5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaanetes ilmumise päevast. Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse kättetoimetamise kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt olid pooled abielus alates 1977.a. Abielust on sündinud kaks last – xxxxa. tütar E I ja xxxx.a. poeg S I . Kooselu on lõppenud 1999.a. Abielu on lahutatud Narva Linnakohtu 23.03.2001.a. otsusega. Abielu ajal soetatud ühisvara moodustab: 1) osak garaažikooperatiivis xxxx, boks xxx liige kostja; 2) osak garaažikooperatiivis xxxx , boks xxx, liige kostja; veoauto xxxx, väljalaskeaasta 1982, reg.nr. xxxx, registris kostja nimel; 4) auto xxxx, väljalaskeaasta 1984, reg.nr. xxxx, kostja nimel; 5) korter aadressil xxxx , kostja nimel. Kogu vara on kostja valduses. Hageja hindab vara järgmiselt: osakud kummaski kooperatiivis 25 000 krooni, xxxx 15 000 krooni, xxxx 10 000 krooni ja korter 65 000 krooni, kokku vara väärtuses 140 000 krooni Lähtudes poolte võrdsuse põhimõttest ja arvestades asjaolu, et hageja juures elab poolte alaealine poeg, palub hageja vara jagada selliselt, et jätta korter hagejale ja muu vara kostjale, ning kuna kostjale jääv vara on väärtuselt suurem, siis mõista kostjalt hageja kasuks välja kompensatsioon 5 000 krooni. Ühtlasi palub hageja jätta kohtukulud kostja kanda. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid. 10.02.2003.a. avaldusega hageja suurendas nõuet. Hageja lisas täiendavalt osaku summas 40 000 krooni Osaühingus Viirang Servis ja palub kompensatsioonina kostjalt välja mõista 25 000 krooni. 23.05.2007.a. Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale esitatud täpsustatud avalduses loobub hageja hagiavaldustes esitatud vara jagamise nõudest, palub ühisvarana käsitleda ainult korterit aadressil xxxx väärtusega 700 000 krooni ja palub jagada ühisvara selliselt, et korter jätta hagejale ning mõista hagejalt välja kostja kasuks ja enamsaadud vara katteks 350 000 krooni. II. Kostja kirjalik vastus. Kostja Narva Linnakohtule esitatud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta see rahuldamata, sest kostja ei ole garaažikooperatiivide liige ning mingeid osakuid garaažikooperatiivides pole, Volkswagen oli füüsiliselt nii kulunud, et see on antud vanarauaks 500 krooni eest, auto xxxx on kostja nõus andma hagejale hinnaga 10 000 krooni. Korteri hinnaga hageja pakutud määras on kostja nõus, kuid pole nõus ühisvara määratlemisega, sest hageja viis korterist ära ühisvara 20 000 krooni väärtuses. Samuti kinkis hageja, ilma kostja teadmata, ühisvaraks olnud korteri müügist saadud rahast 40 000 krooni tütrele, et tütar saaks endale soetada korteri. Järelikult see summa tuleb arvata ühisvara hulka. Kostja palub jätta korter kostjale ja auto xxxx hagejale, sest hageja ei ole kahe aasta jooksul mingeid korteril lasuvaid makseid tasunud, mistõttu kostja on ühisvara säilitamisele kulutanud kahe viimase aasta jooksul 10 000 krooni. Ühtlasi palub kostja anda aega vastuhagi ja tõendite esitamiseks. III. Asja kohtulik menetlus. menetlus. Hagiavaldus on esitatud Narva Linnakohtule 12.04.2001.a. Tsiviilasi on edastatud Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohus 09.03.2007.a. määrusega võttis asja menetlusse, määras eelistungi toimumise aja, andis pooltele täiendavate kirjalike 2 dokumentide, sealhulgas vastuhagi esitamiseks aega kuni 20.04.2007.a. ja kohustas pooli piisavalt põhjalikult ette valmistama oma väited ja vastuväited, et oleks asi võimalik ära arutada. Vaatamata korduvatele saatmistele ei õnnestunud kostjale kohtukutset kätte toimetada, Ida Politseiprefektuuri Narva politseiosakonna teatel kostja ei ela oma registrijärgsel aadressil Narvas ja politseil andmed kostja asukoha kohta puuduvad. 24.05.2007.a. määrusega rahuldas kohus hageja taotluse ja tegi kohtuistungi aja kostjale teatavaks ametliku väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kostjale on kohtukutse edastatud Ametlikes Teadaannetes ja see on ilmunud 12.07.2007.a. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat kohtuistungile mitteilmumise tagajärgede eest. Kostja korduvalt kohtusse ei ilmunud, mistõttu kohus arutas asja sisuliselt ilma kostja kohalolekuta. Kohtuistungil hageja jääb oma nõude juurde ja seletab, et täpsustatud avaldus on esitatud lähtuvalt kostja vastusest. Hageja soovib ühisvarana käsitleda ainult korterit, palub selle jätta hagejale ja on nõus maksma kostjale selle eest hüvitist. Hageja selgitab, et kostja ise selles korteris ei ela, korter on antud üürile, kostja asukoht pole teada, sest kostja hagejaga ei suhtle, samuti ei suhtle kostja ka lastega. Hageja selgitab, et korteri hindamisel on hageja lähtunud hindadest, mis analoogiliste korterite müümisel on Narvas kasutusel. Hageja palub hagi rahuldada ja õigusabikulud kostjalt välja mõista summas 15 000 krooni. IV. Maakohtu Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste selgitused ja hinnanud toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid, leidis, et hagi on võimalik rahuldada osaliselt, hageja poolt esitatud nõudest lähtuvalt. Nõue on kostjale teada, nõude täpsustus on kostjale teatavaks tehtud ametlikus väljaandes ja see on ilmunud Ametlikes Teadaannetes 15.06.2007.a. . PKS § 14 lg. 