2-07-21212/11

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-07-21212 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ulvi Loonurm ja Urmas Reinola Otsuse tegemise aeg ja koht 19. oktoober 2007, Tallinn Tsiviilasi M.Di hagi I.Di vastu elatise suurendamiseks Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 09.07.2007 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik I.Di apellatsioonkaebus Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetusosalised ja nende esindajad Hageja M.D (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

1. x)Kostja I.D (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht
2. x)RESOLUTSIOON 1. Tühistada Pärnu Maakohtu 09.07.2007 otsus osaliselt elatise suuruse ning menetluskulude jaotuse osas. 2. Teha asjas uus otsus. Välja mõista I.Dilt M.Di kasuks alates 04.06.2007 igakuuliselt 1800 (üks tuhat kaheksasada) krooni elatusraha poeg V.D (ik xxxxxxxxxxx) ülalpidamiseks poja täisealiseks saamiseni. 3. Apellatsioonkaebus rahuldada. Menetluskulude jaotus Jätta I.Di kanda riigilõiv 650 krooni ja menetluskulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada vandeadvokaadi vahendusel kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik M.Dil ja I.Dil on ühine laps – xx.xx.xxxx sündinud poeg V. D. Pooled sõlmisid xx.xx.xxxx abielu, mis lahutati xx.xx.xxxx. on Rapla Maakohus kinnitas 07.06.2004 poolte kokkuleppe, mille alusel on kostja kandnud alates 2004 juulist hageja pangakontole poja ülalpidamiseks 800 krooni. Hageja soovib tagada pojale stabiilset ja normaalset arengut ning palus elatist suurendada 4000 kroonini kuus, mis kataks kuni lapse täisealiseks saamiseni osa kuludest riietele, toitmiseks, eluaseme eest tasumiseks, koolitamiseks ja arendamiseks. Kostja ei nõustunud hagetava summaga. Tema töötasu ei võimalda 4000 krooni kuus maksta, ta on teinud hagejale ettepaneku osta vajaduse korral lapsele riideid ja jalatseid ning on neid varem ka ostnud, last näeb ta ühe korra aastas ja sedagi siis, kui hageja lubab; ta sooviks avada lapsele pangakonto ja tasuda raha sellele; kostja ei suuda muidu kontrollida, kuidas hageja temalt saadud raha kasutab; kostjal on tasuda laenud Hansapangale, Balti Investeeringute Grupi Pangale ja tööandjale. Neil põhjustel sooviks kostja tasuda elatist senises summas, kõige rohkem on kostja nõus suurendama elatist kuni 1800 kroonini kuus. Esimese astme kohtu otsus Kohus rahuldas hagi osaliselt, suurendades kostjalt väljamõistetud elatist alates hagi esitamisest 04.06.2007 ja määras elatisraha suuruseks 2700 krooni. Kohus jättis kostja kanda riigilõivu 1250 krooni ja hageja menetluskulud. Kostja on lapse ülalpidamisest küll osa võtnud, kuid arvestades palga alammäära ja sellest tulenevat elatise alammäära tõusu, tuleb seni tasutav summa lugeda ebapiisavaks ja hagejal on õigus nõuda elatise suurendamist. Lapse vajadused on aja jooksul suurenenud ja kulutusi tuleb teha ka muuks kui toidule – nii on hageja pidanud lapse jaoks ostma voodi ja jalgratta; lapse huvides on ta ostnud ka arvuti ja arvutilaua. Hageja soovib, et väljamõistetav elatis oleks küllaldane kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hagejal on ka teine alaealine laps. Hageja netotöötasu on tööandja teatise kohaselt olnud 2007 jaanuarist kuni aprillini 2139, 80 kuni 6834, 80 krooni, tema sissetulekuks on veel riiklik toetus 300 krooni kummagi lapse kohta. Kostja brutotöötasu on tööandja teatise kohaselt 6500 krooni kuus, AS Hansapank teatise kohaselt peab kostja tasuma igas kuus laenu tagastamiseks 4316, 75 krooni; AS Balti Investeeringute Grupi Pank teatise kohaselt on kostja täitmata kohustused kokku 64 430, 15 krooni. Rahaliste kohustuste võtmisel pidi kostja arvestama ka lapse ülalpidamise kohustusega ja võimalusega, et ta peab tulevikus hakkama elatist maksma suuremas summas. Kostja seletustest jääb ebaselgeks, kuidas tal on võimalik oma sissetulekust tasuda igakuuliselt laenu AS-le Hansapank ja ise ära elada. Seepärast võib arvata, et kostja tegelik sissetulek on kohtule avaldatust kõrgem ja puudub alus lähtuda kostja soovist tasuda elatist selle alammääras. Seadusel ei põhine ka kostja soov tasuda elatist lapse pangakontole. Samas tuleb ka 4000 krooni kuus lugeda kostjale tema rahalisi kohustusi arvestades ülemäära koormavaks. Hageja ei ole esitanud lapse ülalpidamiseks vajalike kulude keskmist arvestust. Sotsiaalministeeriumi uuringu kohaselt on terve 7-13 aastase lapse ülalpidamise kulu linnas keskmiselt 2182 krooni. Kuna lapse ülalpidamisest võtavad mõlemad vanemad osa võrdselt, siis on kummagi vanema osa seega 1091 krooni, mis jääb aga alla elatise kehtiva alammäära. Kõik lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud ei ole alati ette teada ja elatis on maksustatud ka tulumaksuga. Elatise hagi esitamisel on hageja riigilõivu tasumisest vabastatud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 190 lg 2 kohaselt mõistab kohus kohtukulud, mille tasumisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, hagi rahuldamise korral välja kostjalt. TsMS § 129 lg 2 kohaselt on elatise asjas hagi hinnaks nõutavate maksete kogusumma üheksa kuu eest. Antud juhul on tegemist elatise määra suurendamisega, seega tuleb makseks ühe kuu eest lugeda senise elatise ja väljamõistetava elatise vahe, so 1900 krooni. Hagi hinnaks on seega 17 100 krooni, millelt riigilõivuseaduse lisa 1 kohaselt on riigilõivu määr 1250 krooni. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus 2