3-07-892/24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. oktoober 2007, Jõhvi 3-07-892 M K kaebus Lohusuu Vallavalitsuse 15.01.2007 korralduse nr. 3 ning 02.03.2007 väljastatud ehitusloa nr. 214 tühistamiseks
2. oktoober 2007 M K ja tema esindaja Toomas Ventsli, Lohusuu Vallavalitsuse esindajad Küllike Namm ja Urmas Soosalu Resolutsioon 1.Jätta kaebus täies ulatuses rahuldamata. 2.Jätta poolte menetluskulu nende endi kanda. Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 15.01.2007 korraldusega nr. 3 (t.l. 10) otsustas Lohusuu Vallavalitsus väljastada Reet Pappele ehitusloa Vilusi külas asuva elamu rekonstrueerimiseks. 02.03.2007 väljastati selle korralduse alusel ehitusluba nr. 214 (t.l. 11). 03.05.2007 edastati Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja M K kaebus (t.l. 1-3), milles ta palus, et halduskohus tühistaks Lohusuu Vallavalitsuse 15.01.2007 korralduse nr. 3 ja ehitusloa nr. 214 ning teeks ettekirjutuse korralduse tagasitäitmise kohta. Kaebuses ja sellele esitatud täiendustes (t.l. 99103 ja 177-179) väitis kaebaja põhiseaduse § 32 ja ehitusseaduse § 24 lg. 1 p. 1 tuginedes, et Lohusuu Vallavalitsus on rikkunud tema õigust oma kinnisasja vabalt vallata, kasutada ja käsutada ning oluliselt vähendanud Meinardi kinnistu lubatavat ehitusala ja väärtust, sest on vaidlustatuga seadustanud juba püstitatud ebaesteetilise väljanägemisega konteinerkatlamaja koos sellega lahutamatult seotud soojatrassiga. Seejuures ta märkis, et katlamaja asub vähem kui ühe meetri 1 kaugusele talle kuuluva kinnistu piirist ning vähem kui kolme meetri kaugusele seda joogiveega varustavast šahtkaevust, kuid selle mõju keskkonnale ja tema kinnistule pole hinnatud. Veel märkis kaebaja ära, et ehitusloal näidatud arvnäitajad ei ühti projektis näidatutega, sellel on ühele ja samale hoonele märgitud mitu kasutamise otstarvet ja lisas, et projektdokumentatsiooni põhjal soovitakse rekonstrueeritavat hoonet kasutusele võtta majutushoonena, kuigi väikeelamumaa sihtotstarbega Pilliroo kinnistu asub detailplaneeringu kohustusega maa-alal, mille kohta puudub detailplaneering. Lohusuu Vallavalitsuse kirjalikus vastuses (t.l. 105-109) ei nõustutud kaebusega, paluti seda mitte rahuldada ja leiti halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 ja ehitusseaduse § 23 ja § 24 sätestatule tuginedes, et kaevatav haldusakt ja selle alusel välja antud ehitusluba ei riku kaebaja õigusi, kuna kolmas isik ehitab oma kinnistu piires, on täitnud ehitusloa saamiseks kõik kohaliku omavalitsuse seisukohalt vajalikud tingimused ning alus, õigus ja vajadus selle väljastamisest keelduda puudus. Vastuses märgiti, et valla ehitusregistrit pidava isiku ebapiisavate teadmiste tõttu on ilmselt jäänud kustutamata ehitise kasutusotstarvete näitlik loetelu, kuid leiti, et ka see ei riku kaebaja õigusi. Kaebuse väidet ehitise majutushoonena kasutusele võtmise võimalusest peeti arusaamatuks ning leiti, et see viitab tõendamata ja oletuslikest eeldustest lähtuva tingimusliku kaebuse esitamisele. Kaebaja seisukohti Pilliroo kinnistul asuva konteinerkatlamaja mõjust kaebaja kinnistule leiti olevat asjasse mittepuutuvad