lg 1 alusel kohaldamisele regulatsioon, mille järgi arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka määruse § 2 lg 1 p-des 16-17 nimetatud ametikohtadel töötamise aeg. 2 Pensioniamet vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleneb ametniku õigus taotleda riikliku vanaduspensioni määramist ja suurendamist teenistusstaaži alusel ATS § 57 sätetest, mis jõustusid 01.01.
mõttes. Tulenevalt määrusest peab ka asutus ning ametikoht, kus isik töötas ning mille arvestamist ta avaliku teenistuse staaži hulka arvestada soovib, olema kantud Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud loetellu. Määruses nr 97 toodud loetelu ei sisalda asutustena lülitatud sovhoose, kolhoose, vallavalitsusi ega metsaspetsialisti ametikohta. Seega ei ole pensioniametil võimalik töötamist metsavahina kolhoosis, sovhoosis ja vallavalitsuses lugeda avalikus teenistuses töötamiseks. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus jättis
kohaselt arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka ENSV Metsamajanduse Ministeeriumile, ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsusele, ENSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusele, ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile, ENSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komiteele ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile allunud metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud, Määruse 3 nr 97 §-s 2 loetletud ametikohtadel töötatud aeg. 01.01.1996 ATS jõustumise ajal töötas R.P. Peedu metskonnas metsnikuna. Seega tuleb lugeda kaebuse esitaja töötamine Peedu metskonnas metsnikuna perioodil 01.01.1996-31.12.1996 avaliku teenistuse staaži hulka.
järgi ei kuulunud sovhoosid ja kolhoosid Keskkonnaministeeriumi haldusalasse. Metsavahina töötamist saaks lugeda avalikuks teenistuseks juhul, kui töötamine oleks toimunud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud metsamajandites, riigimetsamaade talitustes, rahvuspargis, maastikualal või looduskaitsealal. Tartu Maa-arhiivi 02.02.2007 kirjas sisaldub, et kolhoos „Edasi“ allus ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Tartu Põllumajanduse valitsusele, Nõo kolhoos allus Tartu Rajooni Agraartööstuskoondisele, Nõo sovhoos ja Nõgiaru sovhoos allus Tartu Rajooni Põllumajandusliku Tootmise Valitsusele. Ükski neist asutustest ei olnud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Kolhoosid ja sovhoosid ei ole Määruses nr 97 toodud loetelus, kus töötamine annaks õiguse avaliku teenistuse staaži arvestamiseks. Seadusandja on eraldi asutuste ja ametkohtade nimekirja kehtestamisega, millistel töötamist saab lugeda avalikuks teenistuseks, välistanud võimaluse, et ükskõik millises asutuses või organisatsioonis metsavahina töötamist saaks lugeda avaliku teenistuse staaži hulka. Kaebuse esitaja töötamist 01.04.1993-31.12.1995 Peedu metskonnas metsaspetsialistina ei saa lugeda töötamiseks avalikuks teenistuseks, kuna metsaspetsialisti ametikohta Määruses nr 97 nimetatud ei ole. Metsaspetsialisti ametikohta ei saa võrdsustada metsniku ametikohaga. Seda võib kaudselt järeldada tööraamatu kandest, mille kohaselt on R.P. 01.01.1996 metsaspetsialisti ametkohalt üle viidud metsnikuks ehk üle viidud teisele tööle. Tegemist ei olnud ainult ametinimetuse muutumisega. Kui metsaspetsialisti ametikohal töötamist võrdsustada metsnikuna töötamisega, ei oleks kaebuse esitajal ka siis õigust vanaduspensioni suurendamiseks ATS § 57 lg 2 alusel, kuna riikliku vanaduspensioni suurendamiseks peab taotleja omama vähemalt 10 aastast teenistusstaaži avalikus teenistuses. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED R.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 12. juuni 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniameti Tartu osakonna pensionikomisjoni 08.12.2006 otsus nr 1867 ning tuvastada perioodi 01.03.1969-31.12.1996 avaliku teenistuse staaži hulka kuulumine. Apellatsioonkaebuse kohaselt arvatakse lähtudes Vabariigi Valitsuse 19.03.2002
§-st 1 avaliku teenistuse staaži hulka ENSV Metsamajanduse Ministeeriumile, ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsusele, ENSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusele, ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumile, ENSV Looduskaitse ja Metsamajanduse Komiteele ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile allunud metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakaitsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riiklikku järelevalve funktsioone teostanud §-s 2 loetletud ametikohtadel töötatud aeg. Rahvusarhiivi ja Tartu Maa-arhiivi arhiiviteatis tõendavad, et R.P. kuulus riikliku metsavalve süsteemi. Kolhoos „Edasi“ allus ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi Tartu Põllumajanduse valitsusele, Nõo kolhoos allus Tartu rajooni Agraartööstuskoondisele, Nõo sovhoos ja Nõgiaru sovhoos allusid Tartu Rajooni Põllumajandusliku Tootmise Valitsusele. Vastavad asutused juhindusid ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi ja teiste kõrgemalseisvate organite käskkirjadest ja juhenditest ning ka vastavate asutuste põhikirjad olid kinnitatud ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi poolt. Seega allusid vastavad asutused kõik ENSV Põllumajanduse Ministeeriumile ja selle kõrgemalseisvatele organitele. 4
kohaselt arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka muuhulgas ka ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsusele allunud asutused. Asjaolu, et Määrus ei sätesta sõnasõnalt mõistet kolhoos ning sovhoos, ei tähenda seda, et vastavaid asutusi ei saaks lugeda Keskkonnaministeeriumile alluvateks ametiasutusteks.
