Obsah (19)

§ 448§ 7§ 656§ 60§ 657§ 375§ 373§ 2§ 436§ 442§ 370§ 351§ 230§ 236§ 242§ 239§ 238§ 5§ 4

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium Kohtukoosseis Eesistuja Malle Seppik, liikmed Margo Klaar ja Iko Nõmm Otsusese tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2007.

§ 448

lõike 8 rikkumisega kostja VÕS § 111 lõikele 1 tuginevat vastuväidet sisuliselt hinnanud ega otsuse tegemisel arvesse võtnud, samuti ei ole kohus uurinud vastuväite aluseks olevaid asjaolu tõendavaid tõendeid. Apellant on esitanud

1. detsembri
2. a. arve nr. 17 summas 50.000 krooni ja 9
3. jaanuari
4. a. arve nr.
5. summas 88.073, 15 krooni. Mõlemad arved on tasumata. Hageja ei ole arvetele esitanud vastuväidet ega tõendanud nende tasumist. Kohus ei ole nimetatud tõendeid nõuetekohaselt hinnanud. Kohtu märkus, et
6. jaanuari
7. a. arve nr. 1 tasumisse suhtub kohus kriitiliselt, on ebaselge. Asjas on esitatud tõendid, mis kinnitavad kohustuse täitmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid. Apellant rõhutab, et hageja kinnitas menetluse kestel korduvalt, et ei kavatse oma raha maksmise kohustust täita ja tal puuduvad selleks ka vahendid. Apellant leiab, et vaatamata sellele, et vastuhagi eraldamine iseseisvasse menetlusse ei ole ringkonnakohtus iseseisvalt vaidlustatav, saab sellega kaasnev menetlusõiguse üldpõhimõtete rikkumine olla apellatsiooni aluseks. Vastuhagis taotles kostja tunnistajate ülekuulamist ja esitas dokumentaalsed tõendid, mida käesolevas vaidluses hagide eraldamise tagajärjel ei uuritud, kuigi kostja pidas seda oluliseks ja soovis neile tõenditele tugineda. Sõltumata sellest, kas vastuhagi nõude eraldamine iseseisvasse menetlusse on menetlusõiguse üldpõhimõtete valguses õiguspärane või mitte, ei ole õige kohtu seisukoht, et asjaolud, mis on vastuhagi aluseks, tuleb käesolevas vaidluses asjassepuutumatutena tähelepanuta jätta seetõttu, et need on seotud vastuhagiga. Jätta kostja ilma võimalusest tugineda asjaoludele, mis on tema vastuväite aluseks seetõttu, et samad asjaolud on samaaegselt vastuhagi nõude aluseks, on ebaõige. Hageja loobus kohtuistungil üllatuslikult tunnistaja G. F ülekuulamisest ja kohus võttis loobumise vaatamata kostja vastuväitele vastu. Tunnistaja ütlustega soovis hageja tõendada seda, milliseid töid (s. h. lisatöid) kostja on X hoones teinud ja millised on tegemata. Asja õige lahendamise seisukohalt on nende asjaolude väljaselgitamine vajalik. Nimetatud asjaolud olid olulised nii hageja nõude kui kostja vastuväidete põhjendatuse väljaselgitamiseks, seega soovis nende tuvastamist ka kostja. Kostja korduvad taotlused tunnistaja ülekuulamiseks jättis kohus rahuldamata. Kuivõrd kostja esitatud tõendid on eraldatud tsiviilasja materjalide hulgas, ei ole nende hindamine ja nendega tõendatud asjaolude ümbertuvastamine ringkonnakohtul võimalik. Kohtu tegevus asja menetlemisel esimese astme kohtus on oluliselt kallutanud pooltevahelist õiguste ja kohustuste tasakaalu ning rikkunud

§ 7sätestatud poolte võrdse kohtlemise printsiipi.

Maakohtu otsus tuleb

§ 656lg.

