leidis, et kaebaja avaliku teenistuse staaži hulka saab arvata ainult ajavahemikul 01.01.1996.a – 31.12.1996.a, so 1 aasta, Peedu metskonnas metsnikuna töötamist. 1 Pensionikomisjon ei arvestanud Rein Paasi avaliku teenistuse staaži hulka töötamist metsavahina Nõgiaru ja Nõo sovhoosis ning Nõo kolhoosis ja töötamist metsaspetsialistina Peedu metskonnas ajavahemikel 09.02.1971.a – 30.09.1992 a ja 11.01.1993.a - 31.12.1995.a, sest tegemist ei olnud ametikohtadega, mis oleksid lülitatud ATS § 182 lõike 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a määrusega nr 97 Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetellu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Rein Paas esitas 09.03.2007.a Tartu Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 08.12.2006.a pensionikomisjoni otsuse nr 1867 tühistamiseks. Kaebuse põhjendused Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjon on ekslikult leidnud, et kaebuse esitaja töötamist metsavahina Nõgiaru sovhoosis ei saa lugeda töötamiseks avalikus teenistuses. Samuti on komisjon jõudnud ekslikult järeldusele, et kaebaja töötamine Peedu metskonna metsaspetsialistina ei anna alust Vabariigi Valitsuse

  1. märtsi 2002.a määruse nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka" kohaldamiseks, kuna metsaspetsialisti ametikohta ei ole antud määruses selgesõnaliselt nimetatud. Ajavahemikus
  2. märtsist 1969.a kuni
  3. veebruarini 1971.a töötas kaebuse esitaja ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Tartu Põllumajanduse Valitsusele allunud kolhoosis „Edasi" metsavahina. Töö metsavahina kolhoosi „Edasi" metsanduses oli täies ulatuses korraldatud
  4. a metsakorralduse kavaga „Kolhoos „Edasi" puistuplaan". Kolhoos „Edasi" liideti Nõgiaru sovhoosiga ning endise kolhoosi maadele moodustati Nõgiaru sovhoosi Nõo vahtkond, mis oli kaebuse esitaja töökohaks metsavahina kuni
  5. märtsini 1975.a. Nõgiaru sovhoos liideti Nõo sovhoosiga ning moodustati Nõo sovhoos. Ajavahemikus
  6. märtsist 1975.a kuni
  7. märtsini 1988.a töötas kaebuse esitaja Nõo sovhoosis Nõo vahtkonnas metsavahina. Nõo sovhoos muudeti
  8. aprillil 1988.a Nõo kolhoosiks, mis allus ENSV Riikliku Agraartööstuskoondise Tartu rajooni Agraartööstuskoondisele. Sellega seoses viidi kaebuse esitaja üle Nõo kolhoosi Nõo osakonda Nõo vahtkonda, kus kaebuse esitaja töötas ajavahemikus
  9. aprillist 1988.a kuni
  10. septembrini 1992.a. Ajavahemikus
  11. jaanuarist 1993.a kuni
  12. märtsini 1993.a töötas kaebaja Nõo valla Metsavahina ning ajaperioodil
  13. aprillist 1993.a kuni
  14. detsembrini 1996.a Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Elva metskonnas metsnikuna. Eeltoodust nähtub, et kaebuse esitaja on Nõo vahtkonnas töötanud metsavahina kokku ajavahemikus
  15. märtsist 1969.a kuni
  16. septembrini 1992.a. Rahvusarhiivi Tartu Maa-arhiivi poolt
  17. veebruaril 2007.a väljastatud arhiiviteatise nr 18-75.11/TE-244-2 kohaselt allusid Nõgiaru ja Nõo sovhoosi metsavahid Põllumajanduse valitsusele. Vastavalt mõlema sovhoosi 1969.a põhikirjadele olid nii Nõgiaru kui ka Nõo sovhoos Tartu Rajooni Põllumajandusliku Tootmise Valitsuse vahetus alluvuses ning juhindusid oma tegevuses kehtivast seadusandlusest, ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi ning teiste kõrgemalseisvate organite käskkirjadest ja juhenditest. Nõo sovhoosi metsade 2 majandamist juhendas ja kontrollis Tartu Rajooni RSN TK Põllumajandusvalitsus. Nõo kolhoosi 1988.a põhikirja kohaselt allus Nõo kolhoos Tartu Rajooni Agraartööstuskoondisele. RMK Elva metskonna poolt väljastatud teatise kohaselt oli ametinimetus „metsaspetsialist" antud ajajärgule iseloomulik nimetus ning tegelik töö toimus metsnikuna. Teatise kohaselt on RMK Elva metskond seisukohal, et kaebaja eelkirjeldatud teenistuskäik tuleks arvestada avaliku teenistuse staaži hulka. ATS-i jõustumise ajal
