← Eesti

2-06-18467/11

Obsah (5)§ 415§ 317§ 142§ 173§ 162

2-06-18467 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Otsuse tegemise aeg ja koht 07. september 2007.a Tartu Tsiviilasja number 2-06-1846

§ 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1).

Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (

§ 317lg 5).

Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (

§ 142lg 1, 2).

Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole. HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED AS EMT sõlmis 28.03.2004 kostjaga liitumislepingu ja järelmaksuga müügilepingu. Hageja ja kostja leppisid kokku, et kostja tasub kasutatud mobiilsideteenuste eest AS-i EMT arveldusarvele esitatud koondarvel esitatud tähtajaks. Kostja ei ole tasunud hageja esitatud arveid ning sellest tulenevalt võlgneb kostja 28.05.2004.a seisuga hagejale 4299,93 krooni. Hageja ja kostja vahel sõlmitud liitumislepingu lahutamatuks osaks on EMT teenuste kasutamise üldtingimused. Üldtingimuste p. 3.2.2 kohaselt kohustus kostja õigeaegselt arveid tasuma. Üldtingimuste p 5.13 näeb ette, et hageja võib nõuda kostjalt viivist 0,15 % päevas. Hageja on arvestanud viivitusperioodiks 11.06.2004-22.05.2006.a. Tegutsedes heas usus ja tulles kostjale vastu vähendab hageja viivise nõuet ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 51,47 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks arvete tasumata jätmisest tekkinud võlgnevus 4 299,93 krooni ja viivised summas 51,47 krooni, kokku 4 351,40 krooni. Samuti palub hageja esitada menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus toimetas kohtu määruse alusel kostjale menetlusdokumendi kätte avalikult kuna menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse ega ole kohtule muul viisil teada. Kohus avaldas 27.06.2007.a kostja suhtes väljaandes Ametlikud Teadaanded teated, milles oli ära näidatud avalikult kättetoimetatava dokumendi väljavõtte vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-le 317 lg 3 ja 4. Jaanuaris 2007 kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 317 lg 5 redaktsiooni kohaselt loeti dokument avalikult kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Kostjale on hagimaterjalid ja kohtukutse avalikult kätte toimetatud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja toimikusse lisatud liitumislepinguga, järelmaksulepinguga, arvetega, EMT teenuste kasutamise üldtingimustega. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS EMT hagi X vastu 4 351,40 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162

lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik 2

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.