KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht 22. november 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-1859 Haldusasi AS C kaebus Tapa Va

§ 4

lg 1 tulenevalt kehtib kohtupraktikas haldusakti täitmise peatamise kohta öeldu ka halduslepingu täitmise peatamise suhtes. Seega on halduskohtul õigus esialgse õiguskaitse korras peatada ka halduslepingu täitmine, kui kohus asub seisukohale, et esialgse õiguskaitse taotlus on põhjendatud. 2 Riigikohtu halduskolleegium asus haldusasjas nr 3-3-1-76-05 seisukohale, et: „Riigikohtu senise praktika kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik.“ „

§ 121

lõike 2 kohaselt võib kohus kohaldada esialgset õiguskaitset, kui seda tegemata oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või see osutuks võimatuks. /.../ Kohtuotsuse täitmise võimatuseks on Riigikohus pidanud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada (Riigikohtu

1. detsembri 2001 määrus haldusasjas nr 3-3-1-67-01 ja
2. aprilli 2004 määrus haldusasjas nr 3-3-1-13-04).“ Kuni korraldatud jäätmeveo rakendamiseni oli Tapa valla haldusterritooriumil olmejäätmete vedamise osas vabaturg. Korraldatud jäätmeveo rakendamisega senine olukord lõppeb ja olmejäätmete veoteenust võib osutada üksnes see vedaja, kellele Tapa Vallavalitsus on väljastanud korraldatud jäätmeveo ainuõiguse (antud juhul AS Jõgeva Elamu). Korraldatud jäätmeveo rakendamisega kaasneb olukord, kus AS Jõgeva Elamu on kohustatud teavitama Tapa valla haldusterritooriumil elavaid või paiknevaid jäätmevaldajaid korraldatud jäätmeveo rakendamisest ning vajadusest sõlmida uued jäätmeveolepingud (PKD lisaks 2 oleva lepinguprojekti p 4.2.3); sõlmima olemasolevate jäätmeveolepingute asemel uued jäätmeveolepingud (PKD lisa 2 p 4.2.4); müüma või rentima jäätmevaldaja soovil jäätmevaldajale jäätmemahutid ning vedama need ainuõiguse alguses tasuta laiali (PKD lisa 2 p 4.2.5; 4.2.6). Seni Tapa valla haldusterritooriumil tegutsevad jäätmevedajad lõpetavad oma senised jäätmeveolepingud, jäätmemahutite rentimise korral lõpetavad vastavad lepingud ning veavad renditud jäätmemahutid minema. Kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset, kuid kaebus hiljem rahuldatakse ning selgub, et korraldatud jäätmeveo ainuõigus tuleb anda AS-le C , siis tuleb kõik ülalnäidatud toimingud tagasi pöörata, s.o AS Jõgeva Elamu peab tema poolt sõlmitud veolepingud lõpetama ja jäätmemahutid ära vedama, AS C aga näidatud toiminguid veelkord teostama (s.o teavitama jäätmevaldajaid, et ainuõiguse on saanud AS Jõgeva Elamu asemel AS C , sõlmima veolepingud, vedama laiali mahutipargi jne). Nimetatud olukord tekitab segaduse jäätmevaldajate hulgas ning on ka küsitav, kuivõrd suudetakse tagada sõlmitud jäätmeveolepingute ja jäätmemahutite rendilepingute sujuv üleminek AS-lt Jõgeva Elamu AS-le C . Seega on esialgse õiguskaitse kohaldamine muuhulgas ka avalikes ehk Tapa Vallavalitsuse ja Tapa jäätmevaldajate huvides. Seevastu juhul, kui kohus kohaldab esialgset õiguskaitset, peatades lepingu täitmise ning kaebus jäetakse rahuldamata, siis ei tekita see segadust jäätmevaldajate hulgas ning AS Jõgeva Elamu ei kanna tarbetuid kulutusi. Korraldatud jäätmeveo ainuõigus on kolm aastat (PKD p 1.4) ning juhul, kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset, kuid kaebus rahuldatakse, siis ainuõiguse kehtivus ei pikene selle aja võrra, mille jooksul ainuõigust teostas AS C asemel AS Jõgeva Elamu. Vedajad on arvutanud oma pakkumiste hinnad lähtudes eeldusest, et korraldatud jäätmeveo ainuõigus on kolm aastat. Juhul, kui ainuõiguse kehtivus peaks olema lühem, kannab ainuõiguse saanud vedaja suure tõenäosusega kahju, kuna kasumisse jõudmine on konkurentsist tingituna plaanitud alles hilisemaks perioodiks (s.o kolmandale aastale). Seega, juhul, kui kohus ei kohalda esialgset õiguskaitset ega peata lepingu kehtivust, kuid kaebus hiljem rahuldatakse, satub AS C olukorda, kus ta kannab ainuõiguse lühema kehtivusaja tõttu suure tõenäosusega kahju. Riigikohtu halduskolleegium on leidnud haldusasjas nr 3-3-1-67-01, et: „Kahju rahalise hüvitamise võimalus ei tähenda, et tegemist ei ole pöördumatu tagajärjega. Vastasel juhul puuduks mõistel „pöördumatu tagajärg“ üldse sisu.“ Olukord, kus kohus kohaldab esialgset õiguskaitset ning peatab lepingu kehtivuse, kuid kaebus jäetakse hiljem rahuldamata, ei kahjusta oluliselt AS Jõgeva Elamu huve, kuna esialgse õiguskaitse kohaldamisel ainuõiguse kolmeaastane tähtaeg peatub ning AS-l Jõgeva Elamu on võimalik pärast kohtumenetlust teostada ainuõigust kogu kolmeaastase perioodi 3 jooksul. Samuti jäävad sellisel juhul ära jäätmevaldajate teavitamise, jäätmeveolepingute sõlmimise ning jäätmemahutite rendilepingutega seonduvad probleemid. Kaebus ei ole ilmselt perspektiivitu, mida tõendab kaudselt asjaolu, et kaebaja tõlgendust PKD punktiga 4.7 sarnase punkti osas toetab MTÜ Kesk-Eesti Jäätmehoolduskeskus. Kaebuse põhjendatust kinnitab ka asjaolu, et vaidlusaluse PKD punkti 4.7 (millele AS C arvates AS Jõgeva Elamu ei vasta) eesmärgiks on hinnata pakkuja suutlikkust teostada korraldatud jäätmevedu. AS Jõgeva Elamu senine kogemus jäätmeveoteenuse osutamisel ja tema poolt äraveetud olmejäätmete kogus on märgatavalt väiksem sellest olmejäätmete kogusest, mis tuleks ära vedada 1000 eraldi paiknevalt kinnistult. Määrusest ei nähtu, milles olmejäätmete veo probleemid seisnevad, kui ulatuslikud need on ja milline on nende probleemide olulisus võrreldes nende probleemidega, mis tekivad lepingu täitmise peatamata jätmise korral. Seega on kohtu järeldus paljasõnaline ega vasta TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele.