1 p. 5 alusel vaidlustatud ulatuses tühistada ja saata tühistatud osas tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb see liita ühte menetlusse tsiviilasjaga 2-

1. Kohus jättis olulises osas tähelepanuta kostja esitatud tõendi – riiklikult tunnustatud eksperdi Toivo Rattaseppa avamuse. Kohtu põhjendus, et asjatundja arvamus hindab eksperdi arvamust, on asjakohatu ja arusaamatu. Kostja esitatud tõend kinnitab ettenähtud tööde maksumust tööde lõikes. Arvamus ei puuduta eksperdi Leo Rahumägi arvamust muus, kui märgib seda, et asjatundja arvamuses on kasutatud erinevat metoodikat. Kohtu järeldus selles, et varikatuste vahetamine oli hõlmatud töövõtulepingus nr. 11 ettenähtud töödega, ei vasta faktilistele asjaoludele. Töövõtulepingus nr. 11 ettenähtud tööd on loetletud apellandi poolt
2. mail
3. a. koostatud hinnapakkumises. Nimetatud dokumendis varikatuste vahetamist ette nähtud ei ole. Kohtu järeldus, et varikatuste vahetamine kuulub katusetööde hulka, on meelevaldne ja faktiliselt ning õiguslikult põhjendamata. Katus ja varikatused on ehitustehniliselt täiesti erinevad asjad. Töövõtulepinguga nr. 11 ei leppinud pooled kokku muude elektritööde teostamises peale projekti tellimise, seda kinnitab riiklikult tunnustatud ekspert Toivo Rattasepp oma töös nr. TR 984/2006, kus on tabeli kujul välja toodud kulutused kogu objektile, samuti see, et kohtule on esitatud tõend, mis kinnitab, millal hageja sai tehnilised tingimused Eesti Energialt, mis olid aluseks projekti tellimisel. Kostja ei saanud kuidagi teada, kas Eesti Energia ehitab välja uue elektri jaotuskilbi X majale, et hageja saaks üle minna uuele elektri jaotussüsteemile. Elektritööde tegemine oli lepingus kokku lepitud ainult projekti tellimise osas. 10 Maakohus tuvastas, et kostja on
4. detsembril
5. a. esitanud arve, samal kuupäeval krediitarve ja selle, et vaatamata kreeditarve esitamisele ei ole arve alusel tasutud summat hagejale tagastatud. Kohus on jätnud tähelepanuta asjas esitatud samal kuupäeval ja samas summas koostatud arve, mille kohaselt hageja tasus tehtud lisatööde eest. Kohus ei ole arvestanud kostja seletust selles, et esialgne arve elektritööde eest koostati seetõttu, et elektritööd olid töövõtulepingus nr. 11 märgitud (apellant jääb seisukohale, et pooled leppisid kokku ainult elektritööde projekti tellimises) ja hagejal oli vastavalt laenulepingule kohustus kogu laenusumma 692.000 krooni hiljemalt
6. detsembriks
7. a. Nordea Bank Finland Plc Eesti Filiaalist välja võtta. Kokkuleppel näidati panga jaoks koostatud arvel elektritööde maksumus kokkulepitust suuremana. Tegelikult tasus hageja arve nr. 14 alusel lisatööde eest. Kohtumenetluses tehtud ekspertiisist nähtub, et tasutud on lisatööde, mitte elektritööde eest. Arve kui raamatupidamisdokument ei loo, muuda ega lõpeta tsiviilõigusi või –kohustusi. Maakohus on vastavalt OÜ Libstahl eelarvele lugenud tuvastatuks, et vanade akende mahavõtmine ja uute paigaldamine maksab 74.600 krooni. See hind ei ole vastavuses sellise töö kohaliku keskmise hinnaga, mis on maksimaalselt 6000 krooni. Nimetatud maksumus tuleb lugeda tõendatuks ka hageja omaksvõtuga kohtuistungil. Finantsplaneerimise OÜ asjatundja arvamusest nähtuvalt on akende demontaaži maksumus 2400 krooni, uute akende paigaldus 3600 krooni. Nimetatud tõendit kohus ei hinnanud. Maakohus on vastavat OÜ Libstahl eelarvele lugenud tuvastatuks, et fassaaditööde hulka kuuluvate puitvoodri koos soojendusega ja maalritööde maksumus on 74.600 krooni. Finantsplaneerimise OÜ asjatundja arvamuse kohaselt on kivivilla, tuuletõkke, fassaadi krundi ja värvimise maksumus kokku 25.991 krooni (3876 + 6612 + 6156 + 9348). Pooltel ei ole vaidlust selles, et fassaaditöödest on seinte renoveerimise osas teostamata 29% lepinguga ettenähtust, s. t. teostamata tööde maksumus saab olla maksimaalselt 7538 krooni. Ka on vastavalt OÜ Libstahl eelarvele kohus lugenud tuvastatuks raiekordade vahetuse palkseinas 8931, 60 krooni. Seda on võimatu arvestada, kuna fassaadseina laudis tuleks enne maha võtta ja alles siis on