) § 65 lg 4 kohaselt kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul ning seda ei ennistata, kui kinnipeetav ei pane toime uut distsipliini rikkumist ühe aasta jooksul. Seega leiab kaebuse esitaja, et tema poolt 25.02.2003.a – 13.09.2004.a toime pandud distsiplinaarrikkumised on kehtetud. Kaebuse esitaja leiab, et tal on viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Tartu Vanglal puudub täielikult alus nimetada kaebuse esitajat sihilikuks ja süstemaatiliseks korrarikkujaks, kuna T. Vallimägi ei ole Tartu Vanglas viibides toime pannud ühtegi distsipliini rikkumist ning ta oli Tartu Vanglas viibinud vaid ühe ööpäeva kui vaidlustatud haldusakt koostati. Kaebuse esitaja on seisukohal, et vastustajal puudub igasugune ettekujutus tema käitumisest. Viimase aasta jooksul on kaebuse esitaja toime pannud ainult ühe rikkumise. Samuti ei saa T. Vallimägi mõjutada oma käitumisega teisi kaaskinnipeetavaid, sest oli varasemalt Viljandi Vanglas asudes isoleeritud kaaskinnipeetavatest oma julgeoleku tagamiseks. Tauno Vallimägi on seisukohal, et täiendava julgeolekuabinõuna eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine on lisakaristus eelnevate distsipliinirikkumiste eest. Kohtuistungil selgitas kaebuse esitaja, et vaidlustatud haldusakt on õige, kuid ta ei nõustu vaidlustatud käskkirjas esitatud motiividega, sest ta on sooritanud vaid ühe kallaletungi, mitte mitmeid. Samuti ei nõustu ta sellega, et keelatud esemete omamine on märgitud mitmuses. Tauno Vallimägi palub kohtul tühistada Tartu Vangla direktori 20.06.2007.a käskkiri nr 14/750 osaliselt motiivide osas. Vastustaja vastuväited Tartu Vangla leiab, et Tauno Vallimägi kaebus on põhjendamatu ja vaidleb sellele vastu.
lg 1 ütleb, et kinnipeetavate järelevalve korraldatakse viisil, mis tagab käesoleva seaduse ja vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja üldise julgeoleku vanglas.
lg 2 kohaselt vastutab vangla sisekorraeeskirjade täitmise ja julgeoleku eest vanglas direktor.
lg 1 alusel kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Kaebaja paigutati Viljandi Vanglast Tartu Vanglasse 19.06.2007.a Justiitsministeeriumi korraldusega nr 4-1-04/6594. Koos kaebajaga saadeti ka tema isiklik toimik, milles kajastuvad tema isikut iseloomustavad andmed ja sealhulgas materjalid tema distsiplinaarkaristuste kohta. Kaebaja omab 5 kehtivat distsiplinaarkaristust, mis on määratud viimase pooleteise aasta jooksul. Arvestades nende rikkumiste iseloomu, tahtlust ning sagedust (keelatud esemete omamine, s.h kartseris, kaaskinnipeetava suhtes füüsilise jõu kasutamine, vanglaametnike korralduste mittetäitmine) on piisavalt alust arvata, et kaebaja võib jätkata rikkumiste toimepanemist ning seega ohustada vangla julgeolekut. Vastustaja on seisukohal, et Tartu Vangla direktori 20.06.2007.a käskkirja nr 1-4/750 tühistamiseks puudub alus. Kõnealune haldusakt on antud pädeva haldusorgani poolt kehtiva õiguse alusel ja on sellega kooskõlas ning vastab vorminõuetele. Otsus on kaalutletud ja kohaldatud julgeolekuabinõu proportsionaalne. Tuginedes eeltoodule palub vastustaja Tartu Vangla jätta Tauno Vallimägi kaebus rahuldamata. Kohtu põhjendused ja otsus Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 3 lõike 1 punkti 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. Vanglas kinni peetavast isikust kaebuse esitaja ja vangla kui avalik-õiguslik asutus on avalik-õiguslikus suhtes. Esitatud kaebus on lubatav ja tähtaegne. Kohaldamisele kuulub HKMS § 6 lõike 2 punkt 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa tühistamist. HKMS § 9 lõike 3 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul vaidemenetluses taotluse rahuldamata jätmisest arvates. Seega on Tartu Halduskohtule 23.08.2007.a esitatud haldusakti tühistamiskaebus esitatud seaduses sätestatud 30 päevase tähtaja jooksul, kuna vaideotsus on tehtud 26.07.2007.a ja registreeritud Tartu Vangla sissetuleva posti hulgas 27.07.2007.a. HKMS § 7 lõike 1 esimene lause sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. HKMS § 26 lõike 1 punkt 1 sätestab, et kaebuse või protesti sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi. HKMS §-de 7 lõike 1 ja 26 lõike 1 punkti 1 koosmõjust tuleneb seega, et halduskohtu pädevusse kuulub ainult isiku subjektiivseid õigusi piirava õigusvastase haldusakti tühistamine. Asjas kogutud tõenditega ei ole tõendatud, et vaidlusaluse haldusaktiga piiratakse õigusvastaselt kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi, mille tõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud haldusakt on seadusega kooskõlas ning antud pädeva haldusorgani poolt haldusakti andmise hetkel kehtinud õiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 56 lõiked 1-3 sätestavad, et kirjalik haldusakt ja soodustava haldusakti andmisest keeldumine peab olema kirjalikult põhjendatud. Haldusakti põhjendus esitatakse haldusaktis või menetlusosalisele kättesaadavas dokumendis, millele on haldusaktis viidatud. Haldusakti põhjenduses tuleb märkida haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus. Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Tartu Vangla direktori 20.06.2007.a käskkiri nr 1-4/750 (tl 9) on kaalutlusõiguse alusel antud haldusakt. Kaalutlused, mis tingisid vaidlustatud haldusakti andmise on kohtule arusaadavad. Käskkirjast nähtub nii käskkirja andmise faktiline kui ka õiguslik alus. Asjaolu, kas mingit faktilist asjaolu on nimetatud ainsuses või mitmuses, ei muuda käskkirja õigusvastaseks. Kaalutlusi tuleb hinnata käskkirja üldises kontekstis. Vastustaja oli kohustatud käskkirja andmisel arvestama ka talle teada olevate faktiliste asjaoludega, mis toimusid Viljandi Vanglas.
lõike 1 kohaselt on vangistuse täideviimise eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Osundatud õiguslikul alusel ei tohtinud vastustaja arvestada ainult Tartu Vanglas toimunuga vaid kaebuse esitajale kohaldatud vangistusega tervikuna. HMS § 60 lõige 2 sätestab, et kehtiva haldusakti resolutiivosa on kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Haldusakti resolutiivosa on haldusaktiga kindlaksmääratavaid õigusi ja kohustusi sisaldav osa. Haldusakti muudel osadel, sealhulgas haldusakti põhjenduses tuvastatud asjaoludel on iseseisev õiguslik tähendus ainult seaduses sätestatud juhtudel. Osundatud õiguslikel alustel on kaebus ainetu, kuna kaebuse esitaja tunnistab ka ise, et ta omab viit kehtivat distsiplinaarkaristust, ta on sooritanud kallaletungi kaaskinnipeetavale ja ta on omanud keelatud eset. Nimetatud faktilised asjaolud tingivadki kaebuse rahuldamata jätmise, kuna vaidlusaluse käskkirja puhul on tegemist õiguspärase haldusaktiga, sest haldusakti andmisel on järgitud diskretsiooni piire, eesmärki ning õiguse üldtunnustatud põhimõtteid. Roby Koik Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.