) § 51 lg 2 p 3 kohaselt käsitletakse ettevõtlusega mitteseotud kuludena väljamakseid, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. OÜ R K ei ole soetanud OÜ-lt HaussConsult nõustamisteenust ning OÜ HaussConsult ei ole OÜ-le R K nimetatud teenust osutanud. Seega oli tulumaksu määramiseks OÜ-le R K olemas nii faktiline kui ka õiguslik alus (
Consult 13.03.2005 arve nr 250301 ja 02.04.2005 arve nr 250401 alusel tehtud väljamaksete mitteseotus OÜ R K ettevõtlusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED OÜ R K esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
lg 2 p 3 kohaldamine põhjendatud ja õige.
lg 2 p 3 on maksu määramisel rakendatav juhul, kui väljamakse on teostatud, kuid selle aluseks olev raamatupidamise algdokument puudub ja seetõttu ei ole võimalik tuvastada tehingu teist poolt ja tehingu sisu jm. asjaolusid. Käeoleval juhul ei ole põhjendatud väita, et apellandi poolt teostatud väljamakse kohta puudus raamatupidamise algdokument. Apellandi poolt teostatud väljamakse aluseks olid arved 250301 ja 250401 ehk algdokumendid, millised vastasid raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele. Seega on tõendatud väljamakse aluseks oleva algdokumendi olemasolu. Kui väljamakse ning selle aluseks olnud tehingu olemasolu on dokumentaalselt tõendatud, kuid ei ole tõendatud tehingu seotus ettevõtlusega, siis ei ole
Nimetatud asjaolu aga ei saa mõjutada apellandi maksukohustust. Käesolevas asjas on Haussmann Varahaldus OÜ tagastanud laenu, mis viitab eelnevale laenu andmisele. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et kaebuse esitaja poolt OÜ-le HaussConsult tehtud makse konsultatsiooniteenuste eest oleks üle antud kaebuse esitajale või tema juhatuse liikmele ning, et tegu oleks ettevõttest rahaliste vahendite väljaviimise varjamisega. 6. Ei tulene ühestki seadusest, et nõustamisteenus peab olema kirjalikus vormis. Nõustamisteenus ei pea materialiseeruma alati kirjalikus vormis analüüsides või muudes 5 sarnastes dokumentides. Oluline on poolte selgitused ja tahe. Käesolevas asjas on pooled kinnitanud tehingu toimumist ning selgitanud tehingu asjaolusid. Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskus vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole arvetel märgitud tehingu tegelikku majanduslikku sisu. RPS §-st 7 lg 1 tulenevalt peab raamatupidamise algdokument sisaldama muuhulgas tehingu majanduslikku sisu. Kui algdokument on küll nõutavalt vormistatud, kuid tehingu tegelik sisu ei vasta arvel märgitule, siis pole võimalik, et vormistuslikul ja sisulisel küljel ei tehta vahet. Arvet, mille taga puudub reaalne majandustehing, ei saa lugeda raamatupidamise algdokumendiks. Algdokumendi formaalne vastavus raamatupidamise seadusele ei tõenda teenuse osutamist tegelikkuses. Antud juhul ei ole algdokumendil (arvel) märgitud tehingut toimunud. Maksuhaldur ei väida, et nimetatud arved oleksid võltsitud, kuid tõik, et arvetel näidatud tehingut ei ole tegelikkuses toimunud ja sellele vaatamata on nimetatud arvete alusel raha üle kantud, näitab, et arved on fabritseeritud. Ainuüksi formaalselt õige algdokument ei tõenda tehingu tegelikku toimumist. Kui algdokumendi vormil oleks suurem tähtsus kui sisul, siis kaoks raamatupidamisarvestusel mõte. Maksustamisel on oluline välja selgitada tehingu tegelik majanduslik sisu ning kuludokumentide või lepingute vormistamine ei ole otsustava tähendusega. Maksuotsuses on tuvastatud, et arvetel näidatud tehingut ei ole toimunud (teenust pole osutatud), seega on algdokumendil valesti kajastatud tehingu majanduslik sisu ning seega ei vasta algdokument raamatupidamise seaduses sätestatud nõuetele.
