← Eesti

2-07-6782/7

2-07-6782 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Natalja Losevtsova Määruse tegemise aeg ja koht

  1. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja Tsiviilasja number 2-07-6782 Tsiviilasi S. B. hagi J. B. vastu sünniaktis vanema kande vaidlustamises Menetlusosalised Hageja S. B. (isikukood .) Kostja J. B. (.) Kohtuistungi toimumise aeg ja
  2. oktoober 2007.a., Narva kohtumaja koht Kohtuistungil viibinud isikud Kohtuistungi sekretär Jelena Muttonen Tõlk Jekaterina Yakovleva Hageja S. B. Kostja J. B.a RESOLUTSIOON
  3. Rahuldada hagi.
  4. Tunnistada ebaõigeks A. B., ..a., isikukood ., sünniaktis nr 258 (mis on koostatud 11.06.1997.a. Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses) isa kohta tehtud kande seoses sellega, et A.B.(isikukood..) ei põlvne S. B. (isikukood .).
  5. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda.
  6. Käesolev otsus tehakse avalikult teatavaks 24.10.2007.a. kell 16.00 Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Asjaolud 02.03.2007.a. saabus Viru Maakohtu Narva kohtumajja S. B.hagi J. B. vastu. Hagiavalduse kohaselt nõudis S.B.A. B. (sündinud ..a.) sünniaktis isa kohta tehtud kande (11.06.1997.a. kanne nr 258 Ida-Viru Perekonnaseisuameti Narva filiaal) ebaõigeks tunnistamist. 1 2-07-6782 Hagiavaldusest tuleneb, et hageja ja kostja sõlmisid abielu 30.11.1996.a., 03.06.1997.a. sündis pooltel poeg A. ning tema sünniakti kanti isana hageja. 20.06.2005.a. lahutati poolte abielu ning poeg jäi elama koos kostjaga. 2006.a. aprillis sai hageja oma ema käest teada, et tema ei ole A.B. bioloogiline isa ning, et abielludes oli kostja rase teisest mehest. Hageja leiab, et A. B. ei põlvne temast. Kohtuistung 10.10.2007.a. toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et A. B. ei põlvne S.B.ja palus tunnistada ebaõigeks isa kohta tehtud kande A. B. sünniaktis. Hageja viitas oma nõue põhjendamiseks DNA ekspertiisile, mille käigus oli tuvastatud, et tema ei ole Aleksandri bioloogilise isa. Tema avaldas, et päras abielu lahutamist sai ta oma ema käest teavet selle kohta, et tema ei ole A.B. isa. Hageja ema sai mainitud informatsiooni tuttavatelt. Kui hageja elas koos kostjaga, oli kostjal suhe teise mehega. Hageja pööras tähelepanu asjaolule, et laps ei ole temaga välimuse poolest sarnane. Lapse sünniajal ei öelnud kostja hagejale kes on lapse isa ning hagejal puudusid sellel ajal igasugused kahtlused. Kostja tunnistas kohtuistungil hageja nõuded ning palus tunnistada A. B.sünnitunnistuses isa kohta tehtud kande valeks. Tema sõnade kohaselt elas tema vabaabielus teise mehega 3-4 aasta jooksul, pärast alustas kostja kooselu hagejaga. Ta sai rasedaks. Sünniakti koostamisel kahtles kostja kes oli lapse isa, kuid ta ei rääkinud sellest hagejale. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, ära kuulanud poolte seletused, uurinud toimikus olevaid tõendeid, hinnanud kõiki tõendusi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 230 lg 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 2 loeb kohus tõendiks ka poole seletuse. Perekonnaseaduse § 44 lg 1 ja lg 2 p.1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Vanemate kohta tehtud kannet võib kohtus vaidlustada isik, kes on lapse sünniakti kantud lapse isa või emana. Kostja ütluste alusel on tuvastatud, et poolte kooselu ajal olid temal intiimsuhted mitte üksnes hagejaga, vaid ka muu mehega. Viru Maakohtu 16.05.2007.a. määruse alusel tehtud molekulaargeneetilise ekspertiisi käigus on tuvastatud, et üheteistkümnes paljuvariantses DNA piirkonnas ei ole S. B. alleeli, mille Al.B.on saanud oma bioloogiliselt isalt. Seega ei saa S. B. olla A. B.bioloogiline isa. Asjaolu, et A. B. ei põlvne hagejal, on tõendatud antud asjas tehtud ekspertiisiaktiga ning hageja ütlustega selle kohta, et A. B. ei ole temaga välimuse poolest sarnane ja kostja seletusega. Poolte ütlustest tuleneb, et hageja ei olnud lapse sünniakti tegemisel teadlik asjaolust, et tema ei ole lapse isa. Seega ei ole tema õigus nõuda kande ebaõigeks tunnistamist piiratud perekonnaseaduse § 44 lg
  7. 2 2-07-6782 Mainitud asjaoludes poolt vahel vaidlust pole. Seega leiab kohus, et A. B. ei põlvne S. B., ning vastavalt perekonnaseaduse § 44 lg 1 tunnistab kohus A. B. sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks. Perekonnaseaduse § 42 lg 3 kohaselt saadab kohus käesoleva kohtuotsuse ärakirja 10 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest perekonnaseisuasutusele, kus asub lapse sünniakt. Otsus on aluseks muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. Seega saadetakse käesoleva määruse ärakiri pärast selle jõustumist Ida-Viru Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnale muudatuste tegemiseks lapse sünniakti. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seaduse § 164 lg 1 kannab põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Otsus on tehtud eeltoodud põhjenduste alusel ja juhindudes perekonnaseaduse § 44 lg 1, lg 2 p 1, lg 3, lg 5, tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1, §§ 434-436, §§ 438- 442, § 632 lg
  8. Natalja Losevtsova Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.