  18. jaanuaril 1996.a töötas kaebaja RMK Elva metskonnas, mistõttu kuulub antud olukorras määruse nr 97 „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka" § 3 lg 1 alusel kohaldamisele regulatsioon, mille järgi arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka määruse § 2 lg 1 p-des 16-17 nimetatud ametikohtadel töötamise aeg. Eeltoodust lähtuvalt palub kaebuse esitaja Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna 08.12.2006.a pensionikomisjoni otsuse nr 1867 tühistamist ning perioodi 01.03.1969.a kuni 31.12.1996.a avaliku teenistuse staaži hulka kuulumise tuvastamist. Vastustaja vastuväited Pensioniamet vaidleb kaebusele vastu põhjendades seda järgnevalt. Ametniku õigus taotleda riikliku vanaduspensioni määramist ja suurendamist teenistusstaaži alusel tuleneb ATS § 57 sätetest, mis jõustusid 01.01.1996.a. Varasema, st enne 01.01.1996.a omandatud tööstaaži lisamine teenistusstaažile on sätestatud ATS §-s
  19. Eelnimetatud paragrahvi lõike 1 järgi arvutatakse isikule, kes ATS-i jõustumisel oli teenistuses, teenistusstaaži ATS §-des 153-156 sätestatud korras. Kooskõlas ATS § 182 lõikega 3 kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega nende ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Seega sätestab seadus õigusliku aluse isiku töötamise aja arvamiseks avaliku teenistuse staaži hulka juhul, kui on täidetud järgmised kaks tingimust: 1) isik oli ATS-i jõustumise ajal, so 01.01.1996.a, avalikus teenistuses 2) asutus ja ametikoht, kus isik töötas, on kantud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud loetellu. Rein Paasi töötamist avalikus teenistuses oleks võimalik arvestada ajavahemikul 02.03.1969.a – 08.02.1971.a metsavahina kolhoosis „Edasi”, ajavahemikul 09.02.1971.a – 14.03.1975.a metsavahina Nõgiaru sovhoosis, ajavahemikul 15.03.1975.a – 31.03.1988.a metsavahina Nõo sovhoosis ajavahemikul 01.04.1988.a – 30.09.1992.a metsavahina Nõo kolhoosis, ajavahemikul 11.01.1993.a – 31.03.1993.a metsavahina Nõo Vallavalitsuses ja ajavahemikul 01.04.1993.a – 31.12.1995.a metsaspetsialistina Peedu metskonnas üksnes tingimusel, et Rein Paas oli ATS-i jõustumisel 01.01.1996.a võetud teenistusse ametisse nimetamise teel või töötas mõnes Vabariigi Valitsuse määruses nr 97 nimetatud asutuses ja ametikohal ning määruse nr 97 loetellu oleksid asutustena lisatud sovhoos, kolhoos ja vallavalitsus ning ametikohana metsaspetsialist. 3 01.01.1996.a töötas Rein Paas Peedu metskonnas metsnikuna. Metsniku ametikoht on määruses nr 97 nimetatud, mistõttu on täidetud esimene tingimus avaliku teenistuse staaži arvestamisel, st kaebaja oli ATS-i jõustumisel ajal avalikus teenistuses määruse nr 97 mõttes. Eelnevalt on viidatud, et vastavalt esimesele tingimusele peab ka asutus ning ametikoht, kus isik töötas ning mille arvestamist ta avaliku teenistuse staaži hulka arvestada soovib, olema kantud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud loetellu. Vabariigi Valitsuse määruses nr 97 toodud loetellu ei ole asutustena lülitatud sovhoose, kolhoose ega vallavalitsusi ning metsaspetsialisti ametikohta. Seega ei ole pensioniametil võimalik töötamist metsavahina kolhoosis, sovhoosis ja vallavalitsuses lugeda avalikus teenistuses olemiseks. Kaebuse kohaselt tuleks Rein Paasi avaliku teenistuse staaži hulka arvata töötamine metsaspetsialistina Peedu metskonnas. Määruse nr 97 §-s olev loetelu ei sisalda