KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2007, Tartu Haldusasja number 3-06-1608 Haldusasi D.D. i kaebus Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- juuni 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus D.D. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant D.D. Vastustaja Tallinna Vangla RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- juuni 2007 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- D.D. esitas 10.08.2006 halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuse kohaselt ei järgita Tallinna Vanglas seadustes sätestatud nõudeid ja hea halduse tava kinnipeetavate teabenõuetele vastamisel, samuti kinnipeetavate vaiete menetlemisel. Alates 2004 kuni kaebuse esitamiseni 2006 augustis on kaebaja pöördunud korduvalt Tallinna Vangla direktori poole teabenõuetega ning Tallinna Vangla kaudu esitanud Justiitsministeeriumile vaideid Tallinna Vangla tegevuse peale. Ainult üksikutel juhtudel on Tallinna Vangla teabenõuetele vastamisel ja vaiete menetlemisel järginud avaliku teabe seaduses ja haldusmenetluse seaduses sätestatud korda. Teabenõudeid ei täideta seaduses sätestatud tähtaja jooksul, ei registreerita ettenähtud viisil asutuse dokumendiregistris ja neile vastatakse kui avaldustele, märgukirjadele või selgitustaotlustele. Teabenõude täitmisest keeldumise korral ei informeerita sellest Andmekaitse Inspektsiooni. Vaiet ei edastata teenistuslikku järelevalvet teostavale haldusorganile 7 päeva jooksul nagu nõuab seadus. Enamasti annab Tallinna Vangla vaidele ise vastuse. vaiet käsitletakse märgukirja või selgitustaotlustena ja vastused ei ole sisulised ning vaide tagastamisel ei märgita edasikaebe korda. Kaebaja oli seisukohal, et Tallinna Vangla tegevusega rikutakse PS §-e 14; 19; 44; 46, avaliku teabe seaduse § 4 lg 1, 2 ja haldusmenetluse seaduse
- peatükis sätestatud vaide menetlemise korda. Oma väidete tõestuseks palus kaebaja, et kohus tuvastaks Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse 26 konkreetsel juhul: 1) 14.10.2004 pöördus kaebaja Justiitsministeeriumi teabenõudega, milles palus informatsiooni Tallinna Vangla kaupluse omaniku kohta. 24.10.2006 edastas ministeerium teabenõude vastamiseks vanglale. Vangla vastas teabenõudele 24.11.2004 kirjaga nr 1-13/20034-
- Tallinna Vangla ei järginud teabenõudele vastamise 5-päevast tähtaega. Teabenõue ei olnud registreeritud kui teabenõue indeksiga 1-14/..., vaid kui märgukiri või selgitustaotlus indeksiga 1-13/…. ; 2) 12.01.2005 pöördus kaebaja vangla poole teabenõudega, milles taotles oma isiklikus toimikus sisalduvate dokumentide koopiaid. 24.01.2005 etapeeriti ta Murru Vanglasse. 03.02.2005 sai kaebaja Tallinna Vanglalt vastuse nr 1-13/1730-1, millega anti teabenõue täitmiseks Murru Vanglale. Tallinna Vangla ei täitnud teabenõude täitmise tähtaja nõuet (5 päeva registreerimisest), samuti ei olnud teabenõue Tallinna Vangla dokumentide registris vajalikul moel registreeritud; 3) 15.02.2005 pöördus kaebaja teabenõudega „Taotlus minule kuuluva vara hävitamise kohta aktide koopiate võimaldamiseks“. 01.03.2005 vangla vastuses nr 1-13/3431-1 keelduti teabenõuet täitmast. Seejuures ei täidetud teabenõude täitmisest keeldumisest teatamise tähtaja nõuet (5 päeva), keeldumine ei olnud ka vajalikul määral põhjendatud. Samuti ei olnud teabenõue Tallinna Vangla dokumentide registris vajalikul moel registreeritud, järelikult ei olnud ka Andmekaitse Inspektsioon sellest keeldumisest informeeritud; 4) 22.02.2005 pöördus kaebaja Tallinna Halduskohtu esimehe poole. Taotlus sisaldas palvet kohustada Tallinna Vanglat esitama talle Tallinna Vangla kodukord. Sisuliselt oli see taotlus teabenõue. Tallinna Halduskohus saatis teabenõude Justiitsministeeriumile, sealt saadeti see täitmiseks Tallinna Vanglale. 07.04.2005 teabenõue täideti vangla kirjaga nr 1-13/5188-