lg 2 p 3 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kulu
lg 1 tähenduses on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuna revisjoni tulemusel ilmnes, et tehingut tegelikult ei toimunud, siis sellise arve alusel tehtud väljamaksed kuuluvad maksustamisele
Kuigi arvete eest on tasutud pangaülekandega, ei ole selge, mille eest maksti, kui tehingut tegelikult ei toimunud. Maksuhalduri kahtlusi toetab asjaolu, et väidetavalt toimunud tehingu maksumuseks olnud summa võeti enamuses OÜ R K poolt teostatud ülekannete toimumise päeval või selle lähipäevadel sularahas välja. Rahade liikumise skeemis osalenud äriühingud OÜ HaussConsult ja OÜ Haussmann Varahaldus olid sel ajahetkel äriühingute ainuomaniku ja juhatuse liikme V. V. i kontrolli all. Nõustamisteenus ei pea küll alati kajastuma kirjalikus vormis, kuid siinjuures arvestatakse, kuidas on vorminõue praktikas välja kujunenud lähtuvalt teenuse mahust, teenuse pakkuja kompetentsusest, tehingu hinnast jne. Apellant ei esitanud tõendeid teenuse mahu kohta (tundide arv), samuti teenuse pakkuja kompetentsuse kohta. Kuna apellant väitis, et teenuse osutamine oli pikemaajaline st. 2005. a detsembrikuu lõpust kuni jaanuarikuu lõpuni, siis on kohane eeldada, et kindluse huvides säilitas teenuse saaja teenusena saadud analüüside, turuuuringute ja muude materjalide kogumi. Vastasel korral tuleb nentida, et äriühing ei ole täitnud äris nõutavat tavapärast hoolsuskohustust, mida teine mõistlikult käituv äriühing samas olukorras oleks teinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu ja selle rahuldamiseks puudub alus. 6 20.06.2007 otsusega tühistas Riigikohus Tartu Ringkonnakohtu 12.03.2007 otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule, et võimaldada OÜ-l R K kontrollida veelkord Tartu Halduskohtu otsuse õiguspärasust apellatsioonimenetluses vastavalt Riigikohtu seisukohtadele materiaalõiguse tõlgendamisel. Tulenevalt HKMS §-st 74 on riigikohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Asja uuel läbivaatamisel ringkonnakohtus apellant lisaks olemasolevatele tõenditele ühtegi täiendavat tõendit ei esitanud, kinnitades, et ta on kõik võimalikud asjaga seotud tõendid ja dokumendid varasemalt maksuhaldurile ja kohtule esitanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist: Põhjendatud ei ole apellandi väited, et halduskohus on vaidlustatud otsuse tegemisel ebaõigesti kohaldanud seadust ja tuvastanud ebaõigesti asjaolusid ning jätnud põhjendamatult arvestamata kaebuse esitaja väited tulumaksu määramise ebaõigsuse kohta. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole vaidlustatud otsuses ebaõigesti tuvastanud seda, et OÜ HaussConsult poolt esitatud arved 250301 ja 250401 ei vasta raamatupidamise algdokumendile esitatavatele nõuetele Algdokumendile esitatavad nõuded on sätestatud RPS §-s 7 lg 1 ning sellest tulenevalt peab raamatupidamise algdokument muuhulgas sisaldama tehingu majanduslikku sisu. Nii maksuhaldur kui ka halduskohus on õigesti leidnud, et kuna maksuhalduri poolt kogutud täiendavatest tõenditest nähtuvalt OÜ HaussConsult tegelikult kaebajale konsultatsiooniteenust ei osutanud, siis on viidatud arvetel tehingu majanduslik sisu (nõustamistasu) märgitud ebaõigesti ja seega pole tegemist nõuetekohaste algdokumentidega. OÜ R K ei ole varasemalt ega ka apellatsioonimenetluses esitanud ühtegi sellist tõendit, mis kinnitaks konsultatsiooniteenuse osutamist ka tegelikkuses ning lükkaks ümber maksuhalduri poolt maksumenetluses kogutud tõendid, mis kinnitavad konsultatsiooniteenuse mitteosutamist. Põhjendatud ei ole ka apellandi väide, et kui raamatupidamise algdokument vastab vormiliselt seaduses sätestatud nõuetele, siis on sellega kinnitust leidnud arvel märgitud majandustehingu toimumine ning halduskohtu seisukoht selle kohta, et arvetel nr 250301 ja 250401 näidatud tehingu toimumine ei ole tõendatud, on ebaõige.