metsaspetsialisti ametikohta, mistõttu puudub pensioniametil alus lugeda nimetatud ametikohal töötamist avalikus teenistuses olemiseks. Oluline on tähelepanu juhtida asjaolule, et pensioniamet peab pensionide määramisel, ümberarvutamisel ja maksmisel juhinduma Eesti Vabariigi kehtivatest õigusaktidest. Tulles tagasi ametniku vanaduspensioni määramise eeltingimuste juurde (isik pidi olema 01.01.1996.a võetud teenistusse ametisse nimetamise teel ning asutus ja ametikoht, kus isik töötas enne ATS-i jõustumist, peavad olema kantud Vabariigi Valitsuse määrusega nr 97 kinnitatud loetellu) tuleb märkida, et käesoleval juhul ei ole täidetud teine eeltingimus. Seega puudub pensioniametil seaduslik alus Rein Paasi riikliku vanaduspensioni ümberarvestamiseks ja suurendamiseks avaliku teenistuse staaži alusel. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta Rein Paasi kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud menetlusosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Rein Paas palub tühistada Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 08.12.2006 otsuse nr 1867 , millega jäeti tema avaliku teenistuse staaži hulka arvestamata töötamine metsandussüsteemis ajavahemikul 09.02.1971 kuni 31.12.1996 ning lisaks tunnistada töötamine „Edasi“ kolhoosis ajavahemikul 01.03.1969 kuni 08.02.1971 kuuluvaks avaliku teenistuse hulka. Tööraamatu järgi töötas R.Paas ajavahemikul 01.03.1969 kuni 31.12.1996 järgmiselt: 1) 01.03.1969 – 08.02.1971 „Edasi“ kolhoosis; 2) 09.02.1971 - 14.03.1975 metsavahina Nõgiaru sovhoosis; 3) 15.03.1975 – 31.03.1988 metsavahina Nõo sovhoosis; 4) 01.04.1988 – 30.09.1992 metsavahina Nõo kolhoosis; 5) 11.01.1993 –
  20. 03.1993 metsavahina Nõo Vallavalitsuses; 6) 01.04.1993 – 31.12.1995 metsaspetsialistina Peedu metskonnas. 7) 01.01.1996 – 31.12.1996 metsnikuna Peedu metskonnas. 4 ATS § 57 lg 1 kohaselt kindlustatakse ametnikule riiklik vanaduspension käesolevas seaduses sätestatud eranditega ning sama paragrahvi lõikes 2 sätestatakse vanaduspensioni suurendamine vastavalt teenistusstaažile. Enne
  21. jaanuari 1996.a omandatud tööstaaži lisamine teenistusstaažile on sätestatud ATS §-s
  22. ATS § 182 lg-e 1 kohaselt arvutatakse isikule, kes ATS-i jõustumise ajal
  23. jaanuaril 1996.a oli avalikus teenistuses, teenistusstaaži ATS §-des 153-156 sätestatud korras. Kuni
  24. jaanuarini 2001.a kehtinud ATS § 182 redaktsiooni kohaselt oli võimalik varasema tööstaaži hulka arvata üksnes ATS § 182 lõike 2 alusel antud Vabariigi Valitsuse
  25. jaanuari 1996.a määruses nr 1 nimetatud asutustes ja ametikohtadel töötatud aeg. Vabariigi Valitsuse 02.01.1996 määruses nr 1 toodud loetelu kohaselt ei käsitletud ministeeriumitele, riigiametitele jt keskasutustele alluvaid asutusi valitsusasutustena Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 tähenduses ning nendes ministeeriumitele ja teistele keskasutustele alluvates asutustes töötamist ei käsitletud avalikus teenistuses töötamisena. 27.01.2001 jõustunud ATS muutmise seadusega muudeti ATS § 182 lõiget
  26. Seadusemuudatuse kohaselt arvati ATS § 153 punktis 1 sätestatud tegevuse hulka (so teenistuse hulka riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuses) ka riigile või kohalikule omavalitsusele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg. ATS § 182 täiendati lõikega 3, mille kohaselt kehtestatakse ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Tulenevalt ATS § 182 lõikest 3 kehtestati Vabariigi Valitsuse 19.03.2002.a määrusega nr 97 Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Vabariigi Valitsuse 01.04.2004.a määrusega nr 100 sätestati, et 19.03.
