Obsah (4)

§ 11§ 7§ 84§ 121

3-07-1198 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Villem Lapimaa Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuli 2007. a Tallinn Haldusasja number 3-07-1198 Haldusasi AS-i Vestman Varahaldus kaebus Hää

§ 11lg 31 p 5 alusel; 2.

Jätta AS-i Vestman Varahaldus esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata; 3. Sekretäril saata käesolev määrus kaebuse esitajale ja teadmiseks Siseministeeriumile Edasikaebamise kord Käesolevale määrusele võib kaebuse esitaja esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna halduskohtu kaudu (

§ 11lg 8, §122 lg 5, § 471 lg 2).

I MENETLUSE VARASEM KULG JA ESITATUD TAOTLUSED

1. AS Vestman Varahaldus esitas
2. juunil 2007 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles, et kohus kohustaks Siseministeeriumi korraldama uue avaliku suulise enampakkumise Pärnumaal Häädemeeste vallas Penu külas asuva Jaagupi kordoni müümiseks. Kaebuse esitaja hinnangul rikuti enampakkumise läbiviimisel oluliselt menetlusnorme, kuivõrd suulisele enampakkumisele ei lubatud vastava avalduse esitanud OÜ-d Bestok Kinnisvara. Kaebuse esitaja leiab, et kuivõrd tegemist oli suulise enampakkumisega, mille lõpptulemus sõltub just enampakkumisel osalevate isikute käitumisest enampakkumise ajal, siis võis OÜ Bestok Kinnisvara enampakkumisele mittelubamine selle tulemust oluliselt mõjutada. Samuti rõhutab kaebuse esitaja, et riigivara võõrandamiseks korraldatav enampakkumine peab olema läbipaistev ja aus, ent vaidlustaud enampakkumise läbiviimisel on rangeid menetlusnorme oluliselt rikutud.
4. juuni 2007 määrusega jättis halduskohus kaebuse käiguta, leides, et kaebuses ei ole selgelt välja toodud, milles seisneb kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumine ehk teisisõnu, milliste iseenda subjektiivsete õiguste kaitseks on AS Vestman Varahaldus halduskohtu poole pöördunud.
5. Vastuseks nimetatud määrusele esitas kaebuse esitaja
6. juulil 2007 kaebuse täienduse, rõhutades selles, et enampakkumisel osalejana on tal õigus ausale enampakkumise läbiviimisele ning tugines seejuures Põhiseaduse §-le 14, millest tuleneb üldine õigus korraldusele ja menetlusele.
8. juulil 2007 esitas kaebuse esitaja halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotleb, et kohus keelaks Jaagupi kordoni kinnistu suhtes läbi viidud enampakkumise tulemuste kinnitamise või nimetatud kinnistu võõrandamise. Taotlust põhjendab kaebuse esitaja sellega, et esialgse õiguskaitse mittekohaldamisel oleks käesolevas asjas tehtava kohtuotsuse täitmine raskendatud või osutuks võimatuks. II KOHTU SEISUKOHT
9. Kohus, kontrollinud haldusasja kohtuliku läbivaatamise ettevalmistamise staadiumis, halduskohtumenetluse seadustiku §-st 11 juhindudes kaebuse nõuetekohasust, leiab, et kaebus tuleb tagastada

§ 11lg 31 p 5 alusel.

Nimetatud sättest tulenevalt tagastab halduskohus kaebuse juhul, kui kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Kohus eeldab niisiis, et kõik kaebuses esitatud asjaolud on tõendatud, sh. asjaolu, et kaebuse esitaja enampakkumisel osales ning et OÜ-le Bestok Kinnisvara enampakkumisel osalemist ei võimaldatud, ning põhjendab kaebuse esitaja kaebeõiguse puudumist ning kaebuse tagastamist alljärgnevalt. 6. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib

§ 7

, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtu poole pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. Sama lõike teise lause kohaselt on tuvastuskaebusega halduskohtu poole pöördumise eelduseks aga kaebuse esitaja põhjendatud huvi. Kohus leiab, et kaebuse tagastamine