- On alust arvata, et vangla ei pidanud kinni teabenõude täitmise tähtajast (5 päeva), samuti ei registreeritud teabenõuet vajalikul moel Tallinna Vangla dokumentide registris; 5) 11.08.2005 pöördus kaebaja teabenõudega, saamaks Tallinna Vangla direktori 08.11.2004 käskkirja nr 64 koopiat. 26.08.2005 täideti teabenõue kirjaga nr 1-14/17082-
- Seejuures ei peetud kinni teabenõude täitmise tähtajast (5 päeva); 6) 12.08.2005 pöördus kaebaja teabenõudega, milles taotles ametlikult kinnitatud koopiaid oma isikliku asja – nokamütsi äravõtmise kohta. 24.08.2005 täitis vangla teabenõude kirjaga nr 1-14/17072-
- Seejuures ei peetud kinni teabenõude täitmise tähtajast (5 päeva), samuti ei rahuldatud taotlust koopiate ametlikuks kinnitamiseks; 7) 15.08.2005 pöördus kaebaja teabenõudega, milles taotles Tallinna Vangla kodukorra koopiat. 23.08.2005 kirjaga nr 1-14/16925-1 vangla keeldus teabenõude täitmisest. Keeldumist põhjendati ebaseadusliku nõudmisega hüvitada kulud teabenõude täitmiseks. On alust arvata, et vangla ei informeerinud keeldumisest Andmekaitse Inspektsiooni; 8) 16.09.2005 pöördus kaebaja teabenõudega, milles taotles Tallinna Vangla kodukorra koopiat. 27.09.2005 täitis Tallinna Vangla teabenõude kirjaga nr 1-14/19047-
- Seejuures ei peetud kinni täitmise tähtajast (5 päeva), samuti oli teabenõude täitmine vormistatud kui mingi „taotluse“ rahuldamine, ehkki peab olema vormistatud kui „teabenõude täitmine“; 2 9) 17.10.2005 pöördus kaebaja teabenõudega, milles sisaldus taotlus saada infot, kellele tagastati kaebajale saadetud kirjast äravõetud kaks telefonikaarti. Kaebaja soovis teavet tagastamise kuupäeva ja adressaadi kohta, samuti Tallinna Vangla kaaskirja koopiat. Teabenõue oli pealkirjastatud kui „taotlus selgituste saamiseks“. 31.10.2005 sai kaebaja vangla vastuse nr 1-13/16919-3 pealkirjaga „vastus taotlusele selgituste saamiseks“, millega keelduti teabenõuet täitmast. Seejuures ei peetud kinni teabenõude täitmise tähtajast (5 päeva), samuti ei registreeritud teabenõuet vajalikul moel Tallinna Vangla dokumentide registris ja järelikult ei informeeritud keeldumisest ka Andmekaitse Inspektsiooni; 10) 27.01.2006 pöördus kaebaja teabenõudega, milles taotles oma õiguste kaitsmiseks viie vajaliku seaduse teksti võimaldamist. Seoses vangla tegevusetusega teabenõude täitmisel esitas kaebaja 06.02.2006 Justiitsministeeriumile vaide, milles sisaldus taotlus Tallinna Vanglale teabenõude täitmiseks ettekirjutuse tegemiseks. 15.02.2006 sai kaebaja vanglalt vastuse nr 1-13/2684-2, millega keelduti teabenõuet täitmast. Seejuures ei peetud kinni läbivaatamise tähtajast (5 päeva), samuti ei registreeritud teabenõuet Tallinna Vangla dokumentide registris vajalikul moel ja järelikult ei informeeritud ettenähtud korras ka Andmekaitse Inspektsiooni teabenõude täitmisest keeldumisest; 11) 06.02.2006 pöördus kaebaja teabenõudega, milles taotles Tallinna Vangla koosseisuliste ametnike nimekirja. Seoses vangla tegevusetusega esitas kaebaja 14.02.2006 vaide Justiitsministeeriumile. 21.02.2006 täitis vangla teabenõude. Seejuures ei peetud kinni täitmise tähtajast (5 päeva), samuti on alust arvata, et teabenõue ei olnud registreeritud Tallinna Vangla dokumentide registris teabenõudena; 12) 16.02.2006 pöördus kaebaja teabenõudega, saamaks Tallinna Vangla direktori 08.11.2004 käskkirja nr 64 lisade koopiaid nr 1-
- Teabenõue täideti 01.03.
