lg 2 p 1 ja lg 3 alusel jätta läbi vaatamata EBi avaldus OB abielulahutuse tühisuse fakti tuvastamiseks ja EBi avaldus NKsõlmitud abielu tühistamiseks. 2. Saata määruse ärakiri teadmiseks menetlusosalistele. 3.
lg 1 p 3 alusel tagastada avalduse esitanud isikule tema poolt tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kaudu Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale. Asjaolud 17.08.2006.a. esitas EB Harju Maakohtusse avalduse abielu tühistamiseks (XXX abieluakt). 09.02.2007.a. esitas EB Harju Maakohtusse tuvastamiseks ( koostatud abielulahutuse akt). avalduse abielulahutuse akti tühisuse fakti Et tegemist oli ühe ja sama isiku poolt esitatud avaldustega ja võimaldamaks asja kiiremat lahendamist liideti asjad ühiseks menetlemiseks. 2-07-5170 22.05.2007 istungil taotles puudutatud isik OB avalduste läbivaatamata jätmist ja kinnitas, et ta ei soovi muuta praegust olukorda ega taastada abielu EB , lugedes selle enda jaoks lõppenuks. Kohtumääruse põhjendused Hagita avaldust menetleb kohus hagimenetluse normide kohaselt (
). Kohus, tutvunud taotlusega ja toimikuga, leiab, et see taotlus tuleb rahuldada. Puudutatud isikuna toetas Tallinna linna esindaja taotluse lahendamist. Puudutatud isik NK ei toetanud OB taotlust, samuti ei toetanud taotlust avaldaja, kes leidsid, et nad vajavad õiglust ja selgust. Kohus on avaldused küll võtnud menetlusse, kuid kohtu arvates ei ole kohtusse pöördunud EBi õiguste rikkumine hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades EBi poolt esitatud faktiliste väidete õigsust (
EBi ja OB abielu lahutati XXX Tallinna Linnakohtu otsusega, kuid 11.08.1992 tühistas ENSV Ülemkohtu tsiviilasjade kohtukolleegium selle otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, kus 5.12.1992 määrusega jäeti EBi hagi OB vastu läbi vaatamata. Seda ei ole vaidlustatud. Määrus tuli saata pooltele ja puuduvad andmed sellest, et seda ei oleks tehtud. 10.07.19892 koostati Tallinna Perekonnaseisuametis EBi poolt esitatud kohtuotsuse alusel abielulahutuse akt nr XXX ja selle alusel väljastati EBile abielulahutuse tunnistus. OB võttis abielulahutuse tunnistuse välja XXX. EB abiellus uuesti NK XXX. OB abiellus uuesti ET XXX. Avaldaja EB kinnitas, et ta soovib olla edasi abielus NK, kuid juriidiliselt on ta ju veel O B lahutamata ja ta ei talu sellist olukorda. Seepärast ongi tema arvates vajalik tühistada ära abielulahutuse akt , mille alusel väljastati EBile ja OB abielulahutuse tunnistus; seejärel lahutada EBi abielu OB; tühistada abieluakt nr XXX(XXX)EBi ja NK vahel, pärast mida tahab EB uuesti abielluda N K . OB kinnitas, et on praegu abielus ET, kellega tal on ühine laps. Ühine laps on O B ka EB iga. Tallinna linn (Perekonnaseisuosakonna kaudu) ei toetanud avaldusi, põhjendades, et nende võimalik rahuldamine tooks kaasa suurema õigusliku segaduse kui on praegu. Ka ei näinud Tallinna linna esindaja, kuidas abielulahutuse akt, mida avaldaja on palunud tühistada, kahjustab tema huve ja millised on argumendid, miks peaks revideerima olemasolevaid perekonnasuhteid. Ühe või teise akti tühistamine ei muuda inimesi ja nende igapäevast elu. Tallinna linn on saatnud kohtule kaks kirjalikku seisukohta EBi avalduste osas. 15.01.2007 esitatud arvamuses (kiri nr 1-1-5/20) andis Tallinna linn arvamuse EBi avalduse kohta tema ja N K abielu tühistamise nõudes: EB ja NK esitasid Tallinna Perekonnaseisuosakonnale abiellumisavalduse, kus EB omakäeliselt märkis ja kinnitas allkirjaga, et tema eelmine abielu on lõppenud XXX abielulahutuse aktiga nr XXX, millist fakti tõendas ta abielulahutuse tunnistusega. Nimetatud aktiga lõpetati abielu, mille EB ja OB sõlmisid XXX Tallinna Perekonnaseisuosakonnas. Abielulahutuse tunnistuse olid pooled ilma ühegi pretensioonita vastu võtnud. Uue abielu sõlmimiseks EBi suhtes abielu sõlmimist takistavaid asjaolusid ei esinenud. Pooled teatasid sellest kirjalikult ja kinnitasid vastavat oma allkirjaga. Seetõttu on Tallinna linna seisukoha kohaselt koostatud abieluakt õiguspärane, kuna abielu sõlmimise eeldused olid täidetud. Abieluaktile on alla kirjutanud EB ja N K . Tallinna Perekonnaseisuametile ei ole teada ühtki abielu sõlmimist takistanud asjaolu, mida EB ei teadnud või ei võinud teada abiellumisavalduse andmise või abielu sõlmimise ajal N K . 