TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-290 Otsuse kuupäev 11.mai 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsio

„Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006“ meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ tingimused“ §-dele 17 ja 18 lg 1,2 ja 4. 20.11.2006 esitas XXX PRIA-le vaide, milles palus tunnistada PRIA peadirektori käskkiri kehtetuks ja välja anda uus õigel alusel 10 hindepalli kohaselt otsus-käskkiri. 08.01.2007 jättis PRIA peadirektor vaideotsusega nr 11-22/2 vaide rahuldamata ja võttes arvesse esitatud ekspertarvamusi investeeringuobjektide kohta, jäi PRIA seisukohale, et hindepunktide muutmiseks ja taotluse rahuldamiseks puudub alus. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS XXX esitas nii PRIA peadirektori käskkirja kui vaideotsuse peale kaebuse, milles palub haldusaktid tühistada ja uue sisuliselt õiguslikul kümne hindepunkti alusel tugineva käskkirja tegemist. Kaebuse esitaja vaidlustab eelnimetatud PRIA peadirektori käskkirja sisuliselt ja leiab, et PRIA on hinnanud taotlust valesti ja nende poolt hindamisele esitatud projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös nr 06571/1 sisalduvate teostamisele kuuluvate tööliikide sisu kohaselt oleks tulnud teostamisele kuuluvad projektikohased tööd STS § 3 lg 3 mõistes põllumajandusministri 10.06.2005

lisade 1 ja 9 alusel hinnata kümne hindepunktiga, mis oleks viinud tema taotluse rahuldamiseni Kaebaja seisukohad on alljärgnevad: 1) kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu rekonstrueerimine on maaparandusseaduse § 3 mõistes reguleeriva võrgu uuendus ja rekonstrueerimistöö ja

lisa 1 punktide 1.1 ja 1.2 tähenduses reguleeriva võrgu ehituse investeeringuobjektid; 2) polderalal, kus vegetatsiooniperioodi keskmine veeseis kuivendusperioodil on 2,2 m allpool poldrilt väljapumbatava vee isevoolset suvist pikaajalist keskmist veetaset eesvoolus, tuleb kõiki veevoolurajatisi lugeda mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi rajatisteks mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleeriva võrgu mõistes, mis on vastavalt

lisa 1 punkti 1.3 tähenduses investeeringuobjektiks; 3) maaparandussüsteemidega seotud keskkonnarajatiste investeeringuobjektina tuleb käsitleda II pumpla kogumisbasseini ja Aardlapalu prügila 29,8 ha ning Aardla järve ümbritseva looduskaitseala 122 ha kaitsepiirdeks rajatud kraavistikku kogupikkusega 2,0 km, mis on investeeringuobjektiks

lisa 1 punkti 1.8 kohaselt; 4) rekonstrueeritav maaparandussüsteeme teenindav tee kogupikkusega 18,82 km on

lisa 1 punkti 1.9 kohaselt investeeringuobjekt, samuti on eelneva teenindustee osa rekonstrueerimine pikkusega 7,61 km investeeringuobjektiks põllumajandusministri

lisa 1 punkti 1.6 kohaselt. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja PRIA esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Vastustaja väidab, et kui vaadata põllumajandusministri

