2-07-9751/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Viru Maakohus Geete Lahi Otsuse teatavaks tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei Tsiviilasja number 2-07-9751 Tsiviilasi K P hagi M K vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja K P Kostja M K Kostja volitatud esindaja S D Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud
2. september 2007.a. Hageja K P Kostja volitatud esindaja S D RESOLUTSIOON Hagi rahuldada. Lahutada M K ja K P abielu, mis sõlmiti 18.06.2005.a Ida-Virumaa Perekonnaseisuosakonna Narva talituses, mille kohta on tehtud kanne nr
3. Pärast abielulahutust taastada kostja poolt enne abiellumist kantud perekonnanimi, milline on P. Välja mõista M K elatis alaealise lapse L K, sünd 19.12.2005.a, ülalpidamiseks igakuiselt 1 800 (üks tuhat kaheksasada) krooni alates 20.09.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni K P kasuks. Menetluskulud jätab kohus poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendus 15.03.2007.a esitas K P kohtule hagi M K vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja palub lahutada abielu, kuna abikaasa käitumine oma pere suhtes on vääritu ja ükskõikne. Viimasel ajal kasutas ta jõudu. Pooltel on alaealine laps L K, sünd Lapse kasvatamisega tegeleb hageja, laps elab temaga koos. Käesoleval ajal hageja ei tööta, kuna ta kasvatab alla 3-aastast last. Hageja palub välja mõista kostjalt lapse ülalpidamiseks elatis 3050 krooni, millele lisada veel tulumaks. Pärast abielu lahutamist soovib ta taastada varem kantud perekonnanime – P. Kostja kirjalik vastus Kostja kirjalikus vastuses hagiavaldusele tunnistas hagi abielu lahutamise osas. Abielu sõlmimisel ajal ta töötas Sillamäe soojuselektrijaamas. Selleks, et perekonda ülal pidada, tegi kostja sageli ületunde, kogu aeg oli väsinud. Naine hakkas kostjat süüdistama selles, et kostja ei pööra talle tähelepanu ja saab väikest palka. Pärast uue töökoha leidmist tülitsemine jätkas. Hageja oli vastu, et kostja elab tema korteris ja hakkas kostjat välja ajama.
4. märtsil tuli kostja töölt varem. Hagejat kodus ei olnud, ta ilmus koju alkoholijoobes umbes kell kaks öösel, hakkas tülitsema ja üritas kostjat peksta. Kostja kasutas jõudu, kuid ainult eesmärgiga, et inetule stseenile lõpp teha ja naine rahustada. Järgmisel päeval vahetas ta korteri lukud ära, ei lasknud kostjat koju ja ütles, et viskab ta isiklikud asjad ära. Sellest ajast alates elavad pooled lahus. Hagi elatise väljamõistmise osas kostja ei tunnista. Kostja andis hagejale raha lapse ülalpidamiseks. Hageja ei ole aga teatanud kostjale, et ta esitas kohtule hagiavalduse elatise nõudega. Kui kostja oleks sellest teadlik, kannaks ta raha hageja arvelduskontole. Kostja on nõus maksma elatist summas 1800 krooni. Kostja arvamusel see summa on piisav alaealise lapse ülalpidamiseks tingimusel, et teine vanem samuti kannab kulusid. Hageja saab vanemapalka ja teisi sotsiaalseid toetusi. Tütar käib lasteajas, sest hageja töötab (ilma töölepinguta). Menetluse käik Kohtuistungil hageja jääb abielu lahutamise nõude juurde. Abielusuhted on lõppenud ja nende taastamine ei ole võimalik. Peale abielulahutamist palub perekonnanimeks P. Kostja on abielulahutusega nõus. Elatise nõude osas hageja seletas, et ta saab lastetoetust 900 krooni kuus. Kostjalt praegu saab lapse ülalpidamiseks 2000 krooni kuus. Nõustus saama elatist 1800 krooni kuus alates 20.09.2007.a. Kostja esindaja kinnitas, et kostja on nõus maksma 1800 krooni kuus alates 20.09.2007.a. Kohtu seisukoht Kohus tuvastas, et abielulahutuse nõue on tõendatud, sest abielulised suhted on katkenud. Pooled on veendumusel, et abielu säilitamine ja taastamine on võimatu. Perekonnaseaduse § 29 kohaselt kohus lahutab abielu, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus on veendunud, et kuna poolte vahel abielulised suhted puuduvad ja kumbki ei soovi abielu jätkamist, siis kuulub hagi rahuldamisele. 2 Nimeseaduse § 11 lg 1 ja lg 2 p 1 kohaselt abielu lahutamisel taastatakse isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Taastatav perekonnanimi võib olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Kostja soovib oma abielueelset perekonnanime taastada. Perekonnaseaduse (PKS) § 60 lg 1 kohaselt on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Vanemal on kohustus hoolitseda selle eest, et laps saab kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise. Nimetatud kohustusele vastab lapse õigus saada ülalpidamist. Kui vanem ei täida lapse PKS § 60 sätestatud ülalpidamiskohtust vabatahtlikult, siis on teisel vanemal PKS § 61 lg 1 alusel õigus nõuda kohustust rikkunud vanemalt elatist kohtu kaudu. Seega on lapsega koos elaval vanemal õigus nõuda teiselt vanemalt elatist, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. PKS § 61 lg 4 kohaselt igakuine elatusraha ei või olla väiksem kui poolt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, mis hagiavalduse esitamisel oli 1800 krooni kuus. Hageja nõustus elatise summaga 1800 krooni kuus. Kostja on nõus elatist maksma nimetatud suuruses. Hageja nõue on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks elatis lapse L ülalpidamiseks igakuise elatusrahana 1800 krooni alates 20.09.2007.a kuni lapse täisealiseks saamiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte enda kanda. Hagi on rahuldatud eeltoodud tulenevalt ja juhindudes TsMS § 436, 442, 445 lg 3, 452 lg 1, 632 lg 1, 633 lg
5. /allkiri/ Geete Lahi Kohtunik 3