- Seejuures ei peetud kinni teabenõude täitmise tähtajast (5 päeva), samuti on alust arvata, et teabenõue ei olnud registreeritud Tallinna Vangla dokumentide registris nagu peab; 13) 07.03.2006 pöördus kaebaja vangla poole teabenõudega, saamaks koopiat võetuse aktist kahe telefonikaardi kaebaja kirjast äravõtmise kohta. 17.03.2006 sai kaebaja vangla kirja nr 1-14/5044-1 teabenõude täitmisest keeldumise kohta. Seejuures ei peetud kinni teabenõude täitmisest keeldumisest teatamise tähtajast (5 päeva), samuti ei olnud keeldumine motiveeritud. On alust arvata, et vangla ei informeerinud keeldumisest Andmekaitse Inspektsiooni; 14) 25.04.2006 pöördus kaebaja vangla poole teabenõudega, milles taotles kaebaja 20.02.2006 märgukirjale Tallinna Vangla poolt antud vastuse koopiat. 04.05.2006 teabenõue täideti, nõutud info esitati kaaskirjaga nr 1-14/9062-
- Seejuures ei peetud kinni teabenõude täitmise tähtajast (5 päeva); 15) 12.05.2005 pöördus kaebaja vangla poole märgukirjaga, kus oli juttu vajakajäämistest Tallinna Vangla töös. 31.05.2005 kirjaga nr 1-13/10237-1 sai kaebaja vanglalt vastuse, mis teda täielikult ei rahuldanud. 30.06.2005 esitas ta Justiitsministeeriumile vaide taotlusega kohustada Tallinna Vanglat teostada toiming – anda 12.05.2005 märgukirjale ammendav vastus. 13.07.2005 sai kaebaja vastuse nr 1-13/10237-3, mis oli vormistatud kui „vastus märgukirjale“. Mainitud vastusega vaie faktiliselt rahuldati. Seejuures haldusorgan, kelle tegevusele vaie esitati, ei saa kvalifitseerida vaiet kui „märgukirja“, samuti oleks vaide pidanud rahuldama 7 päeva jooksul; 16) 12.08.2005 pöördus kaebaja vangla poole taotlusega panna hoiule tema kirjast äravõetud isiklikud asjad – kaks telefonikaarti. 20.09.2005 sai kaebaja vangla direktori otsuse nr 1-13/16919-1, millega määrati tagastada need telefonikaardid saatjale. 01.02.2006 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile vaide Tallinna Vangla tegevusetuse peale telefonikaartide tagastamise osas, kuna kaebaja sai teada, et telefonikaarte saatjale ei tagastatud. 02.02.2006 sai kaebaja vangla direktori vastuse nr 1-13/ 4406-1, mis oli vormistatud kui „vastus märgukirjale“ ja sisuliselt asja ei lahendanud. Haldusorganile esitatud nõuetele vastavat vaiet, 3 kus vaidlustatakse haldusorgani tegevust, ei tohi kvalifitseerida kui märgukirja ja jätta edastamata järelvalvet teostavale haldusorganile. 17) 27.01.2006 pöördus kaebaja vangla poole teabenõudega, milles taotles seaduste tekste, mis olid vajalikud kaebaja õiguste kaitsmiseks. Seoses sellega, et teabenõuet ei täidetud, esitas ta 06.02.2006 Tallinna Vangla tegevusetuse peale Justiitsministeeriumile vaide. 15.02.2006 sai ta vanglalt vastuse nr 1-13/2684-2, mis oli vormistatud kui „vastus märgukirjale“, vastus oli täiesti sisutu, kuid teatud kujutlusvõime korral hinnatav kui teabenõude täitmisest keeldumine. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust vaadelda nõuetekohaselt esitatud vaiet kui märgukirja; 18) 06.02.2006 saatis kaebaja vanglale märgukirja, kus juhtis tähelepanu Tallinna Vangla meditsiiniosakonna ebarahuldavale tööle. 08.02.2006 sai ta vangla vastuse nr 1-13/2522-1, mis eitas viidatud probleemi olemasolu. 10.02.2006 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile vangla poolt ebakorrektse vastuse andmise peale vaide. Vaide esitaja taotles ettekirjutuse tegemist 06.02.2006 märgukirjale korrektse vastuse andmiseks. 16.02.2006 sai kaebaja vangla nõude puuduste kõrvaldamiseks vaides. 20.02.2006 täitis kaebaja puuduste kõrvaldamise nõude. Vangla ei saatnud vaiet järelvalvet teostavale haldusorganile ning ei rahuldanud seda ka ise, mis on oluline vaiete lahendamise korra rikkumine; 19) 20.02.2006 saatis kaebaja märgukirjad Tallinna Vangla direktorile ja Justiitsministeeriumile, kus juhtis tähelepanu vanglapoolsele korra rikkumisele ümberkäimisel kinnipeetavate isiklike asjadega. 