) § 168 lg 5 kohaselt hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt. Lähtudes ülaltoodust ning juhindudes
lg-st 5, palus hageja välja mõista kostjalt kohtukulud, s.h riigilõiv 250 krooni ja hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 450 krooni, kokku 700 krooni. 06.09.2007.a esitas hageja esindaja kohtule ka avalduse hagist loobumiseks. Avaldusest nähtuvalt tasus kostja pärast hageja poolt kohtusse hagi esitamist võlgnevuse, mille sissenõudmiseks hageja esitas kohtusse hagi, kuid jättis hüvitamata menetluskulud. Seoses tasumisega soovib hageja hagist loobuda. Hageja esindaja kinnitas, et hageja on teadlik hagist loobumise õiguslikest tagajärgedest. Hageja esindaja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu 250 krooni ning hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest 450 krooni. Veel palus hageja esindaja võtta vastu hageja loobumine hagist kostja vastu ja lõpetada asjas menetlus. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS Kohus asub seisukohale, et hageja esindaja poolt esitatud avaldus hagist loobumiseks on võimalik vastu võtta ning asjas menetlus lõpetada. Vastavalt
lg 1 p-le 3 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg 1 järgi võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus peab vajalikuks seejuures osundada
§-le 432, mille kohaselt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses sama hagieseme üle samal alusel. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 5 kohaselt võib kohus hageja taotlusel menetluse lõpetamise määrusega mõista hageja menetluskulud välja kostjalt, kui hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.
lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt
lg-st 4 võib kohus menetluse lõpetamise määruses ette näha ka menetluskulude rahalise suuruse asja 2 2-06-25038 menetluse lõpetamisel kompromissi või hagist loobumise tõttu.
lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Sama paragrahvi kolmanda lõike järgi kehtestab Vabariigi Valitsus lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Kohus märgib, et käesolevas asjas on tsiviilasja hinnaks 838,96 krooni. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-le 1 on tsiviilkohtumenetluses teistelt menetlusosaliselt lepingulise esindaja ja nõustaja kulude sissenõudmise piirmäärad tsiviilasja hinnaga kuni 5000 krooni maksimaalselt 2500 krooni. Käesolevas asjas on hageja esindaja palunud kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 250 krooni ja õigusabikulu 450 krooni. Kohus, tutvunud hageja esindaja taotlusega kostjalt menetluskulude väljamõistmiseks, leiab, et taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Hageja esindaja poolt taotletav õigusabikulu jääb kehtestatud piirmäära sisse ning vastava menetluskulu väljamõistmine kostjalt on kohtu hinnangul põhjendatud. Seoses taotlusega hagilt tasutud riigilõivu väljamõistmiseks märgib kohus, et juhul, kui hageja loobub hagist, kuulub pool menetluses tasutud riigilõivust vastavalt
Riigilõiv tagastatakse lõivu tasunud isiku nõudel määruse alusel (
Seetõttu peab kohus põhjendatuks mõista kostjalt menetluskuluna välja hagilt tasutud riigilõivu pooles ulatuses, s.o 125 krooni. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes Vabariigi Valitsuse 15.12.2005.a määruse nr 306 §-st 1 rahuldab kohus hageja esindaja taotluse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks kokku 575 krooni. Indrek Parrest kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.