VIRU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse tegemise kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi Menetlusosalised ja nende esindajad Menetluse liik Resolutsioon Edasikaebamise kord 2-06-6208 12. november

§ 478lg 3).

6. Määrus jõustub kättetoimetamisega AS-i L H likvideerijale kui äriühingu seaduslikule esindajale (

§ 606lg 1).

7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele ning saata Registrite ja infosüsteemide keskusele (postiaadress xxx; xxx); Viru Maakohtu registriosakonnale (postiaadress xxx; xxx) ja AS-i L H dokumentide hoidjale N.D-le (isikukood xxx, elukoht xxx; xxx) Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul selle kättetoimetamisest Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu (

§ 606lg 2, § 661 lg 1, 2).

Kohus tuvastas: Tsiviilasi nr 2-06-6208 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) esitas kohtule avalduse AS L H õigusvõime ennistamise, likvideerija määramise avalduse tähtaja ennistamise ning likvideerija määramise nõudes. Viru Maakohtu 09.11.2007 võeti avaldus menetlusse. Avalduse kohaselt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 220 lg 1 alusel Eesti Vabariigi vastu täitevvõimu kandja tegevusest tulenevalt esitatud hagis või tema menetlusse kaasamise korral kolmanda isikuna või hagita menetluses osalemisel esindab Eesti Vabariiki ministeerium, kelle enda või kelle valitsemisalas oleva asutuse või kelle teenistuses oleva ametiisiku tegevusega on tsiviilasi seotud või kelle valitsemisalasse kuulub menetluse esemeks olev tsiviilasi. Vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 441 lg 1 on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana on ministeeriumi valitsemisala piires minister, kes võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi. Rahandusministri 03.03.2004.a. käskkirja nr 105 alusel volitab Rahandusminister Maksu- ja Tolliameti peadirektorit edasivolitamise õigusega esindama riiki seaduses sätestatud maksuhalduri pädevuse piires maksuvõlgade sissenõudmisel kohtus tsiviil- ja kriminaalasjades. 1. Avalduse esitamise tähtaeg ja selle ennistamise taotlus Sundlõpetamise hoiatus äriseadustiku § 513 alusel AS L H kohta ilmus 30.09.2003.a Ametlikes Teadaannetes. 29.01.2004.a esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Narva Linnakohtule avalduse AS L H pankroti välja kuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt palus võlausaldaja (Eesti Vabariik) mitte kohustada teda PankrS § 11 tulenevalt tasuma kohtu deposiiti rahasummat ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Narva Linnakohtu 02.02.2004 määrusega kohustati avaldajat PankrS § 11 kohaselt tasuma kohtu deposiitarvele ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15000 krooni. Kohus leidis, et kuna võlgnik (AS L H) ei ole tasunud oma võlgasid alates 2001 aastast ning avaldaja poolt tarvitusele võetud abinõud ei ole tulemusi andnud, on alust eeldada, et AS L H pankrotivarast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks. Maksu- ja Tolliamet Ida maksukeskuse kaudu esitas Narva Linnakohtu 02.02.2004 määruse peale erikaebuse, millega palus tühistada määrus täies ulatuses ja saata asi uueks arutamiseks samale kohtule. Kaebuse kohaselt on kohus teinud ennatliku järelduse võlgniku vara suhtes ning eeldanud, et võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri ja kulutuste katteks. Apellant märkis, et bilansikirjete järgi on võlgnikul arvel maa ja ehitised, masinad, seadmed ja lõpetamata ehitis. Lisaks oli kaebuses märgitud, et võlgniku juhatuse liige N.D väitis 09.02.2004 telefonikõnes võlausaldajale, et äriühingul on vara. Ringkonna kohtu 22.04.2004 määrusega jäeti 02.02.2004 määrus tsiviilasjas nr 2-80/04 muutmata. Ringkonnakohus leidis, et Maksu- ja Tolliameti Ida maksukeskuse väited ei anna alust määruse tühistamiseks ja Narva Linnakohtu 02.02.2004 määrus tuleb jätta muutmata. 07.05.2004.a kirjaga andis linnakohus avaldajale täiendava tähtaja ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks 15 000 krooni tasumiseks kuni 31.05.2004.a. Maksu- ja Tolliamet ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti rahasummat tasunud. AS L H kustutati äriregistrist kui sundlõpetamisnimekirja kantud ettevõte 23.11.2004.a. likvideerimismenetlust läbi viimata ÄS § 513 lg 5 alusel. Dokumentide hoidjaks määrati juhatuse liige N.D (xxx sünd., elukoht xxx, xxx). 2