  27. a määrust nr 97 rakendatakse tagasiulatuvalt alates ATS muutmise seaduse jõustumisest 27.01.2001.a. Õiguslik alus enne ATS jõustumist töötatud aja arvamiseks avaliku teenistuse staaži hulka ja õiguse riikliku vanaduspensioni suurendamiseks vastavalt ATS § 57 lg 2 tekib kaebajal juhul, kui ta esiteks oli ATS jõustumisel avalikus teenistuses ning teiseks - kui ta töötas enne ATS jõustumist Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruses nr 97 nimetatud ametiasutuses ja selles loetletud ametikohal. Seega peab üheaegselt olema täidetud mõlemad eelpool märgitud tingimused. Vabariigi Valitsuse määruse nr 97 § 1 kohaselt arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka ENSV Metsamajanduse Ministeeriumile, ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsusele, ENSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusele, ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile, ENSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komiteele ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile allunud metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud, määruse nr 97 §-s 2 loetletud ametikohtadel töötatud aeg. 01.01.1996, so ATS jõustumise ajal töötas R.Paas Peedu metskonnas metsnikuna. Vastustaja ei vaidlusta asjaolu, et R.Paas töötas ATS jõustumise ajal avalikus teenistuses määruse nr 97 tähenduses, seega antud asjas vaidlus puudub, mis tähendab et esimene tingimus antud juhul on täidetud. . Vaidlus on selles, kas R.Paasi töötas taotletavatel perioodidel sellistes asutustes 5 ja ametikohtadel, millistel töötamist saab lugeda avaliku teenistuse aja hulka. Vaidlusalused perioodid on alates 01.03.1969 kuni 31.12.1995.a. Nagu märgitud, on vaidlustatud pensioniameti otsuses tunnistatud, et kaebaja töötamine Peedu metskonnas metsnikuna perioodil 01.01.1996 kuni 31.12.1996 saab lugeda avaliku teenistuse staaži hulka, seega selles osas vaidlustust ei saa olla. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebuse esitaja ei töötanud taotletavatel perioodidel asutustes, mis on ära toodud Vabariigi Valitsuse määruses nr
  28. Vabariigi Valitsuse määrusest nr 97 tulenevalt sovhoosid ja kolhoosid Keskkonnaministeeriumi haldusalasse ei kuulunud. Kuna kolhoosid ja sovhoosid ei kuulunud Keskkonnaministeeriumi haldusalasse, siis ei oma tähendust avaliku teenistuse staaži tuvastamise korral see, milline oli taotleja ametinimetus kolhoosis või sovhoosis töötades. Metsavahina töötamist saaks lugeda avalikuks teenistuseks juhul, kui töötamine oleks toimunud keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsamajandites, riigimetsamaade talitustes, rahvuspargis, maastikualal või looduskaitsealal. Kaebuse esitaja on ise viidanud kaebuses, samuti on ära toodud Tartu Maa-arhiivi 02.02.2007 kirjas, et kolhoos „Edasi“ allus ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Tartu Põllumajanduse valitsusele, Nõo kolhoos allus Tartu Rajooni Agraartööstuskoondisele, Nõo sovhoos ja Nõgiaru sovhoos allus Tartu Rajooni Põllumajandusliku Tootmise Valitsusele. Ükski neist asutustest ei olnud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Kuna kolhoosid ja sovhoosid ei ole määruses nr 97 toodud loetelus, kus töötamine annaks õiguse avaliku teenistuse staaži arvestamiseks, ei oma tähtsust ka see, milliseid tööülesandeid kolhoosi või sovhoosi metsavaht täitis ja kas ta täitis seejuures riikliku metsavalve kohustusi. Seadusandja on eraldi asutuste ja ametkohtade nimekirja kehtestamisega, millistel töötamist saab lugeda avalikuks teenistuseks, välistanud võimaluse, et ükskõik millises asutuses või organisatsioonis metsavahina töötamist saaks lugeda avaliku teenistuse staaži hulka, nagu ekslikult arvab kaebuse esitaja. Pensioniamet on õigustatult keeldunud töötamist 01.04.1993 kuni 31.12.1995 Peedu metskonnas metsaspetsialistina avalikuks teenistuseks lugemisest, kuna metsaspetsialisti ametikohta määruses nr 79 nimetatud ei ole. Metsaspetsialisti ametikoha lugemiseks metsniku ametikohaks ei anna õiguslikku alust ka RMK Elva metsaülema poolt antud tõend (tlk.23). Et metsaspetsialisti ametikoht ei olnud sama kui metsniku ametikoht võib kaudselt järeldada tööraamatu kandest, mille kohaselt on R.Paas 01.01.1996 metsaspetsialisti ametkohalt üle viidud metsnikuks ehk üle viidud teisele tööle, mitte ei ole ainult tegemist ametinimetuse muutumisega. Samas tuleb märkida, et ka juhul, kui metsaspetsialisti ametikohal töötamist võrdsustada metsnikuna töötamisega, ei oleks kaebuse esitajal õigust vanaduspensioni suurendamiseks ATS § 57 lg 2 alusel, kuna riikliku vanaduspensioni suurendamiseks peab taotleja omama vähemalt 10 aastast teenistusstaaži avalikus teenistuses. Arvestades eeltoodut jätab kohus kaebuse täies ulatuses rahuldamata. Eda Muts kohtunik 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.