võimalik tuvastada, kui suures osas raiekordade palgid on pehkinud ning vajavad väljavahetust. See summa lepitakse eraldi kokku peale seina avamist ja järelevalve korraldust. Kohus on vastavalt OÜ Libstahl eelarvele lugenud tuvastatuks vihmaveerennide ja torustike paigaldustööde maksumuse koos lehtrite ja säilititega 6782, 40 krooni. Kohus on jätnud maha arvestamata materjali maksumuse. Ekspert on tuvastanud, et kõik vihmaveesüsteemi paigaldamiseks vajalikud materjalid on objektil olemas. Samuti on vastavalt OÜ Libstahl eelarvele kohus lugenud tuvastatuks ehitusmaterjalide ja tööriistade transpordi maksumuse 5800 krooni. Arvestamata on, et materjalid on juba objektil olemas. Seda on ekspert oma aruandes ka kinnitanud. Elektritööde osas leiab apellant, et kohtu tuvastatud maksumus 98.746 krooni on ebaõige ja asjakohatu, kuna elektritööd ei olnud üldse töövõtulepingu nr. 11 esemeks. Hageja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puudus alus, kuna puudub kahju hüvitamise nõude rahuldamise eeldus – apellandi õigusvastane tegu. Apellant on õigustatud lepingus kokkulepitud tööde lõpetamisest keelduma, kuni vastustaja on täitnud raha maksmise kohustuse. Seega on vastustaja väidetav kahju ehitustööde maksumuse kasvu näol tekkinud vastutaja enda õigusvastase käitumise tagajärjel ja apellant selle eest ei vastuta. Täiendava eksperditasu maksmise kohustuse panemine kostjale on ebaõige. Ekspert määras ekspertiisi tegemise otsustamisel ekspertiisi hinna, tehes selle kohta pakkumise. Menetluse kestel suurendas ekspert ühepoolselt ekspertiisi maksumust. Kohus aktsepteeris tasu ühepoolset suurendamist ja mõistis suurendatud tasu üllatuslikult täies ulatuses välja kostjalt vaatamata sellele, et ekspertiisi taotles hageja, jättes selle otsuses põhjendamata. Kohtuotsuse kohaselt tuleb lõpetada ehitustöövõtulepingu nr. 11 lepingujärgsed tööd. Lepingus on kokku lepitud plastakende paigaldamises. Kohus on jätnud arvestamata lepingu muudatuse, kus töövõtulepingut nr. 11 on muudetud muinsuskaitse korraldusel ja 11 plastikaknad on asendatud puitakendega. Jääb arusaamatuks, kas paigaldada plastik- või puitaknad. Teiseks on nimetatud tööde lõpetamine 1 kuu jooksul otsuse jõustumisest võimatu. Otsuse jõustumise aeg on teadmata ja talvekuudel fassaadi remonti teha ei saa. Otsuse täitmise aeg peab olema vähemalt 1 aasta, mis võimaldab sõltumata otsuse jõustumise ajast tööd lõpetada suvekuudel. Vastustaja seisukoht Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Apellant pole vastu vaielnud, et ta ei täitnud osaliselt vastustajaga sõlmitud töövõtulepingust tulenevaid kohustusi ning tööde üleandmise akt ei ole allkirjastatud. Seetõttu ei ole tööd vastustajale üle antud, apellandi tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks ning apellant ei saa tugineda VÕS § 111 lõikele
8. Apellandi väide vastuhagi eraldi menetlemisest ning menetlusõiguse üldpõhimõtte rikkumisest ei kuulu sisulisele analüüsimisele, kuna apellant ei ole tuginenud menetlusõiguse rikkumisele maakohtus. Hagis ja vastuhagis olid erinevad nõude alused ning hagide eraldamist põhjendas maakohus asjakohaselt. Samuti ei esitanud apellant maakohtus vastuväidet tunnistaja G. Fivegeri üle kuulamata jätmisele, seetõttu ei või ta sellega seotud asjaoludele tugineda. Maakohtule ei saa süüks panna, et, tuginedes teistele asjas kogutud tõenditele, on kohus leidnud, et Toivo Rattaseppa arvamus ei ole usaldusväärne. Töölepingus kokku lepitud tööde mahtu on otsuses nõuetekohaselt analüüsitud. Kohus kaalus nii poolte tahet lepingu sõlmimisel kui ka selles valdkonnas valitsevat praktikat. Õige ei ole apellandi seisukoht, et kahju hüvitamisel tuleb lähtuda kõige odavamast pakkumisest. Finantsplaneerimise OÜ asjatundja arvamus ei tõenda, et selles toodud hinnad väljendavad turuhinda. Arvestada tuleb ka sellega, et kohus kohaldas apellandi suhtes VÕS § 140 ning vähendas kahjuhüvitist. Kuna kohus rahuldas hagi suures osas, oli ka ekspertiisimaksumuse väljamõistmine apellandilt põhjendatud. Kohtukulude jaotus on kooskõlas kehtinud