§ 67

lõikele 1 ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega jälgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle negatiivse tagajärje. Kuna seadus ei sätesta kaalukate põhjuste ammendavat loetelu, siis on kohtul konkreetseid asjaolusid arvestades õigus hinnata, kas protsessitähtaja möödalaskmiseks oli protsessiosalisel kaalukas põhjus või mitte. Kuigi likvideerija määramise avalduse esitamise tähtaeg on möödunud ja äriühing on äriregistrist kustutatud, peab Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu-ja tollikeskuse kaudu) vajalikuks AS-le L H likvideerija määramist ning palub seetõttu kohtul ennistada avalduse esitamise tähtaeg likvideerija määramiseks. Eeltoodut kinnitab äriühingu varalise seisu täiendav kontroll, mille tulemusena selgus, et ettevõte L H, ettevõtteregistrikood xxx, omab ehitisregistri andmetel hoonet (ehitisregistrikood xxx, elamu xxx, xxx xxx). Andmebaasist nähtuvalt 28.02.2006 on esitatud nimetatud hoonele kinnistamisavaldus. Käesoleval ajal puudub maksuhalduril õigus nimetatud varale sissenõuet pöörata, kuna AS L H on äriregistrist kustutatud. Nimetatu tingib vajaduse rakendada täiendavaid likvideerimisabinõusid. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 381 lg 2 sätestab, et kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Kuna nimetatud vara ja sellega seotud varalised õigused ja kohustused ei saa TsÜS § 6 lg 1 kohaselt AS-lt L H üle minna teisele isikule ning arvestades asjaoluga, et AS L H võla sissenõudmine riigieelarvesse on oluline ja maksuhalduri arvates ka võimalik juba seepärast, et AS L H omab vara, siis leiab avaldaja, et käesolevas asjas on vaja ennistada sundlõpetatud äriühingu AS L H õigusvõime äriregistris TsÜS § 26 lg 1, lg 2 tähenduses. Avaldaja leiab, et eelnimetatud asjaolusid võib pidada kaalukateks põhjusteks protsessitähtaja ennistamiseks. 2. AS-le L H likvideerija määramise põhjused AS L H on äriregistrisse kantud 14.11.1997.a. ja kustutatud 23.11.2004.a. AS L H riiklike maksude põhivõlg seisuga 15.03.2006 on 281330 krooni. Võlg on kujunenud sundlõpetatud äriühingu poolt esitatud maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade ja maksude laekumise vahena. Maksukorralduse seadusest tulenevalt arvestatakse tähtpäevaks tasumata maksusummalt intressi 0.06 protsenti päevas. Seega on tähtaja ennistamisel kaalukas avalik huvi seoses maksukohustuse täitmisega ja ühetaolise maksustamise põhimõtte rakendamisega. AS L H (registrist kustutatud, registrikood xxx) likvideerimismenetluse läbiviimiseks on andnud kirjaliku nõusoleku J.M (isikukood xxx, elukoht xxx xxx. Lähtudes eeltoodust palub avaldaja ennistada AS L H (registrist kustutatud, registrikood xxx) õigusvõime äriregistris, ennistada tähtaeg avalduse esitamiseks AS-le L H (registrist kustutatud, registrikood xxx) likvideerija määramiseks, määrata AS L H (registrist kustutatud, registrikood xxx) likvideerijaks J.M isikukood xxx, postiaadress xxx xxx. 3

§ 475lg 1 p 11 on hagita asjaks juriidilise isiku likvideerija määramine.

