) § 619 alusel kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. (
) § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. 3
lg 2 kohaselt kui käsundisaaja soovib käsundiandja juhistest kõrvale kalduda, peab ta sellest käsundiandjale teatama ja tema otsuse ära ootama, välja arvatud juhul, kui viivitusega kaasneks käsundiandjale ilmselt ebasoodus tagajärg ja kui asjaoludest tulenevalt võib eeldada, et käsundiandja kiidab kõrvalekaldumise heaks.
lg 1 alusel peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Asja materjalidest (tl 21) nähtub, et hageja ja AS Onninen vahel oli 27.09.2005.a sõlmitud kauba müügileping nr 19817/
lg1 kohaselt käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Kuna poolte vahel oli käsunduslepingust tulenevad suhted, kuid hagejaga antud objektil (Pargi 27 L Jõhvi linn) lepingut ei sõlmitud, hageja töölised aga töötasid sellel objektil ja kostja kasutas oma huvides hageja poolt hangitud materjale tuleb kostjal vastavalt
05.12.2005.a on hageja kostjale esitanud arve nr 34/05 15415,45 krooni, sh materjalide, rendilepingu alusel 11109,71 krooni, transport 254,25 krooni, projekti eest 1700 krooni ning käibemaks 2351,51 krooni, tasumiseks. Arvele oli märgitud, et arve mittetähtaegsel tasumisel arvestatakse viivist 0,5 % päevas. Kostja vastuväiteid selles, et ta pole nimetatud arvet saanud, esitanud ei ole. Samas pole hageja esitanud kohtule tõendeid, millest nähtub, et ta on tasunud seoses Pargi tänava objektiga transpordi eest 254, 25 krooni (koos käibemaksuga 300 krooni) ning projekti eest 1700 krooni (koos käibemaksuga 2006 krooni). Tõendamata on ka AS Onninen väidetavalt saadud ehitusmaterjalide maksumus summas 67,17 krooni. Kuigi kostja väitel ei saanud ta hagejalt raha tööde eest, mis ta teostas Hansapanga objektil ning võttis selle arvel hagejalt materjale 15 000 krooni ulatuses, pole kostja kohtule esitanud tõendeid selles, et ta oleks esitanud hagejale
Samuti ei sätesta
õiguskaitsevahendina võimalust, et käsundisaajal on käsundi täitmise eest tasu saamata jäämise korral õigus omandada käsundiandja vara. Käsund ei eelda kasumi saamist, käsundisaaja on õigus saada tasu käsundi täitmise eest, kui selles on kokku lepitud. Kui kostja leiab, et talle pole õiglast tasu makstud, on ta õigus esitada kohtusse sellekohane hagiavaldus. Kuna ehitusmaterjale, mis kostja sai käsundi täitmiseks, ei ole võimalik seoses nende ära kasutamisega hagejale tagastada, kuulub
lg 1 p 3 ning § 115 lg 1 alusel kostjalt hageja 4 kasuks väljamõistmisele käsundi täitmisena saadu, kuid selle täitmiseks mittekasutu hüvitamiseks 13042, 28 krooni. Ülejäänud osas, s.o. 2373,17 (15415,45-13042,28) krooni nõudes, kuulub hagi rahuldamata jätmisele. Hageja on esitanud nõude viivise ajavahemiku 16.12.2005.a kuni 01.09.2007.a summas 2748,05 krooni kostjalt väljamõistmiseks. eest kokku Kuni 31.12.2005.a kehtinud
lg 1 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivisintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Alates 01.01.2006.a kehtiva
lg1 kohaselt rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivisintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse § 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Viivist saab nõuda vaid rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel. Rahaline kohustus võib olla lepinguline põhikohustus (nt käsunduslepingu puhul maksta tasu, kui selles on kokku lepitud), aga ka kõrvalkohustus või nt täitmiskohustust asendav kahju hüvitamise kohustus. Viivisenõude eeldus on, et rahaline kohustus oleks sissenõutav, st et võlausaldaja võib nõuda võlgnikult selle täitmist. Hagi on esitatud põhjendusel, et käsundit ei täidetud nõuetekohaselt ning kostja omandas käsundi täitmisena saadud vara.
lg 2 kohaselt kui kahju tuleb hüvitada muu kui raha maksmise kohustuse rikkumise tõttu, arvestatakse kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama. Seega on lähtuvalt
§-ist 113 lg 2 võlgnik kohustatud maksma kahjuhüvitiselt viivist alates ajahetkest, mis ta kahju hüvitamise kohustusest ja kahjust teada sai. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis vaieldamatult kinnitaksid, et kostja sai kahju hüvitamise kohtusest ja kahjust teada alates 16.12.2005.a, nagu see on märgitud hageja poolt esitatud viivise arvestuses. Hageja poolt kostjale esitatud arves (tl 18) ja meeldetuletuses (tl 19-20) on kostjalt nõutud arve (materjalid, teenus, projekt), mitte kahjutasu tasumist. 09.03.2006.a esitatud hagis on hageja nõudnud kostjalt alusetult säästetud 15 415, 45 krooni väljamõistmist.
aga ei sätesta, et alusetust säästmisest tulenevale nõude täitmisega viivitamisel saaks nõuda viivist. Asjaolule, et hageja nõue tuleneb käsunduslepingust, on hageja viidanud alles 18.09.2007.a esitatud haginõude muutmise taotluses. Samas ei ole pooled esitanud tõendeid selles, millised olid käsundilepingu järgi poolte täpsemad kohustused ning milline oli kokkulepitud tasu käsundi täitmise eest. Kuna asjast puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, millal kostja sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama, jätab kohus hageja viivise nõude summas 2 748,05 krooni osas hagi rahuldamata. Menetluskulud Hageja taotleb hageja kantud menetluskulude hüvitamist. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. 5 Kuna kohus rahuldab hagi 70 % ulatuses, kuuluvad hageja menetluskulud lähtuvalt TsMS §-ist 163 lg 1 kostja kanda jätmisele 70 % ulatuses. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 rahuldab kohus hagi osaliselt. Helgi Vinni Kohtunik: 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.