§ 60lõikega 1.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et vaidlust lahendades rikkus maakohus menetlusõiguse norme määral, mida ringkonnakohus ei saa jätta tähelepanuta ja mis

§ 656lg.

2 ning

§ 657lg.

1 p. 3 alusel toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja tsiviilasja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmise. Hageja esitas kostja vastu ehituse töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitmise nõude. Hageja nõue põhineb väitel, et kostja ei ole teinud kõiki lepingus kokkulepitud ehitustöid ja hageja nõude sisuks on kohustada kostjat tegemata töid tegema. Kostja nõustus, et osa lepingulisi töid on tegemata, kuid kostja väitel leppisid pooled kokku samal objektil täiendavate tööde tegemises, mida kostja tegi üheaegselt kirjalikus lepingus kokkulepitud töödega. Kostja väitel ei ole hageja täiendavate tööde kohta pretensioone esitanud, kuid ei ole nende eest kostjale ka tasunud. Kostja leidis, et tal oli õigus keelduda töövõtulepingujärgse kohustuse täitmisest, kuni hageja täidab oma kohustuse. Kostja esitas 26. mail 2006. a. ka vastuhagi, milles hages hagejalt täiendavate tööde eest raha väljamõistmist. Maakohus võttis vastuhagi menetlusse, kuid eraldas selle 26. juuni 2006. a. määrusega

§ 375lõikele 1 tuginedes iseseisvasse menetlusse (tl.

259). Määruses märkis maakohus, et vastuhagi tuleb eraldada iseseisvasse menetlusse, kuna ei ole suunatud põhihagi tasaarvestamisele, vastuhagi rahuldamine ei välista põhihagi rahuldamist ja nende ühine läbivaatamine ühes menetluses ei kiirenda ega lihtsusta menetlust. Kolleegium leiab, et maakohus kohaldas osundatud normi ebaõigesti, rikkudes sellega kostja

§ 373

lõikes 1 sätestatud õigust esitada protsessuaalne vastunõue ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga.

§ 375lg.

1 kohaselt, kui kohus leiab, et ühes hagiavalduses esitatud nõuete või hagi ja vastuhagi eraldi arutamine võimaldab asja kiiremat läbivaatamist või lihtsustab menetlust oluliselt või kui hagid on liidetud põhjendamatult, võib ta määrusega eraldada 12 nõuded iseseisvaks menetluseks. Seega võimaldab osundatud säte eraldada vastuhagi põhihagist eraldi menetlusse üksnes juhul, kui niisuguse eraldamise tulemusena on asja võimalik kiiremini läbi vaadata või kui eraldamine lihtsustab menetlust oluliselt. Sellele, et eraldamise tulemusena oleks võimalik asja kiiremini või lihtsamalt läbi vaadata, ei ole maakohus määruses tuginenud; maakohus leidis hoopis, et põhihagi ja vastuhagi ühine läbivaatamine ehk vastuhagi eraldamata jätmine ei kiirenda ega lihtsusta menetlust. Niisugusel põhjendusel ei olnud aga vastuhagi eraldamine kooskõlas

§ 375lõikega 1.

Kolleegium leiab, et vastuhagi eraldamine ei olnud põhjendatud ka sisulistel kaalutlustel. Nii ei tohi vastuhagi eraldi menetlusse eraldamine kahjustada tsiviilkohtumenetluse ülesande täitmist, milleks on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega (

§ 2

).

§ 436lg.