ja väideti, et katlamaja on juba püstitatud ja kaevatav ehitusluba pole väljastatud selle ehitamiseks. Veel loetleti vastuses ehitusseaduse § 28 lg. 1 tulenevad ehitusloa kehtetuks tunnistamise alused ning märgiti, et kaebaja pole ühelegi neist viidanud. Ka kolmanda isikuna asja arutamisele kaasatud Reet Pappe vaidles oma kirjalikes vastustes (t.l. 113-115 ja 186-187) kaebusele vastu ja leidis, et selle seisukohad on ekslikud ja oletuslikud ning vaidlustatud korraldus ja ehitusluba ei riku kaebuse esitaja õigusi ega piira tema vabadusi, sest konteinerkatlamaja pole veel projekteerimagi hakatud ja ehitatavat hoonet hakkab ta kasutama oma perekonna elamuna. Kohtuistungil jäid kaebaja ja tema esindaja kirjalikult esitatud väidete ja taotluste juurde ja esitasid kokku 36 421 krooni suuruse menetluskulu hüvitamise nõude (t.l. 203-208 ja 219). Toomas Ventsli möönis, et kui püstitaks ainult elamut, ei rikuks see kaebaja õigusi, kuid jäi selle juurde, et kaebuses vaidlustatud ehitusluba legaliseerib kogu eelneva ebaseadusliku ehitustegevuse, sest käsitleb juba püstitatud konteinerkatlamaja ja tegelikkuses ei rekonstrueeri kolmas isik elamut vaid ehitab uut majutushoonet. Seejuures viitas ta elamu rekonstrueerimise projekti seletuskirja punktis 4.4 ja Pilliroo katastriüksuse maa-ala plaanil märgitule ning keskkonnamemorandumis väljendatud hosteli ehitamise soovile. Lisaks juhtis esindaja tähelepanu sellele, et kooskõlastatud on teistsugust numbrit kandev ehitusprojekt ja väitis, et kaebaja kahtlustab katlamaja töötamist õliküttel. M K ise väitis, et katlamajal on hiigelsuur tööstuslik korsten, tunda on õliga kütmise lõhna ja lähedal asuvad puud on kaetud tahmaga. Lohusuu Vallavalitsuse esindajad jäid samuti kirjalikult esitatu juurde ja esitasid 26 550 krooni suuruse õigusabi kulu hüvitamise nõude (t.l. 209-213) Nad tunnistasid, et ehitusluba vormistati vigasena ning esitasid selle parandatud kujul (t.l.199-201). Küllike Namm leidis, et kaebaja on lähtunud valest ettekujutusest ning rõhutas, et vallavalitsus pole seadustanud katlamaja ehitust, luba on antud ainult renoveerimise projekti materjalides oleval plaanil viirutatuna kujutatud elamu jaoks, projektis puudub vähimgi viide katlamajale ja plaanile märgitud soojatrassid kulgevad ühest majast teise. Kolmanda isikuna kaasatud Reet Pappe kohtuistungile ei ilmunud paludes oma esindaja vahendusel, 2 et asja arutataks ilma tema osavõtuta (t.l.185). KOHTU PÕHJENDUSED Ehitamise aluseid ja korda reguleerib ehitusseadus. Selle seaduse § 12 lg. 2, § 22 lg. 1 p. 2 ja 3 ning § 23 lg. 1 sätestatu kohaselt on ehitise või selle osa laiendamiseks ja rekonstrueerimiseks vajalik kohaliku omavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa olemasolu. Sama seaduse § 12 lg. 1 ja § 18 lg. 1 kohaselt peab ehitamine toimuma vastavalt ehitusprojektile, mis koosneb ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike tehniliste jooniste, seletuskirjade, hooldusjuhendite ja muude asjakohaste dokumentide kogumist. Täpsemad nõuded ehitusloa taotlemisel esitatavale ehitusprojektile on kehtestatud majandus- ja kommunikatsiooniministri 27.12.2002 määrusega nr.