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara. Kehtinud TsÜS § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PKS § 18 lg. 2 kohaselt määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga, kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga. Poolte abielusuhted on lõppenud vähemasti abielu lahutamisega 19.12.2000.a. PKS § 19 lg. 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks ning vastavuses sama paragrahvi lg. 3 määratakse abielu ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Sama paragrahvi lg. 4 kohaselt juhul, kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus teisele abikaasale rahalise hüvituse. Kuna hageja on nõus maksma kompensatsiooni korteri hinnast poole ulatuses ja hageja on hindamisel lähtunud keskmistest hindadest, mis on analoogilise korteri puhul Narvas kasutusel vara jagamise aegu, siis puudub kohtul õigus ja vajadus seda summat muuta. Hageja on ühisvara hinnanud, kostja pole sellele vastuväiteid esitanud. Hageja pakutud hind ületab selle hinna, mis oli korteril abielusuhete lõppemise aegu. Pakutav hüvitis katab mitmekordselt kostja nõude ja ka korterile tehtud kulutused, kui lähtuda kostja 2003.a. vastuses teatatud korterile tehtud kulutustest 10 000 krooni kahe aasta peale. Hagi esitamise aegu kehtinud
1 sätestas, et kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Analoogne säte sisaldub ka kehtiva
§-s 230, mille kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kostja ei ole nõude osas vastuväiteid esitanud, ei ole vastuhagi ega täiendavaid tõendeid esitanud, pole kordagi kohtusse ilmunud. Hinnates toimikusse esitatud dokumentaalseid tõendeid, kohus leidis, et need põhistavad nii hageja täpsustatud nõuet kui ka kostja vastuväiteid. Tsiviilasjas tõendina 3 esitatud garaažikooperatiivi Motor-45 esimehe 17.03.2001.a. antud teatis selle kohta, et alates 31.03.2000.a. ei ole G I kooperatiivi liige, garaažikooperatiivi Raudtee Garaažid esimehe teatisest nähtuvalt oli G I kooperatiivi liikmest välja arvatud alates 15.03.2000.a. isikliku avalduse alusel. OÜ Viirang Servis asutamislepingust nähtuvalt on osamaks 40 000 krooni, millest 30 000 krooni kuulub G I ile ja 10 000 krooni I I ’le. Ida-Virumaa Hooneregistri tunnistusest nähtuvalt on xxxx korteri omanik G I tulenevalt 03.07.1995.a. ostumüügilepingust. Kinnistusregistri väljavõttest nähtuvalt on 28.10.2002.a. tehtud registris kanne kinnistu kohta, mille moodustab 642/77886 mõttelist osa elamumaast xxxx ja selle oluliseks osaks oleva ehitise reaalosana korter xxxx omanik G I . Seega ei ole korter enam vallasvarana jagatav ega ka hinnatav, sest on muutunud kinnisasja oluliseks osaks. Kinnistu kohtuotsusega jagamine hagejale eeldab kinnistus vastava omanikukande muutmist.
1 kohaselt kohus teeb registrisse kandeid üksnes avalduse või kohtulahendi alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Järelikult on jõustunud kohtuotsus kande muutmise aluseks. 01.01.2006.a. jõustunud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Vastavalt kehtinud
§-le 60 lg. 1 mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda.
1 p. 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest, hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäänud osast kostjale. Kuna korterist tulenev hagi hind hagi esitamisel oli 65 000 krooni, siis on põhjendatud sellest summast lähtuvalt 5% summas 3 250 krooni kostjalt hageja kasuks ja õigusabi katteks välja mõista. Muus osas jätab kohus poolte kohtukulud nende endi kanda. Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.
2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjale on avaldatud kohtukutse ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 100 krooni kohtuteadete avaldamise riigilõivu katteks. Kohus lähtus tuvastatust, kohaldas PKS §-de 14, 18, 19 sätteid ning juhindus
§de 230, 441- 442, 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ S.Tooming Ärakiri õige Nooremreferent I.Golubev Kohtuotsus jõustus 03. detsembril 2007.a Nooremreferent I.Golubev 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.