lisa 1 ja lisa 9, siis lisa 1 annab need investeeringuobjektid, mille eest võib toetust taotleda ja mis igaüks annab ühe hindepunkti. Hindamisel lähevad arvesse ainult need objektid lisast 1, mille eest toetust taotletakse. Antud juhul luges taotleja investeeringuobjektideks ka neid objekte, mida vastustaja investeeringuobjektideks vastavalt Tartu Maaparandusbüroo põhjaliku analüüsi alusel lugeda ei saanud. Kokkuvõtvalt - taotlejal ei olnud nii palju investeeringuobjekte, millel ta töid teostada 2 kavatses, mistõttu vastustajal ei olnud põhjust hindepunktide muutmiseks ja taotluse rahuldamiseks. Vastustaja lisab, et vaidlust ei ole selles, et lisa 9 punkti 1.1 ja 2.1 alusel sai taotleja 5 hindepunkti. Kuid õige ei ole taotleja see seisukoht, mille kohaselt saab taotleja lisa 9 punkti 3.1 alusel 5 hindepunkti. Vastustaja väidab, et õige on hinnata taotlust lisa 9 punkti 3.3 alusel, mille eest taotleja saab 3 hindepunkti, seega kokku 8 hindepunkti. Vastustaja on seisukohal, et XXX on ekslikult laiendanud reguleeriva võrgu mõistet kogu maaparandussüsteemile ehk Aardla Poldri süsteemi moodustavatele teistele rajatistele, antud juhul eesvooludele. XXX poolt 08.06.2006 Tartu Maaparandusbüroole esitatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlustes pole taotletud ega väljastatud reguleeriva võrgu kohta projekteerimistingimusi ega ehitusluba, samuti ei saa käsitleda rekonstrueeritavaid eesvoole reguleeriva võrgu osana, sest see on maaparandussüsteemi osa. TARTU MAAPARANDUSBÜROO ARVAMUS Tartu Maaparandusbüroo arvamuse kohaselt vastab esitatud investeeringutoetuse taotluse nõuetele ainult kaks investeeringuobjekti, millisteks on: 1. Maaparandussüsteemi eesvooluks olev veejuhe või selle osa ja sellel asuv või sellele kavandatav maaparandusrajatis (sinna alla kuuluvad ehitusloa saanud projekti tabelis nr 5, 7 ja 9 olevad kõik rajatised). 2. Teenindav tee ja selle koosseisu kuuluv rajatis (sinna alla kuuluvad ehitusloa saanud projekti tabelis nr 8 olevad kõik rajatised). Tartu Maaparandusbüroo on seisukohal, et kaebaja on oma vaides ekslikult laiendanud reguleeriva võrgu mõistet kogu maaparandussüsteemile ehk Aardla poldrisüsteemi moodustavatele teistele rajatistele, antud juhul eesvooludele. Tartu Maaparandusbüroo toob välja põhjused, miks investeeringutoetuse taotlust nr 0706780002 ei saa hinnata vastavalt

lisa 9 punkt 3.1 alusel viie hindepunkti vääriliselt :

1. XXX poolt 08.06.2006 Tartu Maaparandusbüroole esitatud projekteerimistingimuste ja ehitusloa taotlustes ning sellel lisatud projektis pole taotletud ega väljastatud reguleeriva võrgu kohta projekteerimistingimusi ega ehitusluba.
2. Rekonstrueeritavaid eesvoole ei saa käsitleda reguleeriva võrgu osana, ta on maaparandussüsteemi osa.
3. Vastavalt

§ 13

lõige 3 punktile 5 ja § 8 lõigetele 1 ja 4 peab taotleja olema kavandatava tegevuse kohta väljastanud mitte varem kui 1.jaanuaril 2004 vähemalt kolm vormikohast pakkumiskutset koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga ja olema saanud vähemalt kolmelt pakkujalt hinnapakkumised koos pakkumise tehniliste tingimuste loeteluga, mis osutavad tehnilisele spetsifikatsioonile. Investeeringuobjekti – mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleeriva võrgu – kohta pole nendele tingimustele vastavaid investeeringuobjekti pakkumiskutseid ja hinnapakkumisi väljastatud ja üle antud PRIA-le taotluse dokumentidega. 4.

§ 13

lõige 3 punktile 1 ja § 12 lõige 4 nõuetele vastavat ülevaatuslehte pole koostatud, kus oleks kuivendusseisundit hinnatud mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul ning seda pole ka Tartu Maaparandusbüroo kooskõlastanud. 3 Tartu Maaparandusbüroo arvamuses toodud põhjused, miks investeeringutoetusetaotlust nr 0406780002 ei saa hinnata vastavalt

lisa 9 punkt 3.2 alusel nelja hindepunkti vääriliselt:

1. Rekonstrueeritavad nn piirdekraavid ja kogumiskraav K-2 on vastavalt maaparandussüsteemide registri väljavõttele ja projekti tabelitele määratletud Aardla poldri maaparandussüsteemi eesvooludena.
2. Nn piirdekraavid ja kogumiskraav olid vastavalt „Ülenurme ÖKM Aardla polder tehnilisele tööprojektile“ aastast 1979 veevastuvõtjateks ehk praeguse definitsiooni järgi eesvooludeks. Seejuures olid ettenähtud meetmed, et reostunud pinnavesi ei satuks nimetatud kraavidesse ja ümbritsevatele maadele. Nimetatud projektis ei ole kavandatud rajada keskkonnakaitse rajatisi.
3. Mitte üheski Aardla poldri ehitamisega seotud projektis ei ole nimetatud eesvooludele ehk basseinidele seatud keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamist. Nn piirdekraave ja kogumiskraavi saab käsitleda vastavalt

lisa 2 punktile 1.7 ja maaparandusseaduse § 3 alusel maaparandussüsteemi eesvooluks oleva veejuhtmena. 4.