02.03.2006 saatis Justiitsministeerium märgukirja Tallinna Vangla direktorile vastamiseks. 05.04.2006 sai kaebaja vanglalt vastuse mõlemale kirjale. Vastus on formaalne, osaline ja asetleidnud sündmusi eitav. 26.04.2006 esitas kaebaja vaide vangla tegevusele seoses 05.04.2006 saadetud ebakorrektse vastusega. Vaides oli taotlus Tallinna Vanglale asja uueks läbivaatamiseks ja märgukirjale objektiivse vastuse andmiseks ettekirjutuse tegemiseks. 04.05.2006 nõudis vangla kirjaga nr 1-13/4669-3 vaide täpsustamist. 11.05.2006 saatis kaebaja vaide täpsustuse. 08.06.2006 sai kaebaja vangla vastuse nr 1-13/4669-5, mis oli vormistatud kui „vastus märgukirjale“ ega reguleerinud küsimust sisuliselt. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust vaadelda nõuetekohaselt esitatud vaiet kui märgukirja ja jätta see järelvalvet teostavale haldusorganile edastamata ilma vaiet rahuldamata; 20) 20.02.2006 saatis kaebaja märgukirjad Tallinna Vangla direktorile ja Justiitsministeeriumile, kus juhtis tähelepanu vanglapoolsele korra rikkumisele ümberkäimisel kinnipeetavate isiklike asjadega. 09.04.2006 esitas kaebaja vaide Tallinna Vangla tegevusetusele, kuna vaide esitamise momendiks vangla vastust 20.02.2006 märgukirjale ta saanud ei olnud. 21.04.2006 andis vangla vastuse nr 1-13/7917-1, mis oli vormistatud kui „vastus märgukirjale“, kus oli kirjas, et vastuse 20.02.2006 märgukirjale andis vangla 05.04.2006 kirjaga nr 1-13/4669-
- Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust vaadelda nõuetekohaselt esitatud vaiet kui märgukirja; 21) 21.02.2006 esitas kaebaja vanglale taotluse selgituste saamiseks, miks vanglaametnik A. Annama rikub Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 1 nõudeid. 06.03.2006 sai ta vangla vastuse nr 1-13/3715-1 pealkirjaga „vastus märgukirjale“, kus nõutud selgitusi ei olnud antud. 08.03.2006 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile vaide seoses vangla ebakorrektse vastusega. 15.03.2006 sai kaebaja vangla vastuse nr 1-13/3715-3 pealkirjaga „vastus taotlusele selgituste saamiseks“, kus jälle ei antud nõutud selgitusi. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust vaadelda nõuetekohaselt esitatud vaiet kui selgitustaotlust ja jätta see järelvalvet teostavale haldusorganile saatmata, kui vaiet ise ei rahuldata; 22) 02.03.2006 pöördus kaebaja vangla poole märgukirjaga, mis sisaldas taotlust kinnipeetava isiklike asjade kambrikaardis muudatuste tegemiseks. 28.03.2006 kirjaga nr 1-13/4432-1 keeldus vangla direktor taotlust rahuldamast. 10.04.2006 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile vaide. Vaie sisaldas taotlust Tallinna Vanglale ettekirjutuse tegemiseks 4 asjas uue otsuse tegemiseks. 24.04.2006 andis vangla vastuse nr 1-13/4432-3, mis oli vormistatud kui „vastus selgitustaotlusele“ ja mis ei lahendanud asja sisuliselt. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust jätta nõuetekohaselt esitatud vaiet järelvalvet teostavale haldusorganile saatmata, kui ta seda ise ei rahulda; 23) 07.03.2006 pöördus kaebaja vangla direktori poole teabenõudega, kus taotles isiklike asjade võetuse akti koopiate võimaldamist. Seoses vangla tegevusetusega teabenõude täitmisel esitas kaebaja 14.03.2006 Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles Tallinna Vanglale teabenõude täitmiseks ettekirjutuse tegemist. 27.03.2006 sai kaebaja vangla otsuse nr 1-13/5554-1 vaide rahuldamise kohta. Seejuures ei peetud kinni 7-päevasest tähtajast, mille jooksul vastavalt HMS § 80 lg 2 võib haldusorgan, kelle tegevusele vaie esitatakse, vaide rahuldada; 24) 17.03.2006 saatis kaebaja vanglale selgitustaotluse, soovides selgitust selle kohta, mis põhjusel vangla ei väljasta direktori käskkirja koopiat distsiplinaarkaristuse määramise kohta. 