Obsah (6)

§ 218§ 208§ 217§ 220§ 223§ 189

HARJU MAAKOHUS KENTMANNI KOHTUMAJA KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-05-884 (endine nr 2/19-2199/05) Otsuse kuupäev 28.märts 2007 Kohtunik Koidula Laurisaar Kohtuasi LT(isikukood XXX

§ 218lg 2 tulenevale õigusele ning andis kauplejale üle katki läinud saapad.

Saapad vastuvõtnud müüja ütles, et jalatsid parandatakse. Pärast seda püüdis hageja korduvalt kuu aja jooksul OÜ-ga telefoni teel kontakti saada, kuid see ei õnnestunud. 21.mail 2004 teatati kauplusest hagejale, et saabaste kandja on jalatsite tallakinnituse murdmise ise põhjustanud, see ei ole tootmisdefekt, mistõttu jalatseid ei parandata ning paluti saapad kauplusest ära viia. Kui hageja kauplusse jalatsite järgi läks, anti talle üle ka OÜ juhatuse liikme IN poolt koostatud ekspertiisi akt.

1. Hageja ekspertiisi tulemusega ei nõustunud ning pöördus 18.juunil 2004 Tarbijakaitseameti poole. Tarbijakaitse tellis vaidlusaluste jalatsite ekspertiisi OÜ eksperdilt H R . Eksperdi hinnangul on jalatsitel kontsapesa eraldumine pealsest tootmisviga. 03.novembri 2004 Tarbijakaebuste komisjoni otsusega rahuldati LT kaebus ning kohustati OÜ hagejalt naiste poolsaabaste saamisel tagastada viimasele ostuhind 999 krooni.
2. Kostja ei ole LT pretensiooni siiani rahuldanud ning on õigustamatult keeldunud hageja jalatseid parandamast või asrendamast, mistõttu soovib hageja müügilepingust taganeda ning saada tagasi 28.novembril 2003 OÜ-le tasutud 999 krooni, tagastades jalatsid ühtlasi kostjale. Eelnevast lähtudes ning juhindudes

§ 218lg 2 ja § 223 lg 1 , 3 palub hageja kostjalt välja mõista 999 krooni.

Kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja vastuväited.

1. Kostja ei tunnista hagi. Asjaolud, millele hageja viitab, ei saa olla aluseks sellele, et ostjal tekivad õigused, mis on ette nähtud võlaõigusseaduse sätetega, mis reguleerivad ostja ja müüja vahelisi suhteid juhul, kui müüja rikub oluliselt lepingu tingimusi. Hageja pöördus ostetud asja puudustega kostja poole pärast jalanõude 4 kuulist ekspluateerimist talveperioodil. Seejuures olid jalanõudel vahetatud kontsaplekid. Antud asjaolusid arvestades saab järeldada, et asja puudused tekkisid selle ekspluateerimisel hageja süül. Mitte ükski hageja poolt esitatud tõenditest ei viita sellele, et talle tekitati kostja süül varaline kahju.
2. Kostja ei nõustu kohtu poolt määratud eksperdi arvamusega, leiab et jalatsitel defekti tegelik põhjus on jäänud välja selgitamata. Kostja leiab, et hageja on esitanud pretensiooni hilinemisega, kuna kauplus annab 1 kuulise garantii. Kohtu järeldused.
3. Kohus, arutanud asja kohtuistungil ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§ 208lg 4 on antud asjas tegemist tarbijamüügilepingulist tuleneva vaidlusega.

7.

§ 217

lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Lepingutingimustele peavad vastama ka asja juurde kuuluvad dokumendid. Sama paragrahvi