§-de 32 lg 1 ja 51 lg 1 kohaselt võib maksumaksja ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõestatud ettevõtlusega seotud kulud. Kui maksumaksja on väljamakset käsitanud kui dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulu ja seejuures poleks kahtlust kuludokumendi vormilises nõuetekohasuses, võib maksuhaldur ikkagi kontrollida, kas väljamakse on ka tegelikult tehtud ettevõtluskulu katteks. Vastupidisel juhul saaks maksumaksja kontrollimatult vältida maksukohustust, esitades vormiliselt nõuetekohase dokumendi, millel märgitud tehingu toimumist kinnitab ka tehingu teine pool. Riigikohus on oma 20.06.2007 lahendis märkinud, et selline seisukoht ei oleks kooskõlas MKS §-s 10 lg 2 sätestatuga ega ka maksu olemusega. Seega on maksuhaldur ja halduskohus põhjendatult leidnud, et ainuüksi formaalselt õige algdokument ei tõenda tehingu tegelikku toimumist. Samas, nagu eelpool juba viidatud, et ole maksuhaldur ega halduskohus käesoleval juhul käsitlenud OÜ HaussConsult arveid nr 250301 ja 250401 RPS §-s 7 lg 1 sätestatud nõuetele vastavate algdokumentidena, leides, et neil arvetel on ebaõigesti märgitud tehingu majanduslik sisu, kuna arvetel märgitud teenust kaebuse esitajale tegelikult ei osutatud. 7 Põhjendatud ei ole apellandi väide, et maksuhalduri ja halduskohtu poolt
lg 2 p 3 kohaldamine maksu määramise alusena on ebaõige.
lg 2 p 3 kohaselt ettevõtlusega mitteseotud kulu on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Kuna maksuhaldur on kindlaks teinud, et OÜ HaussConsult arvetel nr 250301 ja 250401 oli tehingu majanduslik sisu (nõustamisteenuse osutamine) märgitud ebaõigesti, sest sellist teenust tegelikkuses kaebajale ei osutatud, siis oli viidatud arvete näol tegemist RPS nõuetele mittevastavate algdokumentidega ja selline asjaolu annab aluse
Põhjendatud ei ole apellandi väide, et nii maksuotsus kui ka halduskohtu vaidlustatud otsus on vastuolulised. Maksuotsuses on õigusliku alusena lisaks
§-le 51 lg 2 p 3 viidatud ka MKS §-le 84, mis käsitleb maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil tehtavaid tehinguid ja mille sisust tuleneb, et maksustamisel tuleb lähtuda toimunu tegelikust majanduslikust sisust. Maksuhaldur ja ka halduskohus ongi sellest lähtunud, leides, et OÜ HaussConsult arvetel nr 250301 ja 250401 märgitud tehingut ei ole tegelikult toimunud, kuna konsultatsiooniteenust kaebajale ei osutatud ja seega puudub OÜ-le HaussConsult tehtud väljamaksete osas RPS nõuetele vastav algdokument, mis annab aluse
Seega on maksuhaldur maksustanud tegelikkuses mittetoimunud tehingu alusel ettevõttest väljaviidud raha kui ettevõtlusega mitteseotud kulu, arvestades sellelt tasumisele kuulunud tulumaksu. Asjaolust, et maksuotsuse alusena on kohaldatud
