KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Viivi Tomson, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht
- oktoober 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-983 Haldusasi S.I. i taotlus riigilõivust vabastamiseks kaebuses Murru Vangla toimingute peale ja kahju hüvitamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
- septembri 2007 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.I. i määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu
- septembri 2007 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates selle ärakirja kättesaamisest. ASJAOLUD S.I. esitas halduskohtule kaebuse varalise ja moraalse kahju – 20 320 krooni asjade kaotsimineku ja 50 000 krooni moraalse kahju – hüvitamiseks. Väidetav kahju on tekitatud seoses tema toimetamisega Murru Vanglast Tallinna Vanglasse ja isiklike asjade kaotsiminekuga. Kaebaja on tasunud riigilõivu summas 80 krooni ning palus end ülejäänud riigilõivu tasumisest maksejõuetuse tõttu vabastada. Tartu Halduskohus vabastas 11.09.2007 määrusega S. I. i riigilõivu tasumisest osaliselt, vabastades S. I. i riigilõivu tasumisest varalise kahju hüvitamise nõudelt ning kohustades kaebuses esitatud kahjunõudelt tervikuna tasuma riigilõivu summas 1420 krooni. Kohus leidis, et S.I. on maksejõuetu ega ole suuteline halduskohtusse 70 320 krooni suuruse kahju hüvitamise nõudega kaebuse esitamisel tasumisele kuuluvat riigilõivu tasuma. HKMS § 91 lg 1 kohaselt on kohtul õigus vabastada isik täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest, kui ta leiab, et isik on maksejõuetu. Haldusasjas nr 3-3-1-40-07 märgib Riigikohus järgnevat: Hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumisest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu ka kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivu tasumisest vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole näha ette võimalikult rohke pöördumine kaebustega halduskohtusse, vaid tagada lünkadeta kaebeõigus isiku oluliste õiguste kaitseks. S.I. on lisaks varalise kahju nõudele esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude summas 50 000 krooni, kusjuures väidetav kahju seisneb mittepüsivates füüsilistes ja emotsionaalsetes kannatustes. Haldusasjas nr 3-3-1-40-07 märgib Riigikohus, et sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus kahju eest saada rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks sedavõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel. Kohtusse pöördumine eeldab riigilõivu tasumist ning menetluskulude riigi kanda jätmine peab olema põhjendatud. Kohus leidis, et põhjendatud on S. I. i vabastamine riigilõivust varalise kahju hüvitamise nõudelt. Põhjendatuks ei lugenud kohus riigilõivust vabastamist mittevaralise kahju hüvitamise nõudelt. Kahjunõudelt tervikuna tuleks tasuda riigilõivu 2109.60 krooni. S.I. on tasunud riigilõivu 80 krooni ning kohus vabastas ta riigilõivu tasumisest varalise kahju hüvitamise nõudelt summas 609.60 krooni. Seega tuleb S. I. il juhul, kui ta soovib jätkuvalt nii varalise kui mittevaralise kahju hüvitamist, tasuda täiendavalt riigilõivu 1420 krooni. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED S.I. taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist osaliselt. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa nõustuda sellega, et kohus ei vabastanud kaebajat riigilõivu tasumisest moraalse kahju summas 50 000 krooni hüvitamise nõudelt moraalse ja füüsilise alanduse ning Murru Vangla õigusvastaste toimingute eest. Kaebaja on maksejõuetu, viibib vanglas, ei tööta, tal pole kinnisvara, väärisasju ega sääste. Maksejõuetut inimest ei saa jätta ilma võimalusest esitada kohtusse avaldus. Murru Vangla sooritas kaebaja suhtes järgmised toimingud: hoidis laupäevast esmaspäevani isolaatoris; kartseris ei saanud kaebaja pesta hambaid, vahetada riideid, polnud voodiriideid; üleviimisel teise vanglasse ei lastud kaasa võtta isiklikke asju; Murru Vangla-2 viis kaebaja ära tossudes, spordipükstes, T-särgis, nokamütsis; kõige selle tõttu ei saanud kaebaja jälgida isiklikku hügieeni; kaebaja ei saa ühendust sugulastega, sest tal pole kirjutusvahendeid; Tallinna Vangla uued kambrikaaslased vaatasid alandavalt, sest kaebajal polnud isiklikke asju; kui üleriided olid pesus, pidi kaebaja istuma kambris aluspesus; riiete pesemise ajal ei saanud jalutamas käia; kuna kaebaja ei saanud enda eest hoolitseda, tundis ta sisemisi piinu; osa aparatuuri, mis jäi Murru Vanglasse, on siiani kadunud. Kaebajal polnud võimalust olla kursis uudistega, kuid pidi maksma elektri eest 25 krooni kuus; kõige sellega seoses oli kaebajal depressioon. Kaebaja pidas Murru Vanglaga kirjavahetust oma raha eest. Maksejõuetu isiku jaoks on sellel rahal väga suur tähtsus; kaduma läksid kaebaja isiklikud asjad, mis on talle emotsionaalselt väga kallid. Muu hulgas läks kaduma ka Rolexi kell; 2 nende läbielamiste pärast pöördus kaebaja meditsiiniosakonda ja peab nüüd võtma antidepressante. Peab pidevalt kohtusse kirjutama, et materiaalse kompensatsiooni abil kustutada oma emotsionaalseid läbielamisi; Murru Vangla suhtub kaebajasse eelarvamusega. Kaebajale saadetud asjade dokumentidel pole vangla templit ega allkirja, mis näitab, et Murru Vanglast saadetud dokumendid ei ole õiged. kaebaja kannatab ikka veel kõige selle pärast, kuidas Murru Vangla temaga käitus. Sellega seoses on tal depressioon ja peavalu. Kaebaja nõuab Murru Vanglalt tekitatud kannatuste eest 70 320 krooni, samuti tahab ta tagasi saada makki Philips, mis kadus seoses Murru Vangla tegevusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
- septembri 2007 määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Halduskohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Ükski määruskaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu määruse tühistamisele. HKMS § 91 lg 1 alusel võib kohus isiku taotlusel määrusega isiku täielikult või osaliselt vabastada isiku riigilõivu tasumusest riigituludesse, kui kohus leiab, et isik on maksejõuetu. Tartu Halduskohus on oma määrusega vabastanud S. I. i varalise kahju hüvitamise nõudelt riigilõivu tasumisest täielikult. Samas on halduskohus jätnud S. I. i vabastamata riigilõivust osalt, milles ta ta taotleb mittevaralise kahju hüvitamist 50 000 krooni suuruses summas. Siinjuures on halduskohus õigesti viidanud Riigikohtu lahendile 3-3-1-40-
- Selle kohaselt hinnates maksejõuetu isiku riigilõivu tasumusest vabastamise põhjendatust, peab kohus paratamatult andma eelhinnangu kaebaja õiguste kaitse vajalikkuse ja olulisuse kohta. Kui riigilõivu tasumise kohustus peaks aitama ära hoida ilmselgelt põhjendamatute kaebustega halduskohtusse pöördumist, siis riigilõivust vabastamise võimalus aitab tagada, et isiku olulised õigused ei jääks tema maksejõuetuse tõttu kaitseta. Halduskohus on õigesti leidnud, et S. I. i kaebuses taotletud mittevaralise kahju nõuet ei saa pidada isiku jaoks oluliseks küsimuseks, sest sellest ei sõltu arvestaval määral tema jaoks oluliste huvide realiseerumine või tema elukorraldus. Väidetav kahju seisnes mittepüsivates füüsilistes ja emotsionaalsetes kannatustes. Sellise kahju tõendatuse korral on isikul küll õigus saada kahju eest rahalist hüvitist, kuid selle hüvitise saamist või mittesaamist ei saa pidada isiku jaoks niivõrd oluliseks küsimuseks, et oleks õigustatud riigilõivust vabastamine halduskohtusse kaebuse esitamisel. Maili Lokk Viivi Tomson 3 Agu Timmi