10.04.2006 sai ta vanglalt vastuse nr 1-13/5768-1, mis andis formaalse selgituse. Saadud vastus kaebajat ei rahuldanud. 12.04.2006 esitas ta Justiitsministeeriumile vaide, milles taotles asja uut läbivaatamist ja uue selgituse andmist. 24.04.2006 andis vangla vastuse nr 1-13/5768-3 pealkirjaga „vastus märgukirjale“. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust vaadelda nõuetekohaselt esitatud vaiet kui märgukirja; 25) 17.03.2006 esitas kaebaja vanglale märgukirja, mis sisaldas taotlust vangla direktori käskkirja nr 229-1 kaebajale distsiplinaarkaristuse määramise kohta tõlkimiseks. 03.04.2006 andis vangla vastuse nr 1-13/5771-1 pealkirjaga „vastus selgitustaotlusele“, millega käskkirja tõlkimisest keelduti. 21.04.2006 esitas kaebaja vangla keeldumisele vaide, milles taotles asja uueks läbivaatamiseks ettekirjutuse tegemist. 09.05.2006 andis vangla vastuse 1-13/5771-3 pealkirjaga „vastus märgukirjale“, mis oli sisult analoogiline 03.04.2006 vastusega. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust jätta nõuetekohaselt esitatud vaiet järelvalvet teostavale haldusorganile saatmata, kui ta vaiet ise ei rahulda; 26) 11.04.2006 saatis kaebaja vanglale märgukirja, mis sisaldas taotlust tõlkida vangla direktori käskkiri nr 259-1 talle distsiplinaarkaristuse määramise kohta. 25.04.2006 kirjaga nr1-13/7875-1 teatati, et direktor otsustas tõlkimisest keelduda. 02.05.2006 esitas kaebaja vangla keeldumise peale Justiitsministeeriumile vaide. Vaides oli esitatud taotlus asjas uue otsuse tegemiseks. 22.05.2006 vastuses nr 1-13/7875-3 keelduti taotlust rahuldamast. Haldusorganil, kelle tegevust vaidlustatakse, ei ole seaduslikku õigust jätta nõuetekohaselt esitatud vaiet järelvalvet teostavale haldusorganile saatmata, kui ta seda ise ei rahulda. Kaebaja palus tunnistada õigusvastaseks Tallinna Vangla tegevus, mis seisneb avaliku teabe seaduse ja vaide menetlemise korra rikkumises ning juhtida Tallinna Vangla tähelepanu vajadusele täita kõiki seadusega määratud nõudeid teabenõuete ja vaiete menetlemisel. Kaebaja märkis, et on esitanud kohtule kaebuse oma õiguste taastamise ja preventiivse kaitse eesmärgil. Kui kohus tunnistab õigusvastaseks eeltoodud Tallinna Vangla toimingud, siis mõjutab see Tallinna Vanglat edaspidi kinnipeetavate esitatud dokumente korrektselt menetlema ning vanglas võetakse midagi ette, et parandada vanglaametnike tööd selles vallas. Kohus peaks tegema vanglale üldise ettekirjutuse kohustamaks vanglat seadusi täitma. Kohtuistungil kaebaja rõhutas, et antud haldusasjas vaidlustab ta üksnes seda, et Tallinna Vanglas ei viida läbi korrektset haldusmenetlust. Oma väite tõendamiseks on ta toonud välja 26 episoodi, milles palub teha kindlaks Tallinna Vangla toimingute õigusvastasus. Kaebaja loobus nõudest tuvastada Tallinna Vangla toimingute õigusvastasus episoodis, mis käsitleb 12.05.2005 Tallinna Vanglale saadetud märgukirjale vastamist (15 episood). Vangla on siin vastamise tähtaegadest kinni pidanud. Samuti loobus kaebaja
- episoodis toodud nõuetest. 5
- Tallinna Vangla palus jätta kaebuse rahuldamata, olles seisukohal, et kaebaja väited haldusmenetluse normide süstemaatilisest rikkumisest Tallinna Vanglas on alusetud. Tallinna Vangla püüab alati järgida seaduses ettenähtud tähtaegu kinnipeetavate pöördumistele vastamisel, vahel on ette tulnud päevaseid viivitusi. Kinnipeetavate poolt Justiitsministeeriumile esitatud vaided vaatab vangla esmalt ise läbi, selline praktika on kõigis vanglates. Vastustaja ei tunnistanud kaebust üheski episoodis, milles kaebaja Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamist taotles. HALDUSKOHTU LAHEND
