2-07-21148/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Krista Kirspuu Määruse tegemise aeg ja koht

1. november 2007.a, Kentmanni kohtumaja, Tallinn Tsiviilasja number 2-07-21148 Tsiviilasi Tallinna linna avaldus lapse VS äravõtmiseks vanemalt ja alaealisele VS eestkostja määramiseks Menetlusosalised ja nende avaldaja – Tallinna linn (asukoht: XXX); esindajad avaldaja esindaja – Lasnamäe Linnaosa Valitsus (postiaadress: XXX); asjast puudutatud isik – LG(IKXXX; elukoht: XXX); asjast puudutatud isik – JG(IKXXX; elukoht: XXX); asjast puudutatud isik – MS(IKXXX; elukoht: XXX); asjast puudutatud isik – VS(IKXXX; elukoht: XXX), VS lepinguline esindaja määratud korras advokaat Helen Tomberg. Kohtuistungi toimumise aeg
2. oktoober 2007.a RESOLUTSIOON
3. Rahuldada Tallinna linna avaldus.
7. Võtta ära JG’lt (IKXX) laps VS(IKXXX). Määrata VS(IKXXX) eestkostjaks LG(IKXXX). Eestkostja LG ülesandeks on VS kõigi asjade ajamine. VS ei või teha tehinguid eestkostja LG nõusolekuta. Määrus jõustub päeval, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti. Menetluskulude kindlaksmääramine Avaldaja menetluskulud jäävad avaldaja enda kanda. Muus osas jäävad menetluskulud riigi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 1 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avaldaja taotlus ja põhjendused Tallinna Linna (Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kaudu) avalduse kohaselt on VS vanema hoolitsuseta laps. Lapse ema JG ei oma alalist töökohta ning tarvitab ligi neli aastat narkootilisi aineid. Sõltuvus narkootikumidest ja kohusetunde puudumine on põhjustanud pisitütre hooletusse jätmise ja alaealise arenguks vajaliku režiimi mittearvestamise ema poolt. Puudutatud isikute seisukohad Kohtuistungil Tallinna linn toetas avaldust ja palus ära võtta VS ära võtta emalt JG’lt ning määrata VS eestkostjaks LG. VS lepinguline esindaja on seisukohal, et avaldus on põhjendatud ning ta peab lapse huvides õigeks avaldus rahuldada. Kuna JG tarvitab süstemaatiliselt narkootilisi aineid ega ole siiani pidanud töökohta, on ettearvamatu käitumisega ja kaldub füüsilisele agressiivsusele, on lapse esindaja seisukohal, et ei ole ohutu V jätta ema juurde. Praegusel ajal ei ole JG võimeline kindlustama lapsele vajalikku stabiilsust ega kasvamis- ja arenemiskeskkonna turvalisust, mistõttu ei ole põhjendatud lapse elamine ema juures. Seega on lapse äravõtmine põhjendatud. Samuti leiab VS lepinguline esindaja, et on põhjendatud LG määramine lapse eestkostjaks. LG on sisuliselt täitnud vanema kohuseid juba mitu aastat, tehes seda vastutustundlikult ja südamega. Isikuomaduste poolest on LG sobiv täitmaks eeskostja ülesandeid. Eestkoste seadmine VS üle on lapse huvides, vajalik asjaajamiseks ja lapse huvide kaitseks. Lapse esindaja on seisukohal, et praegune elukorraldus, s.o. olukord, kus laps elab koos vanavanematega nende kasvatusel ja hoolitsusel, kuid suhtleb aktiivselt oma ema ja isaga vanavanemate regulaarse kontrolli all, on kooskõlas lapse huvidega ja asjaolusid arvestades optimaalne. Lapse esindaja arvates võiks laps 7-aastaseks saamisel teha eestkostja nõusolekuta pisitehinguid summas kuni 100 krooni. Puudutatud isik LG palub end määrata lapse eestkostjaks. Puudutatud isik on seisukohal, et lapse ema JG ei ole sobilik lapst kasvatama. Kohtuistungil avaldas JG, et on nõus temalt lapse äravõtmisega ja sellega, et lapse eestkostjaks määratakse LG. Puudutatud isik MS on nõus samuti sellega, et LG kasvatab tema last. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 53 lg 1 järgi ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. Pikaajaliselt on LG hoolitsenud VS eest, kuivõrd lapse ema JG tarvitab süstemaatiliselt narkootilisi aineid, on ettearvamatu käitumisega ja kaldub füüsilisele agressiivsusele. Kohus leiab, et eeltoodust tulenevalt võib VS jätmine ema juurde olla lapsele ohtlik. Seega leiab kohus, et avaldaja nõue võtta VS ära JGlt ilma vanema õiguste äravõtmiseta on põhjendatud. Perekonnaseaduse (PkS) § 92 lg 3 kohaselt võidakse eestkoste seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitusest. Kuna ka lapse isa MS ei võta osa lapse kasvatamisest, kohus leiab, et on põhjendatud määrata V S ’le eestkostja. PkS § 95 lg 3 kohaselt tuleb eestkostja valikul arvestada isiku omadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ning tema suhteid isikuga, kelle üle eestkoste seatakse. Kohus leiab, arvestades eestkosteasutuse ja lapse esindaja arvamust ja lapse VS suhteid vanaema L G , et LG on sobiv isik hakkama oma tütretütre eestkostjaks ning ta tuleb määrata VS eestkostjaks. LG on siiani lapse eestkostja ülesandeid hästi ja kohaselt täitnud ning kohus on seisukohal, et LG määramine VS eestkostjaks on lapse huvides. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et LG eestkostjaks määramisega lapse senine elukorraldus ei muutu. LG on andnud kirjaliku nõusoleku 2 enda eestkostjaks määramiseks. Ka nõustusid LG VS eestkostjaks määramisega lapse vanemad JG ja MS. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 554 järgi alaealisele isikule eestkostja määramisele kohaldatakse piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise kohta sätestatut. TsMS § 526 lg 1 kohaselt määrab kohus piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määrusega. Vastavalt TsMS § 557 lg 2 p 3 märgitakse määruses eestkostja ülesanded. TsMS § 557 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse määruses, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta. Kohus leiab, et eestkostja ülesandeks tuleb määrata VS kõigi asjade ajamine, kuna VS on käesoleval ajal 4 aastane. Samal põhjusel leiab kohus, et VS ei ole võimeline iseseisvalt tehinguid tegema. Seetõttu ei või eestkostetav teha tehinguid ilma eestkostja nõusolekuta. Krista Kirspuu kohtunik 3