Sama seadustiku § 477 lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

1. peatükis, mis käsitleb juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung juriidilise isikule likvideerija määramisel. Eeltoodu alusel leiab kohus, et antud asja võib lahendada kirjalikus menetluses. Äriseadustiku (ÄS) § 381 lg 2 sätestab, et kui pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist ilmneb, et aktsiaseltsil jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad.. Seega loeb kohus Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) nõue AS L H õigusvõime ennistamise osas AS-i L H täiendava likvideerimise otsustamise nõudeks. ÄS § 513 lg 3.1 esimese lause kohaselt nelja kuu jooksul käesoleva paragrahvi
2. lõikes nimetatud teate avaldamisest võivad võlausaldajad või aktsionärid või osanikud või liikmed esitada ettevõtte asukohajärgsele kohtule avalduse likvideerijate määramiseks või pankroti väljakuulutamiseks. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati AS L H sundlõpetamisteade 30.09.
3. Äriregistri elektroonilise päringu tulemuste kohaselt AS L H kustutati äriregistrist 23.11.
4. Avaldaja poolt esitatud Narva Linnakohtu 22.06.2004 määrusest tsiviilasjas nr 2-80/04 ilmneb, et avaldaja esitas 29.01.2004 kohtule avalduse AS-i L H pankroti välja kuulutamiseks. Tulenevalt ÄS § 381 lg-st 3 aktsiaseltsi võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast aktsiaseltsi registrist kustutamist läbi viia üksnes juhul, kui võlausaldaja põhistab, et tema nõue aktsiaseltsi vastu jäi likvideerimismenetluses rahuldamata, tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada, või kui aktsiaseltsi ei oleks võinud vaidluse tõttu nõude üle registrist kustutada. Võlausaldaja taotlust täiendavaks likvideerimiseks ei rahuldata muu hulgas siis, kui ta mõjuva põhjuseta jättis oma nõude likvideerijatele õigeaegselt esitamata. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu, et AS-i L H suhtes oleks läbi viidud likvideerimismenetlus ja seadus ei näe ette tähtaega, mille kestel tuleb esitada avalduse täiendava likvideerimise otsustamiseks, seega leiab kohus, et Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida maksu- ja tollikeskuse kaudu) taotlus avalduse esitamise tähtaja ennistamisest on asjakohatu. Kinnistusraamatu 09.11.2007 elektroonilise päringu tulemuste kohaselt on AS L H (registrikood xxx) xxx, xxx asuva korteriomandi omanik (Viru Maakohtu kinnistusosakonna Narva jaoskonna registriosa nr xxx), seega on tõendamist leidnud, et registrist kustutatud äriühingul on vara. Avaldaja on kohtule veenvalt põhistanud, et ta on AS L H võlausaldaja ning et tal ei ole võimalik nõuet muul viisil rahuldada ja likvideerimise ennistamise korral on võimalik tema nõue rahuldada. Kohus leiab, et avaldaja nõue täiendava likvideerimise läbiviimise rahuldamata jätmiseks ei ole alust. 4

§ 603

lg-le 1 võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama.

§ 603lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek.

Kirjaliku nõusoleku enda määramiseks likvideerijaks on andnud J.M, avaldaja on ka nõus J.M AS L H likvideerijaks määramisega. Kohus leiab, et J M vastab likvideerijale esitatavatele nõuetele ning teda tuleb määrata AS-i L H likvideerijaks. Vastavalt ÄS § 372 lg 5 likvideerimismenetluses peab aktsiaseltsi ärinimele lisama märkuse „likvideerimisel“. Menetluskulude jaotus: Vastavalt

§ 145

riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Määrus on tehtud eelnevast lähtudes ning juhindudes

§-dest 602, 463-466, 660, 661. Tamara Šabarova Kohtunik 5