Obsah (4)

§ 13§ 5§ 8§ 6

3-07-290 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-290 Ha

„Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006“ meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ tingimused“ §-idele 17 ja 18 lg 1,2 ja 4. 20.11.2006 esitas A M PRIA-le vaide, milles palus tunnistada PRIA peadirektori käskkiri kehtetuks ja välja anda uus 10 hindepalli kohane käskkiri. 08.01.2007 jättis PRIA peadirektor vaideotsusega nr 11-22/2 vaide rahuldamata. Võttes arvesse esitatud ekspertarvamusi investeeringuobjektide kohta jäi PRIA seisukohale, et hindepunktide muutmiseks ja taotluse rahuldamiseks puudub alus. Kaebuse kohaselt on PRIA hinnanud kaebaja taotlust valesti ja hindamiseks esitatud projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös nr 06571/1 sisalduvate teostamisele kuuluvate tööliikide sisu kohaselt oleks tulnud teostamisele kuuluvad projektikohased tööd STS § 3 lg 3 mõistes põllumajandusministri 10.06.2005

lisade 1 ja 9 alusel hinnata kümne hindepunktiga, mis oleks viinud tema taotluse rahuldamiseni. Kaebaja seisukohad on alljärgnevad: 1) kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu rekonstrueerimine on maaparandusseaduse (edaspidi MaaParS) § 3 mõistes reguleeriva võrgu uuendus ja rekonstrueerimistöö ning

lisa 1 punktide 1.1 ja 1.2 tähenduses reguleeriva võrgu ehituse investeeringuobjektid; 2) polderalal, kus vegetatsiooniperioodi keskmine veeseis kuivendusperioodil on 2,2 m allpool poldrilt väljapumbatava vee isevoolset suvist pikaajalist keskmist veetaset eesvoolus, tuleb kõiki veevoolurajatisi lugeda mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi rajatisteks mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleeriva võrgu mõistes, mis on vastavalt

lisa 1 punkti 1.3 tähenduses investeeringuobjektiks; 3) maaparandussüsteemidega seotud keskkonnarajatiste investeeringuobjektina tuleb käsitleda II pumpla kogumisbasseini ja Aardlapalu prügila 29,8 ha ning Aardla järve ümbritseva looduskaitseala 122 ha kaitsepiirdeks rajatud kraavistikku kogupikkusega 2,0 km, mis on investeeringuobjektiks

lisa 1 punkti 1.8 kohaselt; 4) rekonstrueeritav maaparandussüsteeme teenindav tee kogupikkusega 18,82 km on

lisa 1 punkti 1.9 kohaselt investeeringuobjekt, samuti on eelneva teenindustee osa rekonstrueerimine pikkusega 7,61 km investeeringuobjektiks põllumajandusministri

lisa 1 punkti 1.6 kohaselt. 2. Vastustaja PRIA vaidles kaebusele vastu. 2 Vastuväidete kohaselt põllumajandusministri

lisa 1 annab need investeeringuobjektid, mille eest võib toetust taotleda ja mis igaüks annab ühe hindepunkti. Hindamisel lähevad arvesse ainult need objektid lisast 1, mille eest toetust taotletakse. Antud juhul luges taotleja investeeringuobjektideks ka neid objekte, mida vastustaja investeeringuobjektideks vastavalt Tartu MB põhjaliku analüüsi alusel lugeda ei saanud. Kokkuvõtvalt – taotlejal ei olnud nii palju investeeringuobjekte, millel ta töid teostada kavatses, mistõttu vastustajal ei olnud põhjust hindepunktide muutmiseks ja taotluse rahuldamiseks. Vaidlust ei ole selles, et lisa 9 punkti 1.1 ja 2.1 alusel sai taotleja 5 hindepunkti. Kuid õige ei ole taotleja see seisukoht, mille kohaselt saab taotleja lisa 9 punkti 3.1 alusel 5 hindepunkti. Vastustaja väidab, et õige on hinnata taotlust lisa 9 punkti 3.3 alusel, mille eest taotleja saab 3 hindepunkti, seega kokku 8 hindepunkti. A M on ekslikult laiendanud reguleeriva võrgu mõistet kogu maaparandussüsteemile ehk Aardla Poldri süsteemi moodustavatele teistele rajatistele, antud juhul eesvooludele. A M u poolt 08.06.2006 Tartu MB le esitatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlustes pole taotletud ega väljastatud reguleeriva võrgu kohta projekteerimistingimusi ega ehitusluba, samuti ei saa käsitleda rekonstrueeritavaid eesvoole reguleeriva võrgu osana, sest see on maaparandussüsteemi osa. 3. Kaasatud isiku Tartu MB arvamuse kohaselt vastab esitatud investeeringutoetuse taotluse nõuetele ainult kaks investeeringuobjekti, millisteks on: 1) maaparandussüsteemi eesvooluks olev veejuhe või selle osa ja sellel asuv või sellele kavandatav maaparandusrajatis (sinna alla kuuluvad ehitusloa saanud projekti tabelis nr 5, 7 ja 9 olevad kõik rajatised); 2) teenindav tee ja selle koosseisu kuuluv rajatis (sinna alla kuuluvad ehitusloa saanud projekti tabelis nr 8 olevad kõik rajatised). Kaebaja on oma vaides ekslikult laiendanud reguleeriva võrgu mõistet kogu maaparandussüsteemile ehk Aardla poldrisüsteemi moodustavatele teistele rajatistele, antud juhul eesvooludele. Tartu MB arvates ei saa kaebaja investeeringutoetuse taotlust nr 0706780002 hinnata vastavalt

