järgi mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmata jätmiseks; - kostja ülalpidamisel on teine laps, M H , kelle teine vanem on osalise töövõimega; - UH tegeleb sõidukite müügivahendusega, teenides iseseisvalt sissetulekut. Keskkonnainspektsiooni palgatõendi järgi oli kostja palk 7 978 krooni. kostja vastuhagi Kostja esitas 18.jaanuaril 2005 vastuhagi UH’a sünniaktis isa kande ebaõigeks tunnistamises. Kostja täiendas XXX vastuhagi ning palus kohtul tuvastada isaduse puudumine U.H ’a suhtes. Kostja väidab, et ei olnud lapse tõenäolisel eostamisel ajal hagejaga seksuaalsetes suhetes. Pooltel olid seksuaalsed suhted XXX ja XXX, mis ei saanud olla XXX sündinud lapse eostamise ajaks. Lapse sünni järgselt teatas hageja kostjale lapse sünnist ning mõjutas kostjat isaduse kannet registreerima põhjendusega, et kostja on lapse oletatav isa. Hageja kinnitas, et ei esita kostjale lapsega seoses mingeid pretensioone ja materiaalseid nõudmisi. Kostja väidab, et ei ole isadust U.H suhtes kunagi tunnistanud. Kanne lapse sünniaktis ei tõenda, et lapse eostajaks on isana akti kantud isik. Kostja väidab, et sai isaduse kahtlustest teada pärast isaduse vabatahtlikku tuvastamist.
s ettenähtud kande ebaõigeks tunnistamise nõude aegumistähtaja kulgemist tuleb lugeda alates hagi kohtusse esitamise ajast. Tähtaja kulgemine algab igakordselt uute kahtluste tekkimisel. Isa kanne on tehtud kostja tahteveaga (eksimuses), kuna hageja mõjutas kostjat seda kannet tegema. Kostja palub jätta kohtukulud hageja kanda. hageja ja U.H seisukoht vastuhagis Hageja vastuhagi ei tunnista. Kostja tõstatatud kahtlused on alusetud. Kostja on lapse 3 bioloogiline vanem. Hageja väidab, et kostja on isadust vabatahtlikult tunnistanud ega pole kunagi varem seda kahtluse alla seadnud. Esmased vastuväited esitas kostja pärast elatise väljamõistmise hagi esitamist. kohtu analüüs, järeldused ja kohaldatavad seadused
järgi tulenevad vanema ja lapse vastastikused õigused ja kohustused põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Kostja on esitanud vastuhagi, milles palub tuvastada isaduse puudumist U.H suhtes. U.H on sündinud XXX. Isa kanne lapse sünniaktis põhineb isaduse tuvastamise aktil, mis on koostatud abielu- ja perekonnakoodeksi (APeK) § 56 järgi vanemate ühise avalduse alusel. Lapse sünni järgselt ei ole isadust kohtu korras tuvastatud. Seega ei oma vaidluses õiguslikku tähendust kostja poolt esile toodud abielu- ja perekonnakoodeksis põlvnemise tuvastamiseks ettenähtud aluste olemasolu või puudumine (Per.S § 58). Sünniakt on tehtud vanemate ühise avalduse alusel koostatud isaduse tuvastamise akti alusel. Vaidlust ei ole selles, et kostja sellekohase avalduse esitas. Kohus eeldab täisealise isiku poolt õigustoimingute tegemisel vabalt kujunenud tahte ja selle avaldamise võimaluse olemasolu. Vastupidise tõendamise koormus lasub sellekohaseid väiteid esitanud isikul. Kostja ei ole millegagi tõendanud oma väiteid selles, et isaduse tuvastamise avaldus ei põhine tema vabal tahtel. APeK § 61 järgi võis sünniaktide raamatusse lapse isana kantud kodanik vaidlustada tehtud kannet ühe aasta jooksu, arvates päevast, mil ta sai teada või oleks pidanud teada saama kande tegemisest. Kostja sai kande tegemisest teada XXX. Isaduse vabatahtliku tuvastamisega võttis kostja endale lapse vanema kohustused. Kostja ei kasutanud kande vaidlustamise õigust seaduses ettenähtud tähtaja kestel. Alates XXX on vanema kande vaidlustamine reguleeritud
Osundatud seaduse § 44 lg. 5 järgi ei või isa kannet vaidlustada isik, kes on sünniakti vanemate ühise avalduse alusel kantud, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Isaduse vabatahtlikust tuvastamisest tuleneb lapse juriidiline põlvnemine, mille sisuks on lapse bioloogilise vanema kohustustega sama õiguslik seotus. Isik, kes on end lapsega juriidilise põlvnemise kaudu vabatahtlikult sidunud, ei saa sellest vastutusest soovide muutumisel lahti öelda. Kostja on menetluses väitnud, et andis hageja lapsele oma nime hageja palvel ning ülalpidamiskohustusest vabastamise kokkuleppe alusel. Kostja väidab, et tal olid lapse eostamises kahtlused lapse sünnist teadasaamisel. Seega on kostja oma valiku talle oluliseks olnud asjaolude kaalutlemisel teinud ning võtnud sellega seoses endale seadusest tuleneva vastutuse. Alates
jõustumisest laieneb kostjale § 44 lg. 5 sisalduv vanema kande vaidlustamise keeld. Kohus peab vajalikuks märkida, et kostja vastuväidetel isadusele puudub ka sisuline alus.