§ 122

lg 2 kohaselt vaadatakse esialgse õiguskaitse taotlus läbi kirjalikus menetluses või kohtuistungil. Seega, kui kohus pidas vajalikuks kuulata ära teiste menetlusosaliste seisukohad või korraldada esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks kohtuistung, siis oli selleks võimalus olemas. Kohus teiste menetlusosaliste seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohta ei küsinud ning kohtuistungit ei korraldanud. Seega on kohtu vastav järeldus ebaõige ning tõendab veelkordselt määruse järelduse põhjendamatust. VASTUSTAJA VASTUVÄITED AS Jõgeva Elamu taotleb määruskaebuse rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt kohaldatakse esialgset õiguskaitset üldjuhul siis, kui on kahjuliku tagajärje oht, kaebus ei ole perspektiivitu ning haldusakti tagasitäitmine ei ole võimalik või tagajärgede kõrvaldamine pole mõistlik. Käesoleval juhul ei esine ühtegi nimetatud asjaolu. AS C kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Isegi kui kohus rahuldab kaebuse, ei tähenda see automaatselt seda, et kaebaja pakkumine tunnistatakse edukaks ning temaga sõlmitakse korraldatud jäätmeveo leping. Asjas puudub kahjuliku tagajärje oht, kuna kaebuse rahuldamise korral ei ole ikkagi selge, kas ja millise isiku pakkumine tunnistatakse edukaks ning kas ja millise isikuga jäätmeveoleping sõlmitakse. Korraldatud jäätmeveo lepingu kehtivuse peatamine kahjustab oluliselt AS Jõgeva Elamu huve. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 10. oktoobri 2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamisele.

§ 121

lg 2 alusel võib halduskohus kaebuse esitaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul oleks kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks see võimatuks.

§ 122

lg 2 sätestab, et esialgse õiguskaitse määruse tegemisel tuleb arvestada avalikku huvi ja kolmanda isiku õigusi. Antud haldusasjas on AS C palunud esialgse õiguskaitse korras palunud peatada kuni kohtulahendi jõustumiseni Tapa Vallavalitsuse ja AS Jõgeva Elamu vahel

1. augustil 2007 sõlmitud korraldatud jäätmeveo leping. Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et korraldatud jäätmeveo lepingu peatamine on vastuolus avalike huvidega, kuna võib kaasa tuua olukorra, kus Tapa valla territooriumil on 4 häiritud korraldatud jäätmeveo lepinguga hõlmatud olmejäätmete vedu. Esialgse õiguskaitse korras taotletakse korraldatud jäätmeveo lepingu täitmise peatamist kuni jõustunud kohtulahendini haldusasjas. Ringkonnakohus peab siinkohal vajalikuks rõhutada ka seda, et alates
2. jaanuarist 2008 jõustub uus jäätmeseadus ja kui kohtulahend ei ole selleks ajaks jõustunud, puudub Tapa vallal võimalus oma olmejäätmeid prügilatesse üle anda. Seega on tegemist ülekaaluka avaliku huviga, mis on kaalukam kui ühe firma huvi. Seega oli igati põhjendatud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmine. Samuti ei oma ringkonnakohtu arvates tähtsust ka asjaolu, et ainuõiguse lühema kestvusaja tõttu võib kaebuse rahuldamisel As C kanda materiaalset kahju. Juhul kui Tapa Vallavalitsuse
3. augusti 2007 korrladuse nr 435 p 1 ja 3 osaliselt ning p 5 tervikuna tühistatakse ja kaebus rahuldatakse, siis sõlmitakse järgmise lepinguosalisega leping kolmeks aastaks. Seega ei saa see tuua kaasa määruskaebuse esitajale kahju tekkimist. Avalikul konkursil osalejad peavad arvestama ka sellega, et isegi kui nad võidavad konkursi nende poolt pakutud tingimustel, siis võib tekkida võimalus, et lepingu täitmisel võib firma jääda kahjumisse. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebusega ka selles, et halduskohtu vaidlustatud määrus on paljasõnaline. Kohus on oma määrust küllaldaselt motiveerinud ja kaebuse esitaja mittenõustumine kohtu motiividega ei ole määruskaebuse rahuldamise aluseks. Maili Lokk Viivi Tomson 5 Agu Timmi