1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Seaduslik ja põhjendatud on kohtuotsus, mis on tehtud menetlusnorme järgides poolte poolt esiletoodud asjaolude alusel kooskõlas materiaalõiguse normidega. Vastuhagi eraldamine ei võimaldanud maakohtul asja õigesti lahendada. Nii võib võlgnik VÕS § 110 lg. 1 alusel keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni võlausaldaja on rahuldanud võlgniku sissenõutavaks muutunud nõude võlausaldaja vastu, kui see nõue ei ole piisavalt tagatud ning selle nõude ja võlgniku kohustuse vahel on piisav seos ning seadusest, lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. Eelkõige on nõude ja kohustuse vahel piisav seos juhul, kui võlgniku ja võlausaldaja kohustused tulenevad samast õigussuhtest, nendevahelisest eelnevast regulaarsest suhtest või muust piisavast majanduslikust või ajalisest seosest. VÕS § 111 lg. 1 kohaselt, kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Kostja ongi väitnud, et tema õigus keelduda hageja poolt nõutava kohustuse täitmisest põhineb sellel, et hageja ei ole täitnud omapoolset tasu maksmise kohustust. Kostja on pidanud hageja tasu maksmise kohustust vastastikusest lepingust tulenevaks kohustuseks, kuid on samas esile toonud, et tasumata on samal objektil tehtud ehitustööde eest (piisav majanduslik seos) ja tasu on maksmata üheaegselt põhitöödega tehtud lisatööde eest (ajaline seos). Eraldanud vastuhagi eraldi menetlusse ja jätnud käsitlemata kostja vastuhagi ja vastuväite aluseks olevad asjaolud, sealhulgas poolte lisatöid käsitlevad kokkulepped ja nende täitmise asjaolud, jättis kohus kostja muuhulgas ilma võimalusest põhjendada ja tõendada oma vastuväidet selle kohta, et kostjal on kohustuse täitmisest keeldumiseks seaduses sätestatud alus.

§ 442lg.

8 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Vastuolus selle sättega on kohus kostja väite õiguse kohta kohustuse täitmisest keelduda nagu ka selle väite põhjendamiseks esitatud faktilised asjaolud jätnud üldse igasuguse tähelepanuta. Muuhulgas ei ole kohus põhjendanud, miks ei vääri nimetatud asjaolud ja väited tähelepanu. Ka lisatöid kajastavad tõendid on kohus jätnud tähelepanuta, ometi on kostja esitanud need oma hagile esitatud põhilise vastuväite tõendamiseks.

§ 442lg.