järgi tuvastab kohus põlvnemise
s ettenähtud alustel ka juhul, kui laps on sündinud või eostatud enne
jõustumist.
Kohus on põlvnemise selgitamiseks määranud asjas DNA ekspertiisi. Keemilise ja 4 Bioloogilise Füüsika Instituudi molekulaargeneetika laboratooriumi ekspertiisi aktis väljendatud eksperdi arvamusega on tõendatud, et VH’a isaduse indeks UH’a suhtes on 14969560; isaduse tõenäosus on 99,999993%. Kohtuistungil ülekuulatud ekspert, M.K selgitas, et isaduse väite kinnitamiseks on piisav miinimumindeks + 1. Indeksi väärtus sõltub sellest, kui sage või kui levinud on isal ja lapsel esinev ühine alleel üldises populatsioonis. Kostja indeksist
(PeK) § 60 lg. 1 järgi on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last; § 61 lg. 1 järgi mõistab kohus teise vanema nõudel ülalpidamiskohustust mittetäitvalt vanemalt välja elatise.
2 järgi määratakse elatis kindlaks igakuise elatusrahana, lähtudes lapse vajadustest ja kummagi vanema varalisest seisundist. Kohus leiab, et arvestades elatise nõudega hõlmatud lapse iga ning tema toitlustamiseks, kasvatamiseks ja igakülgseks arenguks vajalikke kulutusi on vajadused hinnatud mõistlikeks. Kohus peab seejuures vajalikuks märkida, et lapse vajaduste ja elatise suurust ei määrata rangelt kulupõhiselt. Kulutuste hindamisel lähtub kohus asjaolust, et lapse ülalpidamiskulude olemasolu on üldiselt teada asjaolu ning nende suurus on ajas ja vajadustes muutuv. Elatise suuruse määramisel arvestab kohus muu hulgas ka asjaolu, et tulumaksu tasumise kohustus lasub elatise saaja poolel. Kostja tõendid, mis on seostatavad U.H tehnikahuviga kajastavad perioodi XXX. Tõenditest ei saa teha järeldust, et UH on iseseisev sissetulek. Osalemine tehnikaklubis on arenevale noorele kohane tegevus, mida tuleb toetada. On üldiselt teada, et tehnikahuvi on kulukas huviala ning sellega tegelemiseks vajab laps muu hulgas rahalist toetust. Alaealise poolt klubi portaalis peetud kirjavahetus ei ole kohtu hinnangul tõendiks, mille alusel saaks tuvastada lapsel iseseisva sissetuleku olemasolu. Kohus peab vajalikuks osundada, et valdavas osas kajastavad kostja esitatud tõendid aega, mis ei ole hageja elatise nõudega kaetud. Kohus kontrollis kostja taotlusel menetlusosaliste registrisse kantud vara olemasolu. U.H ei kuulu registrite kohaselt mingit vara. 5 Kohus leiab ka, et vanemate varalises seisundis ei ole märkimisväärseid erinevusi. Sõidukeid menetlusosaliste nimele registreeritud ei ole; samas on mõlemad menetlusosalised registreeritud sõidukite kasutajana. Hagejale kuulub korteriomand, mida hageja kasutab eluasemena. On õige, et kostja nimele ei ole korteriomandit või elamut registreeritud; samas on kostja oma kulutustes esile toonud eluasemelaenu tasumise, millest saab järeldada tugevat seotust tema kasutuses oleva eluasemega. Mõlemad vanemad töötavad pikaajalise staažiga avalikus teenistuses, milles palgatasemete erinevus on mõõdukas. Kostja pole vaidluses esile toonud ühtegi objektiivset asjaolu, millele tuginedes saaks teda hinnata toimetulekuraskustes isikuna. Töövõimelise ja tööealise isikuna vastutab kostja oma laste ülalpidamise eest. Kostjal ei esine ühtki asjaolu, millele toetudes saaks väita, et kostja pole suuteline teenima sissetulekut, mis võimaldab katta kahe lapse ülalpidamiskulud. Seadusest ei tulene, et elatise nõuetes tuleb lähtuda seaduses sätestatud elatusraha miinimumist. Kohus lähtub