1. lõike punkt 6 järgi asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tarbijale müügi puhul ei ole asi seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga, mida ostja võis mõistlikult eeldada, lähtudes asja olemusest ja arvestades asja müüja, tootja, varasema müüja või muu vahendaja poolt asja teatud omaduste suhtes avalikult tehtud avaldusi, eelkõige asja reklaamimisel või etikettidel.
2. Kohus leiab, et LT kostja poolt müüdud jalatsid (naiste talvesaapad), ei vastanud lepingutingimustele, kuna jalatsid ei olnud valmistatud seda liiki asjadele tavaliselt omase kvaliteediga. Saapad lagunesid 4,5 kuu möödudes nende ostmisest. Hageja seletuse kohaselt 2 kandis ta saapaid 4 kuud. Kohtu poolt määratud eksperdi M G hinnangul põhjustas saabastel kontsapesa eraldumise pealsest oluline tootmisviga. Nimelt kapi tiiva lõpu kinnitused ei ole saapa paaril ühtlase tugevusega, millega ei fikseeru jalg kanna osas põhjale ühtlaselt võimaldades jalal nõrgemale poole painduda ning kontsa ebaühtlaselt koormata. Samal poolel jalatsi lengiosas on siseküljel pealse-voodri tõmbäärise äär nähtav koos 3 kinnitusnaelaga, mis annab tunnistust sellest, et jalg lengi osas ülikõrgel kontsal ei fikseeru ühtlaselt jalatsis, mis on nähtav tootmisviga. Samale järeldusele on jõudnud ka Tarbijakaebuste komisjon, kes tugines oma otsuses ekspert H R arvamusele.
3. Nii kohtu poolt määratud eksperdi arvamus kui Tarbijakaebuste komisjonile antud eksperdi hinnang lükkavad ümber OÜ ekspertiisi aktis märgitu. Esiteks on IN OÜ juhatuse liige ning asjast huvitatud isik, millest lähtuvalt ei pruugi ekspert olla erapooletu. Teiseks on ekspertiisi aktis viidatud asjaoludele, mis ei vasta tegelikkusele. Saabaste kontsaplekid olid vahetatud, kuid mitte metallplekkide vastu vaid plastmassplekkide vastu, mis on näha saabaste vaatlusel. Järelduses on antud arvamus, et naiste kingad ei oma tootmis- ja tehnoloogia defekte kuid vaidlusesemeks olid naiste talvesaapad.
4. Vastavalt

§ 218

lg 1 vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas asja ostjale üleandmisel, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks.

§ 218

lg 2 järgi vastutab müüja tarbijalemüügi puhul asjale lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Seega tuleb lugeda, et vaidlusaluste jalatsite mittevastavus lepingutingimustele oli olemas asja hagejale kui ostjale üleandmise ajal ning selle eest on vastutav kostja kui müüja. Hageja on järginud

§ 220

nõudeid ning teatanud asja lepingutingimustele mittevastavusest kostjale mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta lepingutingimistele mittevastavusest teada sai, so praktiliselt kohe pärast jalatsil kontsa murdumist. 11. Kostja väide, et jalatsitel oli 1 kuuline garantiitähtaeg, ei ole tõendatud. Müügigarantii andmise kohta ostjale tõendeid esitatud ei ole. Kuna vastavalt

§ 218

lg 2 on müüja tarbijalemüügi puhul asjale lepingutingimustele mittevastavuse eest vastutav kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale, siis on kostja viide 1 kuulisele garantiitähtajale põhjendamatu. 12.

§ 223

lg 1 kohaselt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Sama paragrahvi 3.lõike järgi ei pea ostja käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhul määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda. 3 13. Hagiavalduses on märgitud, et hageja taganeb müügilepingust seoses müüjapoolse müügilepingu olulise rikkumisega. Vaidlus puudub selles, et kuni käesoleva ajani ei ole kostja täitnud Tarbijakaebuste komisjoni otsust müügihinna tagastamiseks ning on keeldunud jalatseid parandamast või asendamast. Seega tuleb lugeda, et kostja on oluliselt rikkunud müügilepingut ning hagejal on õigus müügilepingust taganeda ning nõuda

§ 189lg 1 alusel kostjalt üleantud raha 999 krooni tagastamist.

Müügihind on tõendatud kassatšekiga ning selle üle pooltel vaidlus puudub. 14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kuna kohus rahuldab hagi, siis kuuluvad hageja kohtukulud välja mõistmisele kostjalt. Hageja kohtukuluks on riigilõiv 100 krooni. Hageja on hagiavalduse palunud kohtukuluna välja mõista ka töölt puudumise tõttu saamata jäänud palka, kuid kohtule ei ole esitatud tõendit, selle kohta, et hagejal jäi saamata palk 14.09.2005 eelistungil viibimise päeval, mistõttu kohus jätab hageja taotluse saamata jäänud palga väljamõistmiseks rahuldamata. Koidula Laurisaar kohtunik 4