lisa 9 punkt 3.1 alusel viie hindepunkti vääriliselt, sest: 1) A M u poolt 08.06.2006 Tartu MB le esitatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlustes ning sellel lisatud projektis pole taotletud ega väljastatud reguleeriva võrgu kohta projekteerimistingimusi ega ehitusluba; 2) rekonstrueeritavaid eesvoole ei saa käsitleda reguleeriva võrgu osana, ta on maaparandussüsteemi osa; 3) vastavalt

§-ile 13 lg 3 p 5 ja §-ile 8 lg 1 ja 4 peab taotleja olema kavandatava tegevuse kohta väljastanud mitte varem kui 01.01.2004 vähemalt kolm vormikohast pakkumiskutset koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga ja olema saanud vähemalt kolmelt pakkujalt hinnapakkumised koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Investeeringuobjekti – mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleeriva võrgu – kohta pole nendele tingimustele vastavaid investeeringuobjekti pakkumiskutseid ja hinnapakkumisi väljastatud ja üle antud PRIA-le taotluse dokumentidega; 4)

§ 13

lg 3 p 1 ja § 12 lg 4 nõuetele vastavat ülevaatuslehte pole koostatud, kus oleks kuivendusseisundit hinnatud mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul ning seda pole ka Tartu MB kooskõlastanud. 3 Tartu MB arvamuses toodud põhjused, miks kaebaja poolt esitatud investeeringutoetusetaotlust nr 0406780002 ei saa hinnata vastavalt

lisa 9 punkt 3.2 alusel nelja hindepunkti vääriliselt, on järgmised: 1) rekonstrueeritavad nn piirdekraavid ja kogumiskraav K-2 on vastavalt maaparandussüsteemide registri väljavõttele ja projekti tabelitele määratletud Aardla poldri maaparandussüsteemi eesvooludena; 2) nn piirdekraavid ja kogumiskraav olid vastavalt „Ülenurme ÖKM Aardla polder tehnilisele tööprojektile“ aastast 1979 veevastuvõtjateks ehk praeguse definitsiooni järgi eesvooludeks. Seejuures olid ettenähtud meetmed, et reostunud pinnavesi ei satuks nimetatud kraavidesse ja ümbritsevatele maadele. Nimetatud projektis ei ole kavandatud rajada keskkonnakaitse rajatisi; 3) mitte üheski Aardla poldri ehitamisega seotud projektis ei ole nimetatud eesvooludele ehk basseinidele seatud keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamist. Nn piirdekraave ja kogumiskraavi saab käsitleda vastavalt

lisa 2 punktile 1.7 ja MaaParS § 3 alusel maaparandussüsteemi eesvooluks oleva veejuhtmena; 4)