2.05.2007 esitatud arvamuses andis Tallinna linn arvamuse EBi avalduses abielulahutuse 2 2-07-5170 tühisuse fakti tuvastamise nõudes: Kuni uue perekonnaseaduse jõustumiseni 01.01.2005 kehtis ENSV abielu- ja perekonnakoodeks. Abielu lahutamisel kohtus väljastas kohus isikule jõustunud kohtuotsusest väljavõtte, mille alusel perekonnaseisuasutus koostas abielulahutuse akti. 10.07.1992 tegi EB Tallinna Perekonnaseisuametile avalduse abielulahutuse akti koostamiseks, millele lisas kohtuotsuse abielulahutamise kohta. Mis asjaoludel E B oli käes jõustumata kohtuotsus abielulahutuse kohta, ei ole teada. Tallinna Perekonnaseisuametil ei ole ka teada, mis ajast alates hakati kohtutest väljastama jõustumata kohtuotsuseid, millele isik pidi pärast kohtuotsuse jõustumist vastava templi kohtust võtma. Tallinna Linnakohtu 15.12.1992 määrusest nähtub, et EB ja OB olid teadlikud Tallinna Linnakohtu abielulahutuse kohtuotsuse peatamisest juba 1992 aastal, kuid kumbki ei ole seadnud 15 aasta jooksul kahtluse alla Tallinna Perekonnaseisuameti aastal koostatud abielulahutuse akti õiguspärasust. EB ja OB on kumbki oma uue abielu sõlmimisel esitanud eelmise abielu lõppemist tõendava dokumendina Tallinna Perekonnaseisuametis koostatud abielulahutuseakti alusel väljastatud abielulahutuse tunnistused. Nimetatud abielulahutuse tunnistustega tõendasid nad, et neil on eeldused uue abielu sõlmimiseks ja et neil puuduvad abielu sõlmimiseks takistavad asjaolud. Tallinna Perekonnaseisuamet ei pea abielulahutuse akti tühistamist põhjendatuks, kuna mõlemad pooled on sõlminud uue abielu. Samuti ei selgu hagiavaldusest ühtegi uut asjaolu, mida hageja ei teadnud või ei võinud teada alates Tallinna Perekonnaseisuametis koostatud abielulahutuse akti kohta,. Abielulahutuse akti koostamisest on möödunud 15 aastat, mistõttu on sisuliselt võimatu taastada abielulahutuse akti koostamise eelset situatsiooni. Kohtu arvates võib abielus oleku (abielusuhe) või abielu lahutuse (lahutatud isiku staatus) kehtivuse faktidele hinnangut anda hagita menetluses. EB ei soovi tegelikult lahutada end N K , mistõttu ei olegi kohtu arvates kohaldatavad need PKS sätted, miks abielu tuleks lahutada (hagimenetlus). PKS § 4 p 1 ei luba abielu sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. PKS § 117 lg 2 sätestab, et abiellumisavalduses kinnitavad abiellujad oma allkirjaga, et nad soovivad abielluda ja et puuduvad abielu sõlmimist takistavad asjaolud. ENSV abielu- ja perekonnakoodeksi § 46 kohaselt loeti abielu lõppenuks momendist, mil abielulahutus registreeritakse perekonnaseisuorganis. PKS § 118 kohaselt, kui enne abielu sõlmimist teatatakse perekonnaseisuasutusele abielu sõlmimist takistavast asjaolust, lükatakse abielu sõlmimine vajaduse korral avalduse kontrollimiseks kuni üheks kuuks edasi. EB abiellus uuesti XXX, OB XXX. Kohtu arvates on väheusutav, et kumbki ei teadnud oma perekonnaseisust uue abielu sõlmimise hetkel. Kohtule on jäänud arusaamatuks, mil viisil leiab EB enda õigused rikutud olevana
Samas osundab kohus, et niisuguste avalduste rahuldamine ei ole otstarbekas, põhjendatud ega mõistlik, sest olukorra ennistamine tooks avaldajale ja tema endisele ning praegusele abikaasale oluliselt kahjulikumad tagajärjed kui praeguse hetkeolukorra kehtimajäämine. 3 2-07-5170 Raivo Einula Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.