§-s 5 on nõuded toetuse taotlejale. Sama paragrahvi lõige 6 sätestab, et taotleja ei ole taotluse esitamise ja investeeringu tegemise aastal sama investeeringuobjekti kohta taotlenud ega saanud maaparandussüsteemi hooldustoetust ning taotleja ei ole sama investeeringuobjekti kohta toetust taotlenud ega saanud Sihtasutuse Erametsakeskus eraldatud vahenditest. Kuna XXX on saanud 2006. ja ka 2005.aastal maaparandussüsteemide hooldustoetust poldri hooldamiseks põllumajanduslikus kasutuses oleva maa ulatuses, siis Aardla poldri I pumpla basseinidele toetuse andmine ei ole õigustatud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kaebuse esitaja vaidlustas PRIA peadirektori 14.11.2006 käskkirja nr 1-3.12/1967 ja vaideotsuse põhjusel, et PRIA on hinnanud taotlust valesti ja taotlus oleks pidanud saama 10 hindepunkti, mis oleks viinud kaebaja taotluse rahuldamiseni. Seega vaidlustab kaebaja otsust sisuliselt, st hindepunktide andmist, ja leiab, et ta peaks saama rohkem hindepunkte kui PRIA andis. Kaebaja seisukoht, mille kohaselt tema poolt hindamisele esitatud projekteerimisbüroo Maa ja Vesi AS töös nr 06571/1 sisalduvate teostamisele kuuluvate tööliikide sisu kohaselt oleks tulnud teostamisele kuuluvad projektikohased tööd põllumajandusministri 10.06.2005

lisa 9 alusel hinnata kümne hindepunktiga, ei ole õige. Põllumajandusministri 10.11.2005

(edaspidi määrus) „Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument 2004-2006“ meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ tingimused“ § 6 lg 1 näeb ette toetuse taotlemise investeeringuobjekti kohta. Hindepunkte antakse seega investeeringuobjektidele, millel töid tehakse ja millele toetust taotletakse. Hindamisele ei kuulu objektid, millel taotleja küll töid teostab, kuid millele ta toetust ei taotle. Sama määruse § 17 lg 2 kohaselt hinnatakse taotlusi lisas 9 nimetatud hindamiskriteeriumide alusel. Lisa 9 punkt 3 alapunkt 3.1 näeb ette, et 5 punkti antakse taotlusele siis, kui 4 investeeringuobjektiks on kas lisa 1 punktis 1.3 toodud investeeringuobjekt või vähemalt neli lisas 1 toodud investeeringuobjekti. Maaparandussüsteemiks on maaparandusseaduse § 3 lg 1 tähenduses maatulundusmaa ja eluasemekohtade maa kuivendamiseks või niisutamiseks või veerežiimi kahepoolseks reguleerimiseks vajalike hoonete ja rajatiste kogum. Süsteemi kogumi moodustavad rajatised, millele on eraldi definitsioon antud ja mida meetme 3.4 lisa 1 ja 9 (tl 14) järgi hinnatakse eraldi maaparandussüsteemi moodustavate rajatiste ehk investeeringuobjekti kaupa. Maaparandusseaduse § 3 lg 2 kohaselt on maaparandussüsteemi reguleeriv võrk selle seaduse tähenduses veejuhtmete võrk liigvee vastuvõtmiseks või vee jaotamiseks. Maaparandusseaduse § 3 lg 3 kohaselt on maaparandussüsteemi eesvool selle seaduse tähenduses kuivendusvõrgust voolava liigvee ärajuhtimiseks või niisutusvõrgu veehaardesse vee juurdevooluks rajatud veejuhe või loodusliku veekogu reguleeritud lõik, mille veeseisust sõltub reguleeriva võrgu nõuetekohane toimimine. Asja materjalidest nähtuvalt ei puuduta taotleja poolt esitatud projekt kahepoolset reguleerimist ja töid kahepoolse reguleerimissüsteemide reguleerival võrgul ei teostata. Järelikult, kui reguleerival võrgul töid ei tehta, siis ei saa selle eest ka hindepunkte anda, millest tulenevalt ei saa hindepunkte anda ka kuivendussüsteemi reguleeriva võrgu kui investeeringuobjekti eest. Antud asjas ei ole vaidlust selles, et lisa 9 punktide 1.1 ja 2.1 alusel sai taotleja 5 hindepunkti, st et taotlejaks on mittetulundusühing (annab 2 punkti) ja vähemalt üheks tegevuseks on rekonstrueerimine (annab 3 punkti). XX esitas PRIA-le integreeritud maaparanduse investeeringutoetuse avalduse (tl 5), millest nähtub, et toetuse taotleja kavandas rekonstrueerimist (investeeringuobjektid) maaparandussüsteemi eesvooludel, teedel ja ühel rajataval truubil. Seega oli tegemist kahe lisas 1 toodud investeeringuobjektiga, mille eest saab 3 hindepunkti vastavalt määruse lisa 9 punktile 3.