3. Selle § 5 lg. 1 kohaselt on kütte üldpõhimõtete ja valitud soojusallika määratlus vähim mida ehitusprojekti kütteja ventilatsiooniosa peab sisaldama. Reet Pappele väljastatud ehitusloa nr. 214 aluseks olev Pilliroo MÜ elamu rekonstrueerimise projekt nr. AP-92 (t.l. 26-66) vastab neile miinimumnõuetele, sest selle seletuskirja punktis 4.4 on märgitud, et elamut köetakse eraldi paikneva tahkeküttel töötava konteinerkatlamaja abil. Kuna projekti seletuskirjas on lisaks märgitud vaid, et hoone on varustatud tehnovõrkudega, mille sisendite asukohti ja iseloomu ei muudeta ning tehnilistes joonistes pole mingeid andmeid katlamaja ja seda elamuga ühendavate tehnovõrkude ehitamise või kasutamise kohta, ei ole vähimatki alust käsitleda projekti konteinerkatlamaja paigaldamist võimaldava ehitusprojektina. Selliseks ei muuda rekonstrueerimise projekti ka asjaolu, et ühel selle juurde kuuluva maa-ala plaani valguskoopiatest (t.l. 32) on olemas katlamajana nimetust kandev ristkülik. Nimetatud koopial pole tähistatud ainsatki uusehitist või -rajatist ja rekonstrueeritava hoonena on sellele kantud üksnes elamu. Kohtuistungil esitati kohtule originaaldokumente sisaldav toimik, mille koosseisus oleval asendiplaanil on rekonstrueeritava hoonena tähistatud samuti vaid elamu, väidetavat katlamaja kujutav ristkülik aga üldse puudub. Katlamaja ehitamiseks loa andmist ei tulene ka vaidluse põhjuseks oleva ehitusloa nr. 214 andmetest (t.l. 11-13 ja 199-201). Seega on kaebaja oma väidetes ja nõuetes lähtunud tegelikkusega kooskõlas mitte olevast arusaamast, et Pilliroo MÜ elamu rekonstrueerimise projekt hõlmab ka eraldi paikneva konteinerkatlamaja paigaldamist. Asjaolud, kas selline katlamaja on juba püstitatud või on tegemist hoopis merekonteineriga, mida kasutatakse muuhulgas väidetavalt ka töötava küttesüsteemi asukohana (t.l. 186, 192, 216 ja 218), on ehitusjärelevalve valdkonda kuuluv probleem ja tuleb lahendada vastavates õigusaktides sätestatud korra kohaselt. Vaidlustatud ehitusloa õiguspärasust need ei puuduta ega oma seega käesoleva kaebuse lahendamisele ka mingit tähendust. Samuti ei puuduta selle ehitusloa õiguspärasust asjaolu, et kaebaja arvates hakatakse hoonet tulevikus kasutama muul otstarbel kui elamuna. Tegemist on üksnes tulevikku suunatud oletustega, mis ei saa anda alust juba esitatud kaebuse rahuldamisele. Kuna planeerimisseaduse § 3 lg. 2 p. 1 kohaselt ei ole detailplaneeringu koostamine kohustuslik, kui laiendatakse olemasolevat üksikelamut või koostatakse sellekohast ehitusprojekti, on asjakohatud ja alusetud ka kõik need kaebuse esitaja väited, mis puudutavad detailplaneeringu puudumist. Halduskohtusse saab pöörduda vaid oma subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja esindaja kinnitas kohtuistungil, et tema volitaja õigusi rikub vaid katlamaja ehitamine, mitte aga elamu ise (t.l. 217). Seost kaebaja õiguste ja elamuga ei ole leidnud kohus ka iseseisvalt ja seetõttu puudub vajadus kontrollida elamu rekonstrueerimiseks antud ehitusloa ja selle aluseks oleva projekti õiguspärasust 3 muus, kui väidetava konteinerkatlamaja osas. Eeltoodu alusel tuleb M K kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 kohaselt täies ulatuses rahuldamata jätta. Kaebuse põhjendamatusest tulenevalt jäävad kaebaja poolt riigilõivu ja õigusabi eest tasumisega kantud kokku 36 421,70 krooni suurused menetluskulud (t.l. 9, 84 ja 203208) halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 kohaselt kogu ulatuses tema enda kanda. Sama sätte kohaselt tuleks kaebajal hüvitada Lohusuu Vallavalitsuse poolt kantud 26 550 krooni suurune õigusabikulu (t.l. 209-213). See oleks aga ebaõiglane, sest arvestades asjaolu, et esialgse ehitusloa eksitavatest andmetest on võimalik välja lugeda justkui käsitleks luba lisaks elamu rekonstrueerimisele ka mingit muud eraldi asuvat hoonet, on vallavalitsus ise aidanud kaebajal jõuda kaebuse esitamise põhjustanud seisukohani. Lisaks on elamu rekonstrueerimiseks antava ehitusloaga seonduvad õiguslikud küsimused sellised, mis tulenevad vallavalitsusele pandud tavapäraste ülesannete täitmisest ega eelda tingimata õigusabi teenuse ostmist väljastpoolt. Seetõttu on mõistlik kohaldada halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 10 ja jätta Lohusuu Vallavalituse kulud tema enda kanda. Raili Randlane Kohtunik 4