- Tartu Halduskohus jättis 15.06.2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt kaebaja rõhutas, et antud haldusasjas vaidlustab ta üksnes seda, et Tallinna Vanglas ei viida läbi korrektset haldusmenetlust, menetluse lõpptulemust (nõude, millega seoses menetlus algatati, ebarahuldavat täitmist või täitmata jätmist) ta ei vaidlusta. Menetlustoimingute iseseisev vaidlustamine halduskohtus ei ole reeglina võimalik (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-8-02). Menetlustoiming on kohtus iseseisvalt vaidlustatav, kui ta riivab menetlusosalise isiku õigusi sõltumata menetluse lõppresultaadist. Haldusasjas nr 3-3-1-86-06 märgib Riigikohus, et menetlustoimingu vaidlustamise lubatavuse üle otsustamisel tuleb arvestada menetlustoimingu tähtsust ja väidetava rikkumise olulisust menetluse põhinõuete täitmisel. Põhilised rikkumised, millele kaebaja tema poolt esitatud teabenõuete täitmisel osundab, on: vangla ei ole kinni pidanud teabenõudele vastamise 5-päevasest tähtajast; teabenõue ei ole nõutaval viisil registreeritud. Sellised rikkumised on kaebaja välja toonud episoodides 1, 2, 4, 5, 6, 7, 11, 12, ja
- Kõigis nendes episoodides on vangla kaebaja teabenõuded täitnud. Kaebaja väide, et teabenõue pole registreeritud nõutaval viisil, tähendab kaebuses toodud selgitusest lähtuvalt seda, et teabenõue ei olnud registreeritud kui teabenõue indeksiga 1-14/..., vaid kui märgukiri või selgitustaotlus indeksiga 1-13/... . Kohus leidis, et väidetav rikkumine ei oma kaebaja põhinõude (teabe või dokumentide saamine) täitmise seisukohalt olulist tähendust ning ei toonud kaebaja jaoks kaasa mingeid ebasoodsaid faktilisi või õiguslikke tagajärgi. Episoodides 3, 7, 9, 10 ja 13 osundab kaebaja sellele, et tema teabenõude täitmisest keelduti. Teabenõude täitmisest keeldumise korral tulnuks sellest informeerida Andmekaitse Inspektsiooni. Kaebaja väitel on alust arvata, et seda ei tehtud. Samas ei väitnud kaebaja, et selle nõude täitmata jätmine rikkus tema õigusi või tõi tema jaoks kaasa kahjulikud tagajärjed. Kaebaja väitel ei ole see oluline, sest tema jaoks on esmatähtis see, et vangla järgiks täpselt neid nõudeid, mis seaduses on sätestatud. Episoodides 7, 9, 10, ja 13 märgitud rikkumistega seoses märkis kohus veel järgnevat: Koopiat Tallinna Vangla kodukorrast on kaebaja nõudnud vanglalt korduvalt ja talle on see ka antud (episoodid 7 ja 8). Kaebajale kirjaga saadetud telefonikaartide äravõtmisega seoses on kaebaja pöördunud vangla poole samuti korduvalt (episoodid 13 ja 16). Kaebaja on sellega seonduvalt pöördunud ka Tallinna Halduskohtusse. Episoodis 13 esitatud teabenõude kohta on olemas Tallinna Halduskohtu 30.10.2006 ja Tallinna Ringkonnkohtu 19.02.2007 jõustunud otsused haldusasjas nr 3-06-
- Episoodis 10 nõudis kaebaja, et talle väljastataks halduskohtumenetluse seadustik, avaliku teabe seadus, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus ja tsiviilseadustiku üldosa seadus. Neid seaduse tekste soovis ta saada vene keeles. Selle nõude kohta (27.01.2006 esitatud teabenõue) on olemas jõustunud Tallinna Halduskohtu 04.10.2006 otsus haldusasjas nr 3-06-
- 6 Menetlusnormide rikkumisi vaiete menetlemisel käsitlevad episoodid 15 kuni
