lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
Perekonnaseaduse § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Vastavalt perekonnaseaduse § 49 on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 3 on lapse vajaduse muutmine aluseks elatise suuruse muutmiseks. Vastava otsuse teeb kohus huvitatud isiku nõudel ning võttes arvesse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 459 sätestatud menetlusõigusliku alust. Arvestades perekonnaseaduse § 61 lg 2, mille kohaselt määratakse elatis lapsele kindlaks igakuise elatusrahana lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest, samuti ka poolte esitatud andmed sissetuleku kohta ja hageja poolt lapse keskmiste vajaduste maksumuse kohta tehtud arvestust, leiab kohus, et Narva Linnakohtu 31.01.2002.a. otsusega määratud igakuine elatis summas 500 krooni on ebapiisav lapse vajaduste rahuldamiseks ning piisavate arenguvõimaluste tagamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja poolt esitatud nõue elatise suurendamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kuid osaliselt. Vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 4 igakuine elatusraha ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kohus peab antud asjas võimalikuks kalduda perekonnaseaduse § 61 lg 4 sätestatud elatise suurusest võttes arvesse kostjal kolme alaealiste laste olemasolu. Perekonnaseaduse § 61 lg 5 alusel võib kohus elatise suurust vähendada alla poole Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära, kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tasumisele kuuluva elatise suuruse määramisel arvestab kohus hageja poolt kohtuistungil avaldatud arvamust lapse 2 2-06-32790 vajaduste rahuldamiseks vajaliku elatusraha summa suuruse kohta, mis on hageja arvates 3000 krooni. Hageja töötab, saab töötasu ja lastetoetust 300 krooni. 09.09.2006 palgatõendi kohaselt tema keskmine töötasu on 4524 krooni kuus. Kostja töötab ja saab tasu 2000 krooni kuus. Kostja omab 4 last oma ülalpidamisel. Seega leiab kohus, et vastavalt perekonnaseaduse § 61 lg 5 on elatise suuruse vähendamine alla Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära on põhjendatud. Kohus on nõus kostja seisukohaga, et tema ei ole suuteline tasuma elatist rohkem kui 1000 krooni kuus poja Vladimir ülalpidamiseks.
lg 2 kohaselt võib otsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Hageja esitas hagiavaldus 06.11.2006.a. Vastavalt
lg1 p 1 ja lg 3 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta otsuse viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt riigilõivu ei võeta järgmiste toimingute eest: elatise nõudmise hagi avalduse läbivaatamine. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 alusel kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Otsus on tehtud eeltoodu alusel ja juhindudes perekonnaseaduse §) § 49, § 50 lg 1, § 60 lg 1, § 61 lg 2, 3, 4, § 70 , tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1, §§ 434-436, 438, 439, 441443, § 452, § 459, § 461 lg 1, § 468 lg 1 p 1 ja lg 3, § 630 lg 1, § 632 lg 1. Natalja Losevtsova Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.