§-is 5 on nõuded toetuse taotlejale. Sama paragrahvi lg 6 sätestab, et taotleja ei ole taotluse esitamise ja investeeringu tegemise aastal sama investeeringuobjekti kohta taotlenud ega saanud maaparandussüsteemi hooldustoetust ning taotleja ei ole sama investeeringuobjekti kohta toetust taotlenud ega saanud Sihtasutuse Erametsakeskus eraldatud vahenditest. Kuna A M on saanud 2006 ja ka 2005 maaparandussüsteemide hooldustoetust poldri hooldamiseks põllumajanduslikus kasutuses oleva maa ulatuses, siis Aardla poldri I pumpla basseinidele toetuse andmine ei ole õigustatud. HALDUSKOHTU LAHEND 4. Tartu Halduskohus jättis 11. mai 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on ebaõige kaebaja seisukoht, mille kohaselt tema poolt hindamisele esitatud projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös nr 06571/1 sisalduvate teostamisele kuuluvate tööliikide sisu kohaselt oleks tulnud teostamisele kuuluvad projektikohased tööd põllumajandusministri 10.06.2005

lisa 9 alusel hinnata kümne hindepunktiga. Põllumajandusministri 10.11.2005

(edaspidi määrus) „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006“ meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ tingimused“ § 6 lg 1 sätestab toetuse taotlemise investeeringuobjekti kohta. Hindepunkte antakse seega investeeringuobjektidele, millel töid tehakse ja millele toetust taotletakse. Hindamisele ei kuulu objektid, millel taotleja küll töid teostab, kuid millele ta toetust ei taotle. Sama määruse § 17 lg 2 kohaselt hinnatakse taotlusi lisas 9 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel. Lisa 9 punkt 3 alapunkt 3.1 näeb ette, et 5 punkti antakse taotlusele siis, kui investeeringuobjektiks on kas lisa 1 punktis 1.3 toodud investeeringuobjekt või vähemalt neli lisas 1 toodud investeeringuobjekti. Maaparandussüsteemiks on MaaParS § 3 lg 1 tähenduses maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa kuivendamiseks või niisutamiseks või veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike hoonete ja rajatiste kogum. Süsteemi kogumi moodustavad rajatised, millele on eraldi definitsioon antud ja mida meetme 3.4 lisa 1 ja 9 järgi hinnatakse eraldi maaparandussüsteemi moodustavate rajatiste ehk investeeringuobjekti kaupa. MaaParS § 3 lg 2 kohaselt on maaparandussüsteemi reguleeriv võrk selle seaduse tähenduses veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks. 4 MaaParS § 3 lg 3 kohaselt on maaparandussüsteemi eesvool selle seaduse tähenduses kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust sõltub reguleeriva võrgu nõuetekohane toimimine. Asja materjalidest nähtuvalt ei puuduta taotleja poolt esitatud projekt kahepoolset reguleerimist ja töid kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul ei teostata. Järelikult, kui reguleerival võrgul töid ei tehta, siis ei saa selle eest hindepunkte anda, millest tulenevalt ei saa hindepunkte anda ka kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu kui investeeringuobjekti eest. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et lisa 9 punktide 1.1 ja 2.1 alusel sai taotleja 5 hindepunkti, s. t et taotlejaks on mittetulundusühing (annab 2 punkti) ja vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine (annab 3 punkti). A M esitas PRIA-le integreeritud maaparanduse investeeringutoetuse avalduse, millest nähtub, et toetuse taotleja kavandas rekonstrueerimist (investeeringuobjektid) maaparandussüsteemi eesvooludel, teedel ja ühel rajataval truubil. Seega oli tegemist kahe lisas 1 toodud investeeringuobjektiga, mille eest saab 3 hindepunkti vastavalt määruse lisa 9 punktile 3.3. Õige on vastustaja seisukoht, et kuna taotleja ei ole kavandanud projektis tegevusi mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi reguleerival võrgul ja ei ole sellele toetust taotlenud, siis ei olnud vastustajal võimalik anda taotlusele vaidlusalust viit hindepunkti, sest sisulised tööd tehakse eesvoolude peal, mitte reguleerival võrgul. Maaparanduse ehitusjärelevalve- ja ekspertiisibüroo 06.09.2006 ekspertarvamusest nr 9-6/40 nähtub, et Aardla poldri projekti kohaselt on kavandatud teha A M u alal järgmised tööd: poldri eesvoolude rekonstrueerimine, maaparandussüsteemi teenindavate teede rekonstrueerimine ja poldri piirdekraavile truubi ehitamine. Kuid eelnimetatud ekspertarvamuse kohaselt ei ole Aardla poldri projektis ette nähtud keskkonnakaitserajatiste ehitamist või rekonstrueerimist. Taotluses investeeringuobjektina nimetatud settebassein ja vaides märgitud eesvoolud ja settebasseinid on projekteeritud maaparandussüsteemi rajatisena, ilma milleta pole süsteemi toimimine mõeldav ja neid ei saa käsitleda eraldi süsteemiga seotud rajatistena. Kuna A M u ülevaatuslehel ja integreeritud maaparanduse investeeringutoetuse avalduses märgitud keskkonnakaitserajatis (piirde- ja eesvoolukraavide setetest puhastamine mahuga 2,00 km) ei ole meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ keskkonnarajatiste investeeringuobjekt, siis ei saa selle eest ka hindepunkte anda. Samuti ei saa keskkonnakaitseline kaasmõju teiseotstarbelisel rajatisel olla iseseisev investeeringuobjekt. Aardla poldri I pumpla basseinidele toetuse andmine ei ole õigustatud ja nimetatud basseinid investeeringuobjektina ei ole abikõlbulikud ka seetõttu, et asja materjalidest nähtuvalt on taotleja saanud 2005 ja 2006 maaparandussüsteemide hooldustoetust poldri hooldamiseks põllumajanduslikus kasutuses oleva maa ulatuses. Põllumajandusministri 15.03.2005 määruse nr 26 “Nende maaparandussüsteemi hooldustööde loetelu, mille tegemiseks maaparandussüsteemi hooldustoetust antakse ja hooldustööde kohta esitatavad nõuded“ § 13 sätestab, et poldri hooldamise toetuse taotleja peab hooldama poldri pumbajaama ja veekogumisbasseini ning puhastama pumpade sissevooluavade võred.