- Põhiliseks rikkumiseks loeb kaebaja seda, et tema vaie kvalifitseeriti märgukirjaks ning juhul, kui vangla vaiet ei rahuldanud, ei edastatud seda pädevale teenistuslikku järelevalvet teostavale asutusele seaduses ettenähtud 7 päeva jooksul. Kaebaja ei toonud välja ühtegi asjaolu, et vaiete menetlemisel oleks rikutud tema muid õigusi peale haldusmenetluse seaduses sätestatud menetlusõiguste või, et vaiete kvalifitseerimine märgukirjaks ja vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmine tõi tema jaoks kaasa mingid kahjulikud tagajärjed. Kaebaja märkis, et ta ei vaidlusta asja sisulist poolt, vaid üksnes menetlusnormide rikkumist vangla poolt. Teabenõuete, märgukirjade ja selgitustaotlustega, millele vastamisega seoses ta vaided esitas, seonduvad kohtulahendid ei ole kaebaja arvates asjassepuutuvad. Kohus märkis järgnevat: Episoodides 15, 23 ja 24 rahuldas Tallinna Vangla kaebaja vaide. Episoodis 17 esitatud nõue on sama, mis episoodis 10 ning selle kohta on olemas Tallinna Halduskohtu 04.10.2006 jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-06-
- Jõustunud kohtulahendid on olemas ka asjades, mis puudutavad episoodides 19, 21 ning 25 ja 26 esitatud nõudeid. Episood 21 käsitleb kaebaja poolt vanglale 21.02.2006 esitatud taotlust selgituste saamiseks, miks vanglaametnik Annamaa rikub Vangla sisekorraeeskirja § 48 lg 1 sätestatud nõuet. Samas asjas pöördus kaebaja Tallinna Halduskohtusse 21.03.2006 ning on olemas Tallinna Halduskohtu 06.11.2006 jõustunud kohtuotsus haldusasjas nr 3-06-
- Sellest nõudest kaebaja kohtuistungil seoses sellega ka loobus. Episoodides 25 ja 26 käsitletakse haldusmenetluse normide rikkumist seoses kaebaja nõudega saada vangla direktori käskkirjade nr 229-d ja 259-d venekeelne tõlge. Kaebaja ei ole märkinud, et tõlke mittevõimaldamine takistas tal käskkirjade vaidlustamist või kahjustas muul viisil tema huve ja õigusi. Kaebaja vaidlustas käskkirjad Tallinna Halduskohtus ning nende kohta on olemas Tallinna Halduskohtu 13.04.2006 otsus haldusasjas nr 3-06-
- HKMS § 26 lg 1 p 3 kohaselt tunnistab halduskohus haldusakti või toimingu õigusvastaseks, kui kaebajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses väljendatud põhjendatud huvi. Kohus oli seisukohal, et kaebajal puudub põhjendatud huvi vaidlustatud Tallinna Vangla toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebuses toodud väidetavad rikkumised ei mõjutanud menetluse lõppresultaati ega kahjustanud ka muul viisil kaebaja õigusi või seadusega kaitstud huve. Tallinna Vangla tegevusega, mille peale kaebus on esitatud, ei rikutud PS §-de 14; 19; 44; 46 kaitsealasse kuuluvaid kaebaja õigusi. Kaebaja taotlust, et kohus teeks Tallinna Vanglale üldise ettekirjutuse kohustamaks vanglat seadusi täitma, käsitles kohus avalikes huvides esitatud taotlusena. Kaebaja ei kuulu isikute ringi, kellel on õigus pöörduda halduskohtusse avalikes huvides ning kaebuse esitamine avalikes huvides ei saa olla põhjendatud huviks HKMS § 7 lg 1 mõttes. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- D.D. taotleb apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on kohus valesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohus leidis ekslikult, et vastustaja toimepandud menetlusnõuete rikkumised teabenõuete ja vaiete läbivaatamisel ei toonud kaasa kaebaja õiguste rikkumist. Esiteks on menetlusnõuete rikkumine iseenesest oluline isiku põhiseaduslike õiguste rikkumine, selliste õiguste rikkumine, nagu heauskse haldamise põhimõtte järgimine, mis tuleneb õigusliku ootuse printsiibist (PS §-d 10 ja 14). Teiseks, võttes arvesse, et vaiete läbivaatamisel oli menetluslikke rikkumisi, ei vaadatud vaideid läbi selleks ettenähtud korras ja vaided jäid sisuliselt rahuldamata. Selle tulemusel jäid vastustaja poolt läbi viimata toimingud, mille 7 sooritamist vaietes taotleti, sellega rikuti kaebaja õigusi, muuhulgas ka neid, mis tulenevad märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 8 ja PS §-dest 44;
- Lisaks eeltoodule on Tallinna Vangla avalik-õiguslik riigiasutus, mis täidab eriülesandeid ning peab kindlalt järgima seadust ja tagama isikule õigused, sh ka menetluse osas, et isikul omakorda säiliks lugupidamine võimu suhtes.