§-s 2 on loetletud ametikohad, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist. Vastavat nimekirja ei tohiks rakendada sõnasõnalt, arvesse tuleks võtta erinevate ametinimetuste tegelikku tähendust ja nende ametikohtade tööülesandeid. Metsaspetsialisti ametikoht oli võrdväärne metsniku ametikohaga. Apellant töötas avalikus teenistuses ATS-i jõustumise ajal, kui ka enne ATS-i jõustumist. Seega tuleks ka periood 01.03.1969-31.12.1996 avaliku teenistuse staaži hulka arvestada. Sotsiaalkindlustusameti Tartu Pensioniamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tuleneb ametniku õigus taotleda riikliku vanaduspensioni suurendamist teenistusstaaži alusel ATS § 57 sätetest, mis jõustusid 01.01.
§-s 1 esitatud loetelus on teiste ametiasutuste hulgas nimetatud ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsus ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium, millele allunud metsamajandites, Metsaameti riigimetsamaade talitustes, Metsainstituudis, Metsakaitsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud, Määruse §-s 2 loetletud ametikohtadel töötatud aeg arvatakse tagasiulatuvalt alates 27.01.2001 avaliku teenistuse staaži hulka.
§-s 1 kehtestatud loetelu on lõplik. Kuna asutuste loetelus pole nimetatud kolhoose ja sovhoose, siis ei kuulu viimased Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Sovhoosid ja kolhoosid ei allunud ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumile ega ka viimase allasutusele ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsusele. Rahvusarhiivi Tartu Maa-arhiivi 02.02.2007 arhiiviteatise kohaselt juhendas ja kontrollis Nõo sovhoosi metsade majandamist Tartu Rajooni RSN TK Põllumajandusvalitsus; konsultatsioone andis ja riiklikku kontrolli teostas Elva Metsamajandi Kambja metskond. Nimetatud asjaolu tõendab, et sovhoosil puudusid täidesaatva avaliku võimu volitused, mis olid antud riiklikku kontrolli teostavale, riikliku metsamajandi koosseisu kuuluvale metsamajandile. Arhiiviteatisele lisatud metsavahi ja 5 metsamajanduse vaneminseneri tööülesannete kirjeldustest ja töö sisekorra eeskirjadest ei nähtu avaliku võimu teostamist. Seega avalik-õiguslik suhe puudus ning apellandi töötamist Peedu metskonnas metsaspetsialistina ei saa lugeda avalikuks teenistuseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 12. juuni 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendamatu on apellandi väide, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud ja tõlgendanud ATS § 183 lg 3 ning
Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastava tõlgendusega ning ei pea vajalikuks seda tõlgendust käesolevas otsuses korrata. Halduskohus on õigesti leidnud, et
§-s 1 kehtestatud asutuste, mille koosseisus olid avaliku võimu ülesannete täitmist eeldavad ametikohad, loetelu on lõplik. Kuna eelnimetatud asutuste loetelus pole nimetatud kolhoose ja sovhoose, siis ei kuulunud viimased Keskkonnaministeeriumi valitsemisalasse. Sovhoosid ja kolhoosid ei allunud ka apellandi poolt viidatud ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumile ega viimase allasutusele ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsusele. Rahvusarhiivi Tartu Maa-arhiivi 02.02.2007 arhiiviteatise kohaselt juhendas ja kontrollis Nõo ning Nõgiaru sovhoosi metsade majandamist Tartu Rajooni RSN TK Põllumajandusvalitsus, konsultatsioone andis ja riiklikku kontrolli teostas Elva Metsamajandi Kambja metskond ning Nõo kolhoos allus Tartu Rajooni Agraartööstuskoondisele. Ükski neist asutustest ei olnud Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas. Nimetatud asjaolu tõendab, et sovhoosil ja kolhoosil puudusid täidesaatva avaliku võimu volitused, mis olid antud riiklikku kontrolli teostavale ja riikliku metsamajandi koosseisu kuuluvale metsamajandile. ATS § 153 lg 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka aga üksnes riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg. Riigi ametiasutusteks, milles töötamist loetakse avalikuks teenistuseks, on vastavalt ATS §-le 2 lg 2 p 5 Vabariigi Valitsuse seaduse § 39 mõttes muuhulgas ministeeriumid, ametid ja nende kohalikud täidesaatva riigivõimu volitusi omavad asutused. Apellandi poolt märgitud asjaolu, et kolhoosid ja sovhoosid pidid oma tegevuses juhinduma ka ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi ja selle kõrgemalseisvate organite käskkirjadest ja juhenditest ei tähenda aga seda, et eeltoodu tõttu tuleks tema töötamine Nõgiaru ja Nõo sovhoosis ning „Edasi“ kolhoosis lugeda
mõttes sellises asutuses töötamiseks, milles töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka.