5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole täiendava selgituseta mõistetav ega täidetav. Rahuldanud hageja nõude kostja kohustamiseks kohustust täitma, ei märkinud maakohus otsuse resolutsioonis piisava selgusega, millised ehitustööd on kostja kohustatud tegema. Nii ei ole resolutsioonis märgitu põhjal võimalik mõista, millised katusetööd peab 13 kostja tegema, kui ta peab tegema nendest töödest 8%, samuti ei ole mõistetav, millised konkreetsed tööd seoses seinte renoveerimise ja akende vahetamisega tuleb teha, kui teha tuleb 29% seinte renoveerimise ja 48% akende vahetamise mahust. Lisaks sellele ei ole maakohus konkreetseid töid, mida kostjat tegema kohustatakse, märkinud aga ka otsuse põhjenduses: ka seal on kohus kirjeldanud vaidlusaluseid töid samal viisil otsuse resolutsioonis märgituga. Otsusest, millega kohustatakse kostjat mingeid tegusid tegema, peab ühemõtteliselt nähtuma, millised konkreetsed teod (tööd) tuleb kostjal teha. Lisaks lepingu täitmise nõudele esitas hageja nõude puhuks, kui kostja lepingulisi töid ühe kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest ei tee, paludes kostjat sel juhul kohustada tagastama hagejale lepingu järgi saadud rahast 254.069 krooni ning hüvitama hagejale kahju 172.039, 74 krooni. Maakohus rahuldaski nõude osaliselt (vähendatud ulatuses) samaaegselt lepingu täitmise nõudega, kohustades kostjat juhul, kui kostja ei täida kohtuotsust ega tee lepingulisi töid ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest, tagastama hagejale tegemata tööde eest tasutud 116.603, 75 krooni ja hüvitama talle kahju 166.603 krooni. Nõude rahuldamisel tugines maakohus VÕS § 101 punktile 3, § 115 lõikele 1 ja §-le 127. Kolleegium leiab, et kirjeldatud nõuete rahuldamiseks ei osundatud õigusnormid alust. VÕS § 101 lg. 1 p. 3 võimaldab kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg. 1 kohaselt, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg. 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hageja ei ole koos lepingu täitmisega esitatud kahju hüvitamise nõude alusena tuginenud kostja lepingurikkumisele, mis annaks aluse nõuda kahju hüvitamist koos kohustuse täitmise nõudmisega. Hageja on kahju hüvitamise nõude esitanud tingimuslikult – tingimusel, et kostja ei täida kohtuotsust, mis kohustab teda lepingut täitma. Seega on hageja makstud raha tagastamise ja kahju hüvitamise nõude alusena tuginenud kostja poolt kohtuotsuse võimalikule täitmata jätmisele, mis tulevikus võib aset leida. Kuna teada ei ole, kas kostja täidab kohtuotsuse, mis kohustab teda lepingut täitma, siis ei ole teada, kas kostja rikub seda kohustust, mille täitmata jätmisega on hageja oma nõuet põhjendanud, aga samuti, kas hagejale kahju tekib. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on, et kahju oleks tekkinud. Samuti eeldab see kostjapoolse kohustuse rikkumise ja rikkumise ning kahju vahelise põhjusliku seose tuvastamist. Kohus ei saa otsustada tingimuslikult – puhuks, kui kostja tulevikus lepingut ei täida – raha tagastada või kahju hüvitada. Kolleegium leiab, et juba ainuüksi seetõttu ei saanud maakohus raha tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks esitatud hagi rahuldada, et selle hagi alusena esitatud faktilised asjaolud seda ei võimalda. Küll oleks hageja saanud kohustuse täitmise nõude kõrval esitada alternatiivse nõude kahju hüvitamiseks. Hageja ongi ekslikult pidanud oma kahju hüvitamise nõuet alternatiivseks nõudeks, ometi ei saa hageja esitatud nõuet niisuguseks nõudeks pidada.

§ 370lg.

2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest nõuet ei rahuldada. Alternatiivselt on nõuded esitatud, kui hageja jätab kohtule õiguse valida, millist esitatud nõuetest rahuldada, samuti, kui järgnev nõue palutakse rahuldada üksnes juhul, kui eelnevat nõuet ei rahuldata. Hageja ei ole oma nõudeid sel viisil esitanud, vaid on taotlenud kõigi esitatud nõuete üheaegset rahuldamist.

§ 351lg.

1 kohustab kohut arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. Vastuolus selle sättega ei arutanud kohus pooltega kahju hüvitamiseks esitatud hagiga seonduvat menetlusõiguslikku külge. Kohus rikkus ka tõendite kogumise korda. Hageja esitas kirjaliku taotluse tunnistaja Guido Fivegeri ülekuulamiseks (tl. 132 – 133) ja kordas seda taotlust suuliselt

1. aprilli 14
2. a. korraldaval istungil (tl. 153) ning
3. juuni
4. a. eelistungil (tl. 199 pöördel). Kostja ei vaielnud ühelgi juhul hageja taotlusele vastu, kuid kohus ei võtnud taotluse kohta seisukohta.
5. novembri
6. a. määrusega andis kohus pooltele tähtaja – 15 päeva määruse kättetoimetamisest – asjas tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks (tl. 261). Kohus edastas kohtumääruse pooltele elektrooniliselt ja palus e-kirjas muuhulgas teatada, kas pooled jäävad hageja esitatud taotluse juurde kuulata tunnistajana üle G. F (tl. 262). Hageja esindaja teatas samal päeval, et jääb selle taotluse juurde ning tunnistaja ilmumise tagab hageja pool ise (tl. 262). Ka siis ei otsustanud kohus, kas tõend kogutakse.
7. veebruari
8. a. kohtuistungi alguses möönis kohus, et ei ole võtnud seisukohta hageja tunnistajate osas, kuid jättis taotluse siiski lahendamata (tl. 280). Kohtuistungi edenedes loobus hageja tunnistaja ülekuulamise taotlusest (tl. 281). Kostja pool taotles tunnistaja ülekuulamist, selgitades, et ta on sellega juba arvestanud. Kohus jättis kostja taotluse rahuldamata, põhjendades seda sellega, et hageja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks ei ole seni rahuldatud, taotluste esitamise tähtaeg on möödas ja kostja on käitunud pahatahtlikult (tl. 281). Istungi protokolli kohaselt avaldas kohus rea toimiku lehekülgi, kuid mida pidas kohus kostja pahatahtlikkuseks, istungi protokollist ei selgu.