1. Õige on vastustaja seisukoht, et kuna taotleja ei ole kavandanud projektis tegevusi mulla veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi reguleerival võrgul ja ei ole sellele toetust taotlenud, siis ei olnud vastustajal võimalik anda taotlusele vaidlusalust viit hindepunkti, sest sisulised tööd tehakse eesvoolude peal, mitte reguleerival võrgul. Maaparanduse ehitusjärelevalve- ja ekspertiisibüroo 06.09.2006 ekspertarvamusest nr 9-6/40 (tl 57-58) nähtub, et Aardla poldri projekti kohaselt on kavandatud teha XXX alal järgmised tööd: poldri eesvoolude rekonstrueerimine, maaparandussüsteemi teenindavate teede rekonstrueerimine ja poldri piirdekraavile truubi ehitamine. Kuid eelnimetatud ekspertarvamuse kohaselt ei ole Aardla poldri projektis ette nähtud keskkonnakaitserajatiste ehitamist või rekonstrueerimist. Taotluses investeeringuobjektina nimetatud settebassein ja vaides märgitud eesvoolud ja settebasseinid on projekteeritud maaparandussüsteemi rajatisena, ilma milleta pole süsteemi toimimine mõeldav ja neid ei saa käsitleda eraldi süsteemiga seotud rajatistena. Kohus asub seisukohale, et kuna XXX ülevaatuslehel ja integreeritud maaparanduse investeeringutoetuse avalduses märgitud keskkonnakaitserajatis (piirde- ja eesvoolukraavide setetest puhastamine mahuga 2,00 km) ei ole meetme 3.4 „Integreeritud maaparandus“ keskkonnarajatiste investeeringuobjekt, siis ei saa selle eest ka hindepunkte anda. Samuti ei saa keskkonnakaitseline kaasmõju teiseotstarbelisel rajatisel olla iseseisev investeeringuobjekt. 5 Kohus märgib ära ka järgmise asjaolu, et Aardla poldri I pumpla basseinidele toetuse andmine ei ole õigustatud ja nimetatud basseinid investeeringuobjektina ei ole abikõlbulikud ka seetõttu, et asja materjalidest nähtuvalt on taotleja saanud
2. ja 2006.aastal maaparandussüsteemide hooldustoetust poldri hooldamiseks põllumajanduslikus kasutuses oleva maa ulatuses. Põllumajandusministri 15.03.2005 määruse nr 26 “Nende maaparandussüsteemi hooldustööde loetelu, mille tegemiseks maaparandussüsteemi hooldustoetust antakse ja hooldustööde kohta esitatavad nõuded“ § 13 näeb ette, et poldri hooldamise toetuse taotleja peab hooldama poldri pumbajaama ja veekogumisbasseini ning puhastama pumpade sissevooluavade võred.

§ 5

lg 6 kohaselt on toetuse taotlemisel tingimuseks asjaolu, et taotleja ei ole taotluse esitamise ja investeeringu tegemise aastal sama investeeringuobjekti kohta taotlenud ega saanud maaparandussüsteemi hooldustoetust, kuid asja materjalidest nähtuvalt, ei ole toetuse taotleja seda asjaolu järginud. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et PRIA peadirektori 14.11.2006 käskkiri nr 13.12/1967 ja vaideotsus on sisuliselt motiveeritud, haldusaktid on kontrollitavad ja nende tühistamiseks puudub alus. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis HKMS § 92 lg 1 alusel jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 6