§-s 1 ei ole sellise asutusena loetletud ENSV Põllumajanduse Ministeeriumi ning nagu juba varem märgitud, ei allunud sovhoosid ja kolhoosid ka
§-s 1 toodud ENSV Põllumajanduse ja Varumise Ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsusele ega ENSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusele. Samuti ei ole halduskohus ebaõigesti kohaldanud ega tõlgendanud
, vaid on õigesti leidnud, et kuna kolhoosid ja sovhoosid ei ole ära toodud
vastavas loetelus, siis ei oma asjas tähtsust ka see, milliseid tööülesandeid kolhoosi või sovhoosi 6 metsavaht täitis ja kas ta täitis seejuures ka riikliku metsavalve kohustusi. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et seadusandja on eraldi asutuste ja ametikohtade nimekirja kehtestamisega, millistel töötamist saab lugeda avalikuks teenistuseks, välistanud võimaluse, et ükskõik millises asutuses või organisatsioonis metsavahina töötamist saaks lugeda avaliku teenistuse staaži hulka. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et halduskohus on ebaõigesti hinnanud asjas esitatud tõendeid ja jätnud teostamata uurimisprintsiibi, kuna ei teinud kaebajale ettepanekut vajalike tõendite esitamiseks, ei kaasanud menetlusse eksperti ja ei tutvunud iseseisvalt asjakohase kirjandusega (Metsamajanduse teatmik, Keskkonnakaitse ja õigus jne.) Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vaidlustatud otsuses toodud põhjendustega selle kohta, miks ei saa kaebaja töötamist Peedu metskonnas metsaspetsialistina lugeda töötamiseks avalikus teenistuses ja ei pea seetõttu vajalikuks neid põhjendusi käesolevas otsuses uuesti korrata. Samuti on halduskohus õigesti hinnanud asjas olemasolevaid tõendeid ja põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja poolt esitatud RMK Elva metsaülema poolt antud tõendi alusel ei saa asuda seisukohale, et metsaspetsialisti ametikoht tähendas tegelikult metsniku ametikohta. Halduskohus on õigesti viidanud sellele, et metsaspetsialisti ja metsniku ametikohta ei saa lugeda üheks ametikohaks ka tulenevalt kaebaja tööraamatu kandest, mille kohaselt on R.P. 1993. a tööle võetud ja kuni 1995 töötanud Peedu metskonnas metsaspetsialistina ja 1996. a on ta üle viidud metsniku ametikohale, mis näitab, et tegemist ei olnud pelgalt ametinimetuse muutmisega. Samal põhjusel ei anna halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks alust ka R.P. i poolt ringkonnakohtule uue tõendina esitatud RMK Elva metskonna metsaülema poolt 21.06.2007 välja antud õiend. Samuti ei ole halduskohus rikkunud uurimisprintsiipi, kuna halduskohus on olemasolevate tõendite ning materjalide ja ATS sätete ning
§-de 1 ja 2 alusel õigesti välja selgitanud selle, kas kaebaja töötamist kolhoosis ja sovhoosides metsavahina saab lugeda avalikus teenistuses töötamiseks või mitte ning selle kindlakstegemiseks puudus kohtul vajadus kaasata eksperti või teha kaebuse esitajale ettepanek täiendavate tõendite esitamiseks. Viited sellele, et halduskohus oleks iseseisvalt pidanud tutvuma
vastavasse loetellu. Kuna pensioniamet on 08.12.2006 pensionikomisjoni otsuses nr 1867 märkinud, et R.P. i töötamist ajavahemikul 01.01.1996-31.12.1996 Peedu metskonnas metsnikuna on võimalik arvestada avaliku teenistuse staaži hulka, siis selles osas vaidlust ei ole olnud. Pensionikomisjon on jätnud R.P. i taotluse vanaduspensioni suurendamiseks rahuldamata ATS § 57 lg 2 alusel, s. o isegi siis, kui avaliku teenistuse staaži hulka arvatakse ajavahemik 01.01.1996-31.12.1996, ei ole võimalik R.P. i taotlust rahuldada, sest tal puudub vanaduspensioni suurendamiseks nõutav avaliku teenistuse staaž (10 a). Seega puudub ringkonnakohtul alus halduskohtu vaidlustatud otsuses väljendatud seisukoha muutmiseks ja otsuse tühistamiseks ka osas, mis puudutab ajavahemikku 01.01.1996-31.12.1996. 7 Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule apellandile menetluskulude väljamõistmise taotlust. Viivi Tomson Agu Timmi 8 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.