§ 11

lg 31 p 5 alusel on õigustatud, kui kaebuse esitaja on kaebuses küll märkinud, miks ta leiab, et vaidlustatav haldusakt või toiming tema subjektiivseid õigusi rikub, ent üksnes kaebuse ja sellele lisatud materjalide pinnalt on ilmne, et vaidlustatud haldusakt või toiming kaebuse esitaja õigusi tegelikult rikkuda ei saa. 7. Kohus leiab, et vaidlustatud korraldus ei saa kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi mingil moel rikkuda. Kaebusest ei nähtu, et enampakkumise läbiviija otsustus OÜ Bestok Kinnisvara enampakkumisele mittelubamise kohta oleks mingilgi moel mõjutanud kaebuse esitaja õigust või võimalusi enampakkumisele pandud riigivara omandada. Juhul kui OÜ Bestok Kinnisvara leiab, et tema kõrvaldamine enampakkumiselt oli õigusvastane, peab ta esitama kaebuse enda subjektiivsete õiguste kaitseks, ent käesoleval juhul on kaebuse esitaja (seda kaebuse täienduses küll sõnaselgelt eitades) asunud kaitsma teise isiku õigusi, mitte enda omi. Riigivara võõrandamiseks korraldatud enampakkumisel osaleva isiku subjektiivsed õigused piirnevad põhimõtteliselt tema õigusega omandada enampakkumise ese parima pakkumise tegemise korral. Enampakkumise korra võimalik rikkumine saaks kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi niisiis kahjustada juhul, kui kõnealuste rikkumiste tagajärjeks on see, et kaebuse esitaja ei saa enampakkumisel osaleda või et ta ei saa teha parimat pakkumist või et tal ei võimaldata, hoolimata parima pakkumise tegemisest, enampakkumise eset omandada. Käesoleval juhul ei nähtu kaebusest, et OÜ Bestok Kinnisvara enampakkumisele mittelubamine AS Vestman Varahaldus õigusi selliselt kahjustanud oleks. Kuidagi ei saa väita, et kaebuse esitaja võimalus enampakkumist võita või enampakkumise eset omandada oleks olnud suurem juhul, kui OÜ Bestok Kinnisvara oleks enampakkumisel osaleda saanud. Põhimõtteliselt õige on küll kaebuse esitaja väide, et riigivara enampakkumine tuleb läbi viia õigusaktides sätestatud korras ning tal on õigus õiglasele menetlusele, ent siiski puudub kaebeõigus olukorras, kus menetlusnorme võidi küll rikkuda, ent see rikkumine kaebuse esitaja muid õigusi kahjustada ei saanud.

§ 7

lõikes 1 sätestatud kaebeõigust ei saa laiendada selliselt, et igaühel oleks õigus vaidlustada haldusakte või toiminguid objektiivse õigusvastasuse ajendil Põhiseaduse §-le 14 tuginedes. Menetlust tuleb käsitleda vahendina mingi eesmärgi saavutamiseks ning menetlusnormide rikkumine annab isikule kaebeõiguse juhul kui rikkumine sellise eesmärgi saavutamist kuidagi takistas. Riigivara võõrandamiseks korraldatud enampakkumisel osaleja eesmärk ei saa olla iseenesest osalemine õiguspärasel enampakkumisel, selleks eesmärgiks saab olla üksnes vara omandamine parima pakkumisega. Muud eesmärgid, sealhulgas näiteks eesmärk takistada vara omandamist mõnel konkreetsel kaebuse esitaja seisukohast ebasobival isikul või püüda saavutada olukorda, kus vara omandaks mõni kaebuse esitajale meelepärane isik, mitte aga kaebuse esitaja ise, on lubamatud ega anna kaebeõigust halduskohtumenetluses. 8. Kuigi kaebuses on formuleeritud kohustamisnõue (uue enampakkumise läbiviimiseks kohustamine), märgib kohus siiski, et

§ 11

lg 31 p 5 kohaldamiseks oleks alus ka juhul kui esitatud oleks vaid taotlus vaidlustatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks. Nimelt eeldab õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine isiku põhjendatud huvi olemasolu ning sellise nõude esitamisel kuulub

§ 11

lg 31 p 5 kohaldamisele juhul, kui isikul vastavat põhjendatud huvi ilmselgelt olla ei saa. Isiku põhjendatud huvi olemasolu saab sellisel puhul hinnata lähtudes kahest aspektist: esiteks saab isikul toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olla juhul kui isikul on selle toiminguga mingisugune isiklik puutumus, teiseks peab soovitud tuvastus andma isikule ka mingisuguse eelise ehk õigusliku kasu. See tähendab, et õigusvastasuse tuvastamine peab aitama seda taotlenud isikut edaspidi oma õiguste teostamisel või kaitsel, sealhulgas näiteks mõne uue nõude esitamisel. Käesoleva kaebuse pinnalt on ilmne, et isegi kui kohus vaidlustatud toimingute õiguspärasust kontrolliks ning nende õigusvastasuse tuvastaks, ei saaks see anda kaebuse esitajale mitte mingisugust õiguslikku kasu. Huvi haldusakti või toimingu õigusvastasuses pelgalt veenduda, ei ole aga põhjendatud huviks

mõttes. Samuti ei ole kaebuse esitajal vaidlustatud toiminguga (st. OÜ Bestok Kinnisvara enampakkumisele mittelubamisega) isiklikku puudumist – see ei puuduta kuidagi kaebuse esitaja õigusi, vabadusi ega kohustusi. 9.

§ 84

lg 4 p 2 sätestab, et kaebuselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub seetõttu, et kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Kuivõrd käesoleval juhul tagastab kohus kaebuse just kaebeõiguse puudumise tõttu § 11 lg 31 p 5 alusel, siis tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu. 10. Kuna kaebus ei kuulu menetlusse võtmisele, ei saa tõusetuda kohtuotsuse täitmise raskendatuse või võimatuse küsimust, mistõttu puudub

§ 121lõikest 2 tulenev alus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Villem Lapimaa Kohtunik