- Tallinna Vangla vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt nõustub vastustaja vaidlusaluste episoodide osas kohtu põhjendustega. Kaebaja väited haldusmenetluse normide süstemaatilise rikkumise kohta on alusetud. Tallinna Vangla on alati järginud seaduses ettenähtud tähtaegu kinnipeetavate pöördumistele vastamiseks. Kinnipeetavate poolt Justiitsministeeriumile esitatud vaided vaatab vangla esmalt ise läbi, selline praktika on kõikides vanglates, samas on Tallinna Vangla alati vastanud kõikidele kinnipeetavate pöördumistele, kas siis suuliselt või kirjalikult, seega on tagatud n.ö heauskse haldamise põhimõte. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi asjaolu, et tema vaiete menetlemisel oleks rikutud tema muid õigusi peale haldusmenetluse seaduses sätestatud menetlusõiguste, või, et vaiete kvalifitseerimine märgukirjaks ja vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmine tõi tema jaoks kaasa mingid kahjulikud tagajärjed. Väidetavad rikkumised ei mõjutanud menetluse lõppresultaati ega kahjustanud ka muul viisil kaebaja õigusi või seadusega kaitstud huve. Seega ei ole Tallinna Vangla oma tegevusega rikkunud PS §-de 10; 14; 44; 46 kaitsealasse kuuluvaid kaebaja õigusi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- juuni 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ja HKMS § 47 lg 3 ning TsMS § 654 lg 6 alusel ei pea vajalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas alusetu. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et episoodides 10, 13, 17, 19, 21, 25 ja 26 esitatud nõuete kohta on olemas Tallinna Halduskohtu otsused ja neid ei ole vajalik käsitelda käesolevas otsuses. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et menetlusnõuete rikkumine iseenesest on oluline isiku põhiseaduslike õiguste rikkumine, nagu hea halduse põhimõtte järgmine, mis tuleneb õigusliku ootuse printsiibist. Menetlusosalise õigus seaduspärasele haldusele ei anna talle piiramatut õigust kõigi haldusmenetluse toimingute iseseisvaks vaidlustamiseks. Riigikohus lahendis 3-3-1-8-02 on leidnud, et HMS § 58 kohaselt ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Piiramatu menetlustoimingute vaidlustamine muudaks haldusmenetluse põhjendamatult kulukaks. HMS § 5 lg 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutuis ja ebameeldivusi isikutele. Menetlustoimingu iseseisev vaidlustamine on erandina õigustatud, kui tegemist on sedavõrd olulise ja ilmse menetlusveaga, mis vältimatult tingib antava haldusakti sisulise 8 õigusvastasuse või menetluslik rikkumine muudaks haldusakti sisulise õiguspärasuse suhtes hinnangu andmise tagantjärele võimatuks. Kehtiv õigus ei määra, millised menetlusnormide rikkumised on käsitletavad oluliste menetlusvigadena. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et antud asjas esinevad menetlusvead ei ole sellise tähendusega, mis tingisid haldusakti sisulise õigusvastasuse. Apellant ei ole vaidlustanud haldusmenetluse lõpptulemusi ning väidetavad rikkumised ei kahjustanud kaebaja õigusi või seadusega kaitstud huve. Halduskohus õigustatult ei rahuldanud apellandi taotlust teha Tallinna Vanglale üldine ettekirjutus kohustamaks vanglat seadusi täitma. Tegemist on avalikes huvides esitatud taotlusega ja apellandi näol ei ole tegemist isikuga, kellel on õigus kohtusse pöörduda avalikes huvides. Viivi Tomson Maili Lokk 9 Agu Timmi