§ 5

lg 6 kohaselt on toetuse taotlemisel tingimuseks asjaolu, et taotleja ei ole taotluse esitamise ja investeeringu tegemise aastal sama investeeringuobjekti kohta taotlenud ega saanud maaparandussüsteemi hooldustoetust, kuid asja materjalidest nähtuvalt, ei ole toetuse taotleja seda nõuet järginud. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 5

1. A M esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.
2. mai 2007 otsuse Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei toimunud kohtumenetluses arutelu kaebuse eseme STS § 3 lg 3 mõistes projektis töö nr 06571/1 teostamisele tulevate tööde (tegevuste) sisulise vastavuse kindlaksmääramiseks

lisades 1 ja 9 esitatud hindamiskriteeriumitele. Isegi seitset STS § 3 lg 3 mõistes tegevust, mis on

lisa 1 kohastele nõuetele vastavad investeeringuobjektid, projektis töö nr 06571/1 teostamisele tulevate töödena ei peetud vajalikuks menetleda ja ei võimaldatud sisuliselt arutada. Kohtumenetluse käigus leidis ainsana kaebuse eseme kohta kinnitamist asjaolu, et kaasatud isik Tartu MB on väljastanud ehitusloa kogu projektis sisalduvale STS § 3 lg 3 mõistes tegevusele, mis sisaldab seitset

lisas 1 esitatud investeeringuobjekti; 2) on jäetud arvestamata, et kogu polder on üks terviklik mulla veerežiimi kahepoolselt reguleeritav ala, kus vee pumpamisel teostatakse kogu ala kuivendamist ja vee mittepumpamisel või eesvoolust juurdelaskmisel toimub kogu polderala mullarežiimi altniisutus. Väide, et töid kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul ei teostata, on ilmselgelt vale. Tekib küsimus, kus siis üldse töid teostatakse, kui mitte poldril, mis on tervikuna kahepoolse mulla veerežiimiga reguleeritud ala, ala, mis on kaitsetammide ja piirdekraavidega ümbritsevast keskkonnast eraldatud. Ainult üks projektis sisalduv investeeringuobjekt maksumusega 68 440 krooni, truup T-21 uusehitusena, asub piirdekraavil P-2, mis on väljaspool polderala; 3) ei ole erapooletu ja asjakohane Maaparanduse ehitusjärelvalve- ja ekspertiisibüroo 06.09.2006 ekspertarvamus nr 9-6/40 (on esitatud hindamiskriteeriumi määranud ametniku poolt samas asjas tehtud otsuse aluseks) ning ei kajasta investeeringu objekti. Põhjendused selle kohta on esitatud esialgse kaebuse lisas 8-1 punkt 2-s. Ekspertarvamus on esitatud Aardla poldrist väljaspool asuva piirdekraavi P-2 kohta, mis ei ole käesoleva taotluse investeeringuobjekt; 4) on kohtuotsuse põhjendused otseselt maha kirjutatud kaasatud isiku Tartu MB ametniku poolt täielikult eksitava seisukohana ja ei kajasta kaebuse eset. Poldri I pumbajaam ja juurdevoolukanal on eelnevalt 2005 rekonstrueeritud ja ei ole käesoleva projekti tegevus ega taotletava investeeringutaotluse objekt. On täiesti normaalne, et eelnevalt rekonstrueeritud objektil tuleb hooldustöid teostada, et kindlustada rekonstrueeritud objektide töö. Eelnevalt korrastatud objektidel (mitte käesoleval investeeringutegevusel) teostatud vajalikke hooldustööde tegemise investeeringuid siduda käesoleva menetlusega haaratud investeerimisobjektide tegevusega on otseselt kuritahtlik soov eksitada kohtumenetlust; 5) kinnitavad apellandi põhjendusi projektiga töö nr 06571/1 teostamisele tulevate tööde kohta kirjalikult allkirjastatult ekspertarvamuse esitanud TÜ professor keskkonnaekspert Arvo Järveti töö nr 06571/1 ja EMÜ emeriitprofessor Aleksander Maastik ning ekspert hüdrotehnikainsener Andres Piir töö nr 06571/

2. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. mai 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt : 1) on kohus õigesti leidnud, et asja materjalidest nähtuvalt ei puuduta taotleja poolt esitatud projekt kahepoolset reguleerimist ja töid kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul ei teostata, toetust sellele ei taotleta, mistõttu ei saa selle eest ka hindepunkte anda; 2) kavandab Tartu MB poolt antud hinnangu kohaselt, millel põhineb PRIA otsus, toetuse taotleja rekonstrueerimist (investeeringuobjektid) maaparandussüsteemi eesvooludel (projekti tabelis nr 5 ja 7), teedel (tabel 6) ja ühel rajataval truubil (tabel 8). Seega on tegemist kahe lisas 1 toodud investeeringuobjektiga, mille eest saab 3 hindepunkti (määruse lisa 9 p 3.3). Taotleja ei 6 ole kavandanud projektis tegevusi mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi reguleerival võrgul ja ei ole sellele toetust taotlenud, seega ei ole võimalik anda taotlusele vaidlusalust viit hindepunkti. Sisulised tööd tehakse eesvoolude peal, mitte reguleerival võrgul; 3) küsimuse, kas dreenisuudmete korrastamist poldrialal võib käsitleda mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleeriva võrgu uuendamisena, on kaebaja ise esitanud ka EMÜ emeriitprofessor Koit Alekandile. Koit Alekandi vastuse kohaselt on drenaaži suue üks drenaažiarmatuuri element. Seega kuulub nende korrastamine reguleeriva võrgu uuendamise või rekonstrueerimistööde koosseisu. Kuna aga kõnealusel juhul pole taotletud toetust ei reguleeriva ega ka veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi korrastamiseks, saab suudmete juures tehtavaid töid juriidiliselt käsitleda suudme kraavisettest puhastamisena ja kaevetöödel tekitatud rikete kõrvaldamisena, s.o eesvoolu korrastamistöödena; 4) MTÜ A M u poolt 08.06.2006 Tartu MB le esitatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlustes pole taotletud ega väljastatud reguleeriva võrgu kohta projekteerimistingimusi ega ehitusluba. Rekonstrueeritavaid eesvoole ei saa käsitleda reguleeriva võrgu osana, see on maaparandussüsteemi osa; 5) mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleeriva võrgu kohta pole väljastatud pakkumiskutseid ega saadud hinnapakkumisi (

