2-07-6017/4

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavaks- 21.september 2007.a.kell 15.00 Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-07-6017 Tsiviilasi A. B. hagi J. B. vastu abielulahutuse ja elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja:A. B. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxx xx-xx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx Kostja:J. B. , isikukood xxxxxxxxxxx,registrisse kantud elukoht xxxxxxxx x-xx xxxxxx xxxxx xxxxx xxxxxxx, viibimiskoht teadmata Kohtuistungi toimumise aeg 17.september 2007 RESOLUTSIOON 1.Lahutada A. B. (endine S. ) ja J. B. abielu, mis on registreeritud Põlva Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas 30.juulil 2005.a., kande all nr.

1. 2.Jätta A. B. tema abiellumisel võetud perekonnanimi B. Jätta alaealine laps A. B. , sündinud xx.xxxxxxxxxx xxxx.x. A. B. juurde. 4.Viivitamatult välja mõista elatis J. B. A. B. kasuks alaealise lapse A. B. ülalpidamiseks alates 21.septembrist 2007.a.igakuiselt 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni , kuid mitte vähem, kui ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära kuni tütar A. täisealiseks saamiseni 09.veebruaril 2024.a. 4.Saata kohtuotsuse ärakiri 10 päeva jooksul pärast kohtuotsuse jõustumist perekonnaseisuasutusele, kus abielu on sõlmitud. 5.Teha kohtuotsuse resolutsioon J. B. teatavaks avaliku kättetoimetamise teel. Kohtukulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest so 21.septembrist 2007.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõuded ja nende põhjendused Poolte abielu on sõlmitud 30.juulil 2005.a. xx.xxxxxxxxxx xxxx sündis abielust tütar A. .Hageja taotleb abielu lahutamist, kuna abielusuhted on lõppenud. Kostja on perekonna juurest lahkunud, hageja nägi teda viimati 30.detsembril
2. Kostja ei ole osalenud lapse kasvatamises ega ülalpidamises.Kooselu ajal tarvitas ta sageli alkoholi ning joobeseisundis muutus perekonnaliikmete suhtes agressiivseks..Hageja on lapsehoolduspuhkusel ning tema sissetulek ei võimalda last üksinda üleval pidada.Seetõttu taotleb hageja kostjalt igakuuliselt välja mõista elatisraha, summas 1800 krooni.Elatise väljamõistmist taotleb hageja alates kohtuotsuse tegemisest. Hageja ei pea võimalikuks abielusuhete taastamist. Hageja soovib, et talle jäetakse abiellumisel võetud perekonnanimi – B. . Kostja vastuväited Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse TsMS § 317 lg 1 p 1 alusel kätte toimetatud väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise teel (tl.23). Kostja ei ole hagile vastanud ega kohtuistungile ilmunud. TsMS § 414 lg 1 alusel lahendab kohus asja sisuliselt, kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu hinnangul sisulise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtu põhjendused PkS § 29 lõigete 1 ja 2 kohaselt lahutab kohus abielu abikaasa nõudel, kui kohus teeb kindlaks, et abielu jätkamine on võimatu. Kohus leiab, et hagi abielu lahutamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele, kuna poolte abielu jätkamine ei ole enam võimalik. Abielutunnistusega (tl.8) on tõendatud, et J. B. ja A. S. abiellusid 30.juulil 2005.a. Põlva Maavalitsuse Perekonnaseisuosakonnas. A. S. perekonnanimeks pärast abielu sõlmimist sai B. . Hageja kinnitas oma kohtule antud seletuses, et abielusuhted on käesoleval ajal lõppenud, kooselu lõppes 2006.a. lõpus, alates 30.detsembrist 2006 ei ole hageja kostjat üldse näinud ega tea, kus kostja viibib. Viimasel kohtumisel oli kostja alkoholijoobes, alkoholi kuritarvitamine kostja poolt oli probleemiks juba kooselu ajal. Seetõttu ei pea A.B. võimalikuks abielusuhteid taastada, kuid soovib endale jätta abiellumisel võetud perekonnanime. Elatise väljamõistmisel juhindub kohus PkS §-de 60 ja 61 sätetest, mille kohaselt vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last ja kui ta ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel temalt välja elatise lapsele nõude esitanud vanema kasuks.PkS § 60 lg 2 kohaselt määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadustest, tulenevalt PkS § 61 lg 4 ei või 2