lapse vajadusest ja vanemate maksevõimest. Maksevõime hindamisel arvestab kohus vanemate objektiivsete võimalustega. Hageja on lapse vajadused esile toonud. Vajadused ei ole ülepaisutatud, kohtu hinnangul on lapse vajadused eluaseme kuludele avalduses esile toodust tegelikkuses selgelt suuremad; esile toomata on kulutused hariduse omandamisele (koolitarbed jmt.). Kohus nõustub kostjaga selles, et temal lasus ka Martin Halumetsa ülalpidamise kohustus. Kahe ülalpeetava olemasolu ei ole kohtu hinnangul asjaoluks, mida võiks iseenesest hinnata elatise vähendamise mõjuvaks põhjuseks
6 tähenduses. Kostja on vaidluses kinnitanud, et pole ühe lapse ülalpidamises osalenud ning on teise toetuseks vaatamata kostja enese poolt kirjeldatud raskustele andnud toimetulekuks raha alla seaduses ettenähtud miinimummäära (keskmiselt 1 000 krooni kuus). Vanemal lasuv teine ülalpidamiskohustus tuleb elatusraha suuruse määramisel arvesse võtta juhul, kui selle täitmine võib elatise väljamõistmise tõttu muutuda küsitavaks. Kostja sissetulek ja võime teenida kohustustele vastavat tulu, võimaldavad kanda kahe lapse ülalpidamiskulutused vajalikus määras. Muud kohustused on ülalpidamiskohustusega võrreldes teisejärgulised. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga ka selles, et hageja toimetulek on mõjuvaks põhjuseks elatise nõude rahuldamata jätmiseks. Hageja on esitanud elatise nõude 3.detsembril 2004. Hageja nõudeõigus ulatub lapse täisealisuseni, s.o. XXX. Elatusraha suuruse määramisel arvestab kohus muu hulgas saaja poolele lisanduvat tulumaksu. Kohus jätab tähelepanuta Tartu Maakohtu väärteoasjas tehtud otsuse ja täitemenetlusega seotud teated, mis ei oma elatise nõudes tähendust. kohtukulud Hageja oli seaduse alusel hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud. Seega tuleb hagi esitamise ajal kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS I) § 64 lg. 1 järgi riigilõiv kostjalt välja mõista riigituludesse summas 1 750.00 krooni. Hageja on tasunud õigusabi eest arve nr. XXX alusel 500 krooni, arve nr. XXX alusel 1 700 krooni, arve nr. XXX alusel 2 900 krooni, arve nr. XXX alusel 5 300 krooni ja arve XXX alusel 6 000 krooni. E.K esitas kohtukulude nimekirjas kulude väljamõistmise taotluse summas 11 300.00 krooni. Kostja on 18.jaanuaril 2005 tasunud vastuhagi esitamise eest riigilõivu 60 krooni. 6 Kostja on maksekorraldusega deponeerinud kohtu arvele ekspertiisi läbiviimise avansina 5 000 krooni. Tallinna Linnakohtu 8.aprilli 2005 määrusega on ekspertiisi läbiviimise eest välja makstud 4 500 krooni; 500 krooni on V.H tagastatud. Kostja on tasunud õigusabi eest OÜ arvete alusel 4 540 krooni. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS I §-st 60 lg. 1 ja 64; TsMS §-st 436, 438, 439, 441-442; APeK §-st 56; 58; 61 ja
§-st 38; 42; 44 lg. 5; 60; 61; 70 ja 135 kohus o t s u s t a s: jätta rahuldamata VH’a hagi EK’i ja UH’a vastu isaduse puudumise tuvastamises ja vanema kande vaidlustamises. EK’i hagi rahuldada. Mõista välja VH’alt elatis EK’i kasuks UH’a ülalpidamiseks summas 2 000 (kaks tuhat) krooni kuus alates 3.detsembrist 2004 kuni XXX. Mõista välja VH’alt 1 750.00 (üks tuhat seitsesada viiskümmend) krooni riigilõivu riigituludesse. Mõista VH’alt EK’i kasuks 11 300 (üksteist tuhat kolmsada) krooni kohtukulude katteks. Jätta VH’a kohtukulud tema enda kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.