§ 230lg.

1 lause 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 236lg.

1 kohaselt on tõendi esitamine menetlusosalise poolt kohtule taotluse esitamine, et kohus hindaks menetlusosalise väidet taotluses nimetatud tõendi vastuvõtmise ja uurimise alusel. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Just tõendi kogumist hageja taotleski, kui avaldas kohtule korduvalt, et soovib tunnistaja G.F ülekuulamist.

§ 242

kohaselt võib tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool tõendist loobuda ja tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kostja pool tunnistaja G.F ülekuulamisest loobumisega ei nõustunud, taotledes, et tõend kogutaks. Vastuolus

§-ga 242 jättis maakohus tõendi vaatamata kostja vastuväitele kogumata.

§ 239lg.

1 lause 1 kohaselt, kui tõendi uurimiseks on vaja tõendeid koguda, korraldab kohus selle määrusega, mis tehakse menetlusosalistele teatavaks. Maakohus ei lahendanud hageja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks ca 10 kuu vältel, jättes pooled teadmatusse selle suhtes, kas tõend kogutakse või mitte. Mingitele asjaoludele, mis oleksid vastavalt

§ 238

lõigetes 1 – 3 sätestatule võinud olla aluseks hageja poolt taotletud tõendi kogumata jätmisele, maakohus ei tuginenud. Mis puudutab kostja taotlust sama tunnistaja üle kuulata, siis ei andnud

§ 238lg.

3 p. 3 maakohtule alust selle rahuldamata jätmiseks. Nii võib kohus osundatud normi kohaselt muuhulgas keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest, kui tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult. Kohus oli küll andnud pooltele taotluste esitamiseks tähtaja, mis kohtuistungi toimumise ja kostja taotluse esitamise ajaks oli lõppenud, kuid selle tähtaja jooksul ei olnud kohus ise lahendanud hageja taotlust tunnistaja ülekuulamiseks ega oma seisukohta pooltele teatavaks teinud. Arvestades hagimenetluse dispositiivsust, sealhulgas poole õigust määrata, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab (

§ 5lg.

2 lause 2), ning seda, et selles menetluses määravad pooled menetluse käigu (

§ 4lg.

2), aga samuti, et kohus ei olnud osundanud asjaoludele, mis oleksid andnud aluse kahelda hageja poolt taotletud tõendi asjakohasuses või lubatavuses (

§ 238

lõiked 1 – 3), siis ei pidanud kostja eeldama, et hageja poolt taotletud tõendit ei koguta ning et kohus võimaldab hagejal sellest tõendist

§ 242rikkudes loobuda.

Kostja taotluse sisuks oli tegelikult vastuväide kohtu tegevusele tõendi kogumata jätmisel ja seda ei saa pidada hilinenuks. 15 Kolleegium leiab, et ringkonnakohtus ei oleks võimalik kõiki eespoolkirjeldatud menetlusõiguse normide rikkumisi kõrvaldada. Asja uuel läbivaatamisel tuleks kaaluda vastuhagi liitmist põhihagiga, apellatsioonimenetluses ei oleks niisugune asjade ühendamine võimalik. Igal juhul tuleb asja uue läbivaatamise tulemusena tehtavas otsuses käsitleda kostja vastuväite aluseks olevaid asjaolusid ja tuvastada, kas hagejal oli täitmata kohustus, mis oleks kostjale andnud õiguse keelduda oma kohustuse täitmisest. Apellatsioonikohtu otsuses asjas määrava tähtsusega asjaolude esmakordsel tuvastamisel oleks rikutud poolte õigust kohtuotsuse peale edasi kaevata, sest ringkonnakohtu otsust tõendite hindamise ning faktiliste asjaolude tuvastamise osas ei ole kassatsioonimenetluse eripära arvestades võimalik selles menetluses vaidlustada. Menetluskulud tuleb jaotada vastavalt vaidluse uue sisulise läbivaatamise tulemusele. Margo Klaar Iko Nõmm Malle Seppik