) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt
lg 1 kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustuslepinguga kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus).
lg 1 sätestab, et kindlustusjuhtum on eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Sõidukikindlustuse tingimuste p 4.1.1.1 kohaselt kindlustuslepingu alusel hüvitatakse kahju, mis on tekkinud kindlustuse objektile teelt väljasõitmisel või ümberpaiskumisel.
lg 1 kohaselt on soodustatud isikuks isik, kellel on kindlustusjuhtumi toimumise korral õigus saada kindlustushüvitis, kokkulepitud rahasumma või muu kindlustusandja kohustuse täitmine vastavalt lepingule. Tulenevalt
lg 1 vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest, kui kindlustusvõtja, kindlustatud või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise tahtlikult. Sellest kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Sõidukikindlustuse tingimuste p 5.1 kohaselt kindlustusvõtja ja kindlustatu on kohustatud täitma liikluseeskirju ning kindlustusandja poolt antud kirjalikke ohutusnõudeid. Liikluseeskirjade või ohutusnõuete mittetäitmisest võib tuleneda hüvitise vähendamine või annulleerimine. Üldiste lepingutingimuste p 7.2.2. kohaselt kui kindlustusvõtja rikub süüliselt p 7.2.1 (kindlustusvõtja on kohustatud järgima ohutusnõudeid) sätestatud kohustust, vabaneb kindlustusandja täitmise kohustusest osaliselt või täielikult. Tulenevalt üldiste lepingutingimuste p 8.6.2 vabaneb kostja täitmise kohustusest osaliselt või täielikult, kui kindlustusvõtja, p 7.3.1 nimetatud isik või soodustatud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise raske hooletuse tõttu. Tulenevalt üldiste lepingutingimuste p 7.3.1 on xxx isikuks, kelle eest kindlustusvõtja, e. hageja, vastutab.
lg 1 ei keela kokkuleppeid, mille kohaselt kindlustusandja vabaneb kahju hüvitamise kohustusest, kui kindlustusvõtja on põhjustanud kahju raske hooletuse tõttu (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-144-05). Käesolevas asjas on vaidlus, kas kindlustusjuhtum toimus sõidukit juhtinud isiku raske hooletuse tõttu, mille kohaselt kindlustusandja vabaneks kahju hüvitamise kohustusest. Raske hooletus on käibes vajaliku hoolsuse olulisel määral järgimata jätmine. Kohtu arvates on üheks selliseks juhtumiks liikluseeskirjade jäme eiramine. Asjatundja Ain Leppik’u 01.07.2005 kirjaliku arvamuse kohaselt moodustas kurvi läbimise arvutuslik kriitiline kiirus kurvi teravamas osas 138 – 147 km/t. Sõiduki teelt väljasõidu eelne arvestuslik liikumiskiirus oli 87 km/t (t lk 27). Kohtuistungil täiendas asjatundja oma seisukohta ning selgitas, et võttes aluseks politsei poolt koostatud liiklusõnnetuse skeemi, oli sõiduki teelt väljasõidu eelne arvestuslik liikumiskiirus 105 km/t (t lk 180). Nimetatud vahe tuleneb asjaolust, et sõiduki külglibisemise jälg oli kruusa peal pikem, kuna asjatundja käis liiklusõnnetuse sündmuskohal päevi hiljem. Asjatundja arvamuses on märgitud eeldused, millest asjatundja 4 lähtus ning hageja ei ole väitnud, nagu oleksid arvamuse aluseks olnud eeldused ebaõiged. Puudub vaidlus, et nimetatud teelõigul oli suurim lubatud sõidukiirus 50 km/t. Kohus, võttes arvesse liiklusõnnetuse toimumise asjaolusid, nõustub kostja seisukohaga, et sõidukit juhtinud isik pidi ületama kurvi läbimise kriitilist kiirust. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistajana ülekuulatud asjatundja Ain Leppik’u ütlustega ning tema kirjaliku arvamusega. Puudub vaidlus selles, et auto sattus kurvis külglibisemisse. Nimetatud asjaolu kinnitab oma ütlustega ka sõidukit juhtinud xxx (t lk 182). xxx ütluste kohaselt pööras ta vasakule, gaas oli peal, auto kaotas juhitavuse, läks külglibisemisse ja sõitis kraavi. -xxx ütluste kohaselt ta sõidukiirust enne kurvi ei vaadanud, küll aga vajutas ta gaasi. Ain Leppik, kui asjatundja, on selgitanud, et külglibisemisse sattumiseks pidi sõiduki kiirus olema 138-147 km/t. Tunnistaja Ain Leppik on välistanud teised külglibisemisse sattumise põhjused ning peab väljasõidu põhjuseks kurvi kriitilise kiiruse ületamist. Puudub vaidlus selles, et sõiduki tehnilised omadused võimaldasid sellist kiirendamist (kiirendus 0-100 km/h 6,6 sekundit). Kohtu arvates pani sõidukit juhtinud isik kindlustusjuhtumi toime olles raskelt hooletu. Tunnistaja xxx ütluste kohaselt jälgis ta tahavaatepeeglist lähenevat veoautot ning samal ajal vajutas gaasi. Sellise tegevuse eest saab juhile ette heita LE § 65 (juhil on keelatud juhtimise ajal tegelda toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liikluskeskkonna tajumist), § 123 (juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse selliseks, mis arvestab tema sõidukogemusi, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks peatada sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel etteaimatava mis tahes takistuse ees. Juht peab vähendama kiirust ning vajaduse korral peatuma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb) ja § 124 p 1 (suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel on 50 kilomeetrit tunnis) nõuete jämedat eiramist. Kohtu arvates on selline tegevus (sõita kiirusega 138-147 km/t ning tegeleda teiste toimingutega) rikkujaga sarnasele inimesele mõistlikult vastuvõtmatu. Samuti peab kohus oluliseks asjaoluks, et xxx oli nimetatud teelõiku, kus õnnetus toimus, ka varem sõitnud. Puudub vaidlus selles, et teeolud ja ilmastikutingimused olid liiklusõnnetuse toimumisel head (väljas oli valge ja sõidutee kate kuiv). Hageja toob välja asjaolu, et xxx kiirendas sõidukit eesmärgiga hoida ära kokkupõrget tagant läheneva suure veoautoga ja tema tegevus oli suunatud kahju ärahoidmisele. Tagant läheneva veoauto kohta on tõendiks vaid tunnistaja xxx ütlused, muud andmed veoauto ning reaalse ohu kohta puuduvad. Kohtule esitatud asjaoludest tulenevalt leiab kohus et sõidukit juhtinud isiku liikluseeskirjade rikkumine ei ole vabandatav. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt leiab kohus, et kriitilise kiiruse ületamine kurvis on põhjuslikus seoses kahju tekkimisega. Kuna sõidukit juhtinud isik põhjustas kindlustusjuhtumi toimumise raske hooletuse tõttu ning tema käitumine ei ole vabandatav, vabaneb kindlustusandja üldiste lepingutingimuste p 8.6.2 alusel täitmise kohustusest osaliselt või täielikult. Kohus, võttes arvesse rikkumise laadi ja raskust, leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud, et kindlustusandja vabaneb täitmise kohustusest täielikult. Kohus ei pea vajalikuks anda hinnangut kindlustushüvitise suurusele, kuna eelnevalt on kohus tuvastanud kindlustusandja kohustuse täitmisest vabanemise üldiste lepingutingimuste p 8.6.2 alusel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad kohtukulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, 5 alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Meeli Kaur kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.