Consult vahel, kuid ei pidanud lihtsalt tehtud kulutust kaebaja ettevõtlusega seotud kuluks. Samuti on halduskohus põhjendatult leidnud, et kuigi vaidlustatud maksuotsuses viidatakse ka MKS §-le 83 lg 4, ei ole maksuhaldur kaebajale maksu määramisel tegelikult sellest MKS paragrahvist lähtunud, kuna maksuotsuses on asutud seisukohale, et nõustamisteenust pole OÜ-le R K üldse osutatud. Seega ei ole ei maksuotsus ega ka halduskohtu vaidlustatud otsus oma sisult vastuolulised, nagu väidab apellant. Kuna vaidlustatud maksuotsuse sisust nähtuvalt ei ole rahade liikumine OÜ-s HaussConsult mõjutanud apellandi maksukohustust ning olenemata maksuotsuses väljendatud maksuhalduri arvamusest, et eeldatavalt edastati OÜ R K poolt OÜ-le HaussConsult tasutud summad V. V. i kaudu uuesti tagasi OÜ R K juhatuse esimehele P.K. ile, ei ole maksuhaldur esitanud ka süüdistust maksupettuse kohta, on halduskohus vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et 28.06.2006 maksuotsuse nr 12-5/70 õiguspärasuse või õigusvastasuse hindamise seisukohalt ei ole vajalik anda hinnangut kaebuse p-le 4.1, mis käsitles küsimust, kas maksuhalduri eelpoolviidatud arvamus on õige ja tõendatud või mitte. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastava seisukohaga ja seega ei ole põhjendatud apellandi väide, et halduskohus jättis põhjendamatult hinnangu andmata kaebuse p-s 4.1 toodud väidetele. Maksuotsuse p-s 5 esitatud maksuhalduri väide, et OÜ R K on kajastanud 2005. a OÜ-lt HaussConsult soetatud nõustamisteenust ettevõttest rahaliste vahendite väljaviimise varjamiseks seondub maksuotsuses tehtud viitega MKS §-le 84 (maksudest kõrvale hoidmise eesmärgil tehtavad tehingud ja toimingud), mille kohaldamise õigsusele antud maksuasjas on oma hinnangu andnud nii halduskohus vaidlustatud otsuses kui ka Riigikohus oma 20.06.2007 otsuses nr 3-3-1-34-07, millega ringkonnakohus nõustub ja ei pea seetõttu vajalikuks neid käesolevas otsuses korrata. 8 Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohtadega selle kohta, miks halduskohus nõustus maksuhalduri arvamusega, et tegelikult ei ole kaebajale nõustamisteenust osutatud, kuna maksuhaldurile ei ole esitatud ühtegi tõendit väidetavalt osutatud teenuse mahu ja selle sisu kohta. Halduskohus on põhjalikult analüüsinud OÜ R K ja AS Ehitustööriist rendi- ja koostöölepingut, 01.01.2005 konsultatsioonilepingut, P.K. i ja V. V. i seletusi ning kõiki teisi maksuhalduri poolt kogutud tõendeid ja põhjendatult leidnud, et tuvastatud asjaoludest (nõustamisteenuse hind, teenuse vajalikkuse määr, teenuse sisu kohta igasuguse kindlalt tuvastatava info puudumine jne.) nähtuvalt ei ole tõendamist leidnud kaebaja väide, et OÜ HaussConsult ka tegelikult OÜ-le R K konsultatsiooniteenust osutas. Lähtudes eeltoodust on seega põhjendatud halduskohtu seisukoht, et arvestades konsultatsiooniteenuste osutamisel väljakujunenud praktikat, teenuse väidetavat mahtu ja hinda oleks olnud mõistlik, et äriühing oleks omanud ja säilitanud teenusena saadud materjalide kogumit ning nende puudumisel ainuüksi poolte kinnitus teenuste osutamise kohta ja vastavate arvete olemasolu ei tõenda veel teenuse tegelikku osutamist. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 92 lg 1 järgi tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud ringkonnakohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt. Viivi Tomson Agu Timmi 9 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.