← Eesti

2-07-18766/8

Obsah (14)§ 317§ 467§ 442§ 410§ 407§ 138§ 147§ 162§ 173§ 165§ 148§ 178§ 468§ 144

ÄRAKIRI KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Viru Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Sirja Tooming sekretär Piret Landberg Otsuse tegemise aeg ja 24.09. 2007.a., Rakvere Kohtumaja, Rakve

§ 317lg.

5 kohaselt kostjale avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel otsuse väljavõtte Ametlikes Teadaanetes ilmumise päevast. Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele

§ 467lg.1, 468 lg.1 p.2 alusel.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Viru saamise se päevale Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saami järgnevast päevast. Kostja võib otsuse peale esitada kaja 28 päeva jooksul, arvates tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast. päevast. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

(

§ 442lg.

6, § 633 lg.7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt on Ida-Viru Maakohtu 14.04.2005.a. kohtuotsusega mõistetud kostja M M ’lt välja hageja kasuks ja võlgnevuse katteks 159 200 krooni. Otsust vabatahtlikult ei täidetud, mistõttu hageja pöördus nõudega kohtutäituri poole ja palus pöörata sissenõue kostja varale. Kohtutäituri teatel sissenõuet M.M lahusvara arvel rahuldada pole võimalik, kostjate ühisvaraks on aga korteriomand xxxx. Lähtuvalt TMS § 14 lg. 2 nõudeist on hageja pöördunud kohtusse ja palub jagada kostjate ühisomandis olev korteriomand võrdsetesse kaasomandi osadesse ning määrata täitemenetluses sissenõude pööramise viisiks sundenampakkumine M M ’le kuuluvale kaasomandi osale. II. Asja kohtulik menetlus. Hagiavaldus on esitatud 14.05.2007.a. Kohus 18.05.2007.a. määrusega võttis asja menetlusse, saatis hagiavalduse kostjatele teadmiseks ja kohustas kostjaid hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Hagimaterjal tagastati märkega, „ei ela antud aadressil“. Väike-Maarja vallale ei ole kostjate asukoht teada. 03.07.2007.a. rahuldas kohus hageja taotluse kostjatele kohtukutse avalikult kättetoimetamiseks. Kohus määras eelistungi toimumise aja, hoiatas kostjaid kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest ja edastas kohtukutse kostjatele Ametlike Teadaannete kaudu.

§ 317lg.

5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohtukutse on ilmunud 04.07.2007.a. 2 Eelistungil hageja palub teha asjas tagaseljaotsus ja hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses. III. II. Maakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest

§ 410

kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, võib kohus hageja taotlusel teha asjas tagaseljaotsuse.

§ 407lg.

4 lubab teha tagaseljaotsuse ühisvara jagamise asjas või muu abikaasade varalist vahekorda puudutava hagi suhtes, kui seda saab lahendada eraldi muust abieluasjast.

§ 407lg.

1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud ühisvara jagamise osas. Nõue on esitatud ühe abikaasa vastu algatatud täitemenetluses. PKS § 20 kohaselt oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. PKS § 14 lg. 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara nende ühisvara. PKS § 19 lg. 1 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseteks ning vastavuses sama paragrahvi lg. 3 määratakse abielu ühisvara jagamisel kummalegi abikaasale vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena. Seega on põhjendatud abikaasade võrdsuse põhimõttest lahtuvalt jagada kostja M.Metsjõe nimel olev kinnistu poolte kaasomandisse võrdsetes mõttelistes osades. TMS § 14 lg. 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. TMS § 3 kohaselt täitedokumentide täitmist korraldavad kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohtu pädevus täitemenetluses on sätestatud TMS §-s 11 ja TMS § 13 sätestab täitemenetluse abikaasa vara suhtes. Need sätted ei sisalda kohtule kohustust määrata kohtuotsuse täitmise viisina sundenampakkumist. Järelikult selle nõude osas jääb hagi rahuldamata.

§ 138järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 147järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette.

Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte.

§ 162kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuväliseid kulusid ei ole esitatud.

§ 173lg.

1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173lg.

3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 165lg.

1 kohaselt, kui kaaskostjad osalevad menetluses erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hagi on esitatud tulenevalt M.M suhtes algatatud täitemenetlusest, mistõttu on põhjendatud menetluskulud jätta tema kanda. 3 Riigilõivuseaduse § 82 kohaselt teadaande avaldamise eest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded tasutakse riigilõivu 100 krooni.

§ 148lg.

2 kohaselt tasub väljaandes Ametlikud Teadaanded või ajalehes kutse või muu menetlusdokumendi avaldamise kulud ette hageja või muu avaldaja. Kuna kostjatele on avaldatud kohtukutse ametlikus väljaandes ja hageja on selleks riigilõivu ette tasunud, siis kuulub ka see 100 krooni hageja kasuks väljamõistmisele.

§ 178lg.

1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 468lg.

1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus lähtus tuvastatust, kohaldas PKS §-de 14, 18, 19, 20 sätteid ning juhindus

§-de

§ 144, § 147, § 162, § 164 lg.

2, § 407 lg. 1 ja lg. 4, § 410, § 415 lg. 2, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik /allkiri/ Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 03. detsembril 2007.a Nooremreferent S.Tooming I.Golubev I.Golubev 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.