§ 8

lg 1 ja 4 ja § 13 lg 3 p 6); 6) kaebuse punktid 3-4 kajastavad apellandi subjektiivset hinnangut ekspertarvamustele, mida vastustaja ei saa aga toetada; 7) taotletavate toetussummade vaidlustamiseks vastustaja poolt pole mingit põhjust ega ka vajadust, sest taotlus tervikuna saadud hindepunktide alusel sisuliselt rahuldamisele ei kuulu ja toetust talle ei määrata, seega on arusaamatu apellandi väide toetusavalduses küsitud toetussumma vaidlustamise kohta. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
2. mai 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on põhjendamatu.
3. Kaebus halduskohtule on esitatud Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 14.11.2006 käskkirja nr 1-3.12/1967 ja sellele esitatud vaides tehtud vaideotsuse peale. Vastavalt HMS §-ile 87 lg 2 halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata. Antud juhul ei ole kaebaja esitanud põhjendusi selle kohta, et vaideotsusega oleks rikutud tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata. Nii kaebuses halduskohtule kui apellatsioonkaebuses esitatud väidetavad õiguste rikkumised on seotud vaidemenetluse esemega. Lähtudes eeltoodust, on halduskohus õigesti jätnud kaebuse 08.01.2007 vaideotsuse nr 11-22/2 peale rahuldamata.
4. Ebaõige on apellandi väide, et halduskohus ei ole olulises osas menetlenud kaebuse eset. 7 Kaebus halduskohtule oli esitatud PRIA 14.11.2006 käskkirja nr 1-3.12/1967 tühistamiseks. Kaebuse esemeks oli käskkiri ja halduskohtus läbiviidud menetlus oligi seotud vaidlustatud käskkirja õiguspärasuse hindamisega.
5. Nähtuvalt asja materjalidest, on kaebaja märkinud integreeritud maaparanduse investeeringutoetuse avalduses (tl 5) teostatavate töödena, milledele ta toetust taotles, ühiseesvoolu kraavide setetest puhastamise ja teenindusteede korrastamise vastavalt Projekteerimisbüroo „Maa ja Vesi“ poolt koostatud Aardla poldri eesvoolude ja teede rekonstrueerimise ning truubi P-2 rajamise ehitusprojektile. Seega toetuse avalduse ja projekti kohaselt on kaebaja kavandanud rekonstrueerimist (investeeringuobjektid) maaparandussüsteemi eesvooludel (projekti tabelis nr 5 ja 7), teedel (tabel 6) ja ühel rajataval truubil (tabel 8). PRIA on õigesti leidnud, et arvestades kaebaja toetuse taotlust ja esitatud projekti, on tegemist kahe

lisas 1 toodud investeeringuobjektiga, mille eest saab 3 hindepunkti (

lisa 9 p 3.3). PRIA on otsustuse tegemisel õigesti hinnanud ainult neid investeeringuobjekte (tegevusi), millele toetust taotleti ja jätnud hindamata need investeeringuobjektid (tegevused), millele toetust ei taotletud, kuid mis on

lisas 1 toodud loetelus. Vastavalt

§-ile 17 lg 1 hindab PRIA vastavaks tunnistatud taotlusi „Struktuuritoetuste seaduse“ § 20 lõike 3 kohaselt. STS § 20 lg 3 järgi kui rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused, hinnatakse nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi meetme tingimustes sätestatud korras ja hindamiskriteeriumide alusel; hindamise tulemuste alusel koostatakse vajaduse korral taotluste paremusjärjestus; rahuldamisele kuuluvad parimad taotlused tingimusel, et taotluste rahuldamisel ei ületata meetme või meetme osa taotluste rahastamise eelarvet; kui meetme või meetme osa rahastamise eelarve jääk ei võimalda teha enam ühtegi taotluse rahuldamise otsust, tehakse ülejäänud taotluste kohta taotluse rahuldamata jätmise otsus.

§ 6

sätestab, millised on toetatavad tegevused ja neile esitatavad nõuded, millele taotleja võib toetust taotleda. Nii viidatud sätetest kui määrusest nr 66 tervikuna tuleneb, et

alusel on tegemist PRIA poolt toetuse määramisega teatud investeeringuobjektidele, millele taotleja toetust taotleb ja mille kasutamist PRIA ka kontrollib. Toetuse määramise seisukohalt on olulised ainult need objektid, millele toetust taotletakse ja neid ka hinnatakse. Investeeringuobjekt või tegevus määruse mõistes on objekt, millele taotleja toetust taotleb. 10.

lisa 1 sätestab selle, milliste investeeringuobjektide kohta võib meetme raames investeeringutoetust taotleda, kuid viidatud lisast ei tulene see, et kui mingi investeeringuobjekti kohta toetust ei taotleta, siis tuleb ikkagi arvestada seda taotluse hindamisel.

1. Halduskohus on õigesti leidnud, et asja materjalidest nähtuvalt ei puuduta taotleja poolt esitatud projekt mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul ja töid kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul ei teostata, toetust sellele ei ole taotletud, seega ei olnud võimalik anda taotlusele vaidlusalust viit hindepunkti ning apellandi väited ei anna alust asuda teisele seisukohale. MaaParS § 3 lg 2 kohaselt on maaparandussüsteemi reguleeriv võrk selle seaduse tähenduses veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks. MaaParS § 3 lg 3 kohaselt on maaparandussüsteemi eesvool selle seaduse tähenduses kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust sõltub reguleeriva võrgu nõuetekohane toimimine. 8 Reguleeriv võrk on maaparandussüsteemi osa ja sellele ei ole toetust taotletud. Tööd tehakse apellandi poolt eesvoolude peal, mitte reguleerival võrgul.
2. Ka Tartu MB poolt antud hinnangu kohaselt (tl 26-29), millel põhineb PRIA otsustus, pole MTÜ A M u poolt esitatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotluses ning sellele lisatud projektis taotletud ega ka väljastatud reguleeriva võrgu kohta projekteerimistingimusi ega ehitusluba. Rekonstrueeritavaid eesvoole ei saa käsitleda reguleeriva võrgu osana. Apellant on esitanud küsimuse, kas dreenisuudmete korrastamist poldrialal võib käsitleda mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleeriva võrgu uuendamisena, EMÜ emeriitprofessor Koit Alekandile tl 59). K. Alekandi vastuse kohaselt apellandi küsimusele „ on drenaaži suue üks drenaažiarmatuuri element. Seega kuulub nende korrastamine reguleeriva võrgu uuendamise või rekonstrueerimistööde koosseisu. Kuna aga kõnealusel juhul pole taotletud toetust ei reguleeriva ega ka veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi korrastamiseks, saab suudmete juures tehtavaid töid juriidiliselt käsitleda suudme kraavisettest puhastamisena ja kaevetöödel tekitatud rikete kõrvaldamisena, s.o eesvoolu korrastamistöödena“. Seega tõendab ka EMÜ emeriitprofessor K. Alekandi arvamus seda, et apellant kavatseb teha töid eesvoolude peal, mitte reguleerival võrgul ning on ka selleks toetust taotlenud.
3. Alusetu on apellandi väide, et Maaparanduse ehitusjärelvalve- ja ekspertiisibüroo 06.09.2006 ekspertarvamus nr 9-6/40 ei ole asjakohane. Nimetatud ekspertarvamus on esitatud selle kohta, kas piirde- ja eesvoolukraavide setetest puhastamine mahuga 2,00 km on keskkonnarajatise investeeringuobjekt. Apellandi kaebuses esitatud väidete kohaselt on maaparandussüsteemiga seotud keskkonnarajatiste investeeringuobjektid I pumbajaama survepoolsel väljavoolul asuv reguleeritava settekõrgusega ümar bassein, II pumpla kogumisbassein ja Aardlapalu prügila ning Aardla järve ümbritseva looduskaitseala kaitsepiirdeks rajatud kraavistikku. Seega käsitleb Maaparanduse ehitusjärelvalve- ja ekspertiisibüroo 06.09.2006 ekspertarvamus nr 9-6/40 osaliselt apellandi väited, eesvoolude osas. Tartu MB arvamuses ja PRIA vaideotsuses on õigesti asutud seisukohale, et taotluses investeeringuobjektina nimetatud settebassein ning vaides märgitud eesvoolud ja settebasseinid on projekteeritud maaparandussüsteemi rajatistena, nendeta pole süsteemi toimimine mõeldav ja seetõttu A M u ülevaatuslehel ja investeeringutoetuse avalduses märgitud keskkonnarajatis ei ole meetme 3.4 keskkonnarajatiste investeeringuobjekt ning hindepunktid on selles osas jäetud õigesti andmata.
4. Ringkonnakohus jätab tähelepanuta apellandi väite, et kohtuotsuse põhjendused on otseselt maha kirjutatud kaasatud isiku Tartu MB ametniku poolt täielikult eksitava seisukohana ja ei kajasta kaebuse eset. Kohtuotsuse vormistab konkreetne kohtunik ning kui kohtunik esitab kohtu põhjendustena menetlusosalise poolt esitatud põhjendusi, siis on võimalik neid vaidlustada, kuid see asjaolu ei ole aluseks kohtuotsuse tühistamisele.
5. Eeltoodu alusel on PRIA õigesti hinnanud kaebaja taotlust 8 hindepalliga ning halduskohus on õigesti jätnud kaebuse PRIA peadirektori
6. novembri 2006 käskkirja nr 1-3.12/1967 peale rahuldamata.
7. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude taotlust ei ole esitanud. Maili Lokk Agu Timmi 9 Viivi Tomson