2-07-14365/5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heino-Vello Pihlak Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoobril 2007.a Paide kohtumajas Tsiviilasja number 2-07-14365 Tsiviilasi Lastele elatusraha nõue Menetlusosalised ja esindajad Hageja: IN, isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxx xxxxx xxxxx kostja: EN, isikukood xxxxxxxxxxx, xxx xxxxx xxxxxx Resolutsioon Välja mõista ENlt elatis laste ülalpidamiseks IN kasuks poja K, sünd x xx.xxxx.a, täisealiseks saamiseni x.xx.xxxx.a 1200 (üks tuhat kakssada) krooni kuus, sealt edasi tütre K, sünd x.xx.xxxx.a, täisealiseks saamiseni x.xx.xxxx.a 900 (üheksasada) krooni kuus ja edasi poja K, sünd x.xx.xxxx.a, täisealiseks saamiseni x.xx.xxxx.a 600 (kuussada) krooni kuus ning edasi tütre K, sünd xx.xx.xxxx.a, täisealiseks saamiseni xx.xx.xxxx.a 300 (kolmsada) krooni kuus alates
2. märtsist 2007.a. Otsus elatise väljanõudmise kohta kuulub täitmisele tagatiseta viivitamatult. Edasikaebamise kord Pooled võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Poolte abielust on sündinud neli last, kes elavad hageja juurde. Kostja ei ole regulaarselt toetanud lapsi rahaliselt. Hageja taotleb igakuise elatusraha väljamõistmist kostjalt laste ülalpidamiseks. Elatusraha suuruseks peaks olema 1800 krooni kuus lapse kohta alates
3. märtsist 2007.a. Kohtuistungil jääb hageja nõude juurde, kuid vähendab oma nõuet 300 kroonini lapse kohta. Kooselu ajal käis kostja kogu aeg tööl, siis puue ei takistanud tal töötamist ja raha juurde teenimist. Ta on ise kinnitanud, et on töötamist jätkanud. On teadlik, et tal on õigus suuremale summale, kuid teades kostja majanduslikku olukorda ja et olla kindel rahalise abi saamises, siis on nõude suuruse teadlikult vähendanud. Kooselu ei ole enam võimalik. Elatusraha maksmise alguseks peab jääma hagiavalduse esitamise aeg. Esialgu on kostja nõus maksma ainult 300 krooni kuus. See vastab tema võimalusele. Temal on töövõime kaotus 80 % ulatuses. Töötamise korral talle riiklikku toetust ei maksta. Kohtuistungi käigus suurendab makstava elatusraha suurust 600 krooni kuus. Kohtu põhjendused Kohus, olles läbi vaadanud toimikusolevad dokumendid lastele elatusraha nõude kohta ning ära kuulanud poolte seletused, leiab, et elatusraha nõue alaealistele lastele on põhjendatud. Asjas ei esinenud maksmise kohta vastuväiteid või mittenõustumist. Vaidlus tekkis makstava raha suuruses. Lapsed on ema ülalpidamisel ja ema juures. Samuti jäävad ema ülalpidamisele. Lastele elatusraha nõue tuleb rahuldada. Tõendamist on leidnud, et isa on peale perest lahkuminekut jätnud vanema kohustused täitmata ega pole andnud raha laste ülalpidamiseks. Mõlemad vanemad ei kanna võrdselt laste ülalpidamiskulusid. Perekonnaseaduse (PkS) § 60 lg 1 alusel on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Sama seaduse § 61 lg 1 järgi, kui vanem ei täida lapse ülalpidamiskohustust, mõistab kohus teise vanema nõudel välja elatise lapsele, kusjuures
4. lõike alusel igakuine elatusraha ei või olla ühele lapsele väiksem kui pool kehtestatud kuupalga alammäära. Sama seaduse ja sama paragrahvi
5. lõike alusel võib kohus elatise suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi
6. lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui vanem, kellelt elatist nõutakse, on töövõimetu või lapsel on piisav sissetulek või ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kohus, olles läbi vaadanud kostja ja hageja seletused rahaliste sissetulekute ja kulude kohta, leiab, et lapse kohta elatusraha suuruseks tuleb määrata hageja nõudest lähtudes 300 krooni kuus. Sellisele seisukohale jõudis kohus hageja selgest ja teadlikust tahtest kohtuistungil, kus toimus hageja põhjenduste ärakuulamine. Hageja on teadlikul loobunud seadusega ettenähtud igakuise elatusraha minimaalsest suurusest. Hageja on lähtunud kostja momendi olukorrast ja majanduslikest raskustest. Hageja on teadlik, kui kostja varaline seisund muutub saab ta nõuda elatusraha suurendamist. Sama teadlik on kostja. Kohus ei tuvastanud, et kostja oleks täielikult töövõimetu. Kostja põhjendus, et ei saa töötada, sest siis kaotab toetuse, ei ole õige. Kostjal on võimalus leida eaja töövõimekohast tööd ka toetuse saamisel. Tema isiku puhul ei ole osaline töövõimekaotus põhjuseks mitte maksta rohkem kui 600 krooni kuus. Kostja peab tegema endast kõik oleneva ja suurendama oma rahalisi sissetulekuid, et saaks maksta igale lapsele 300 krooni kuus. Väidetav raskus töö leidmisel ei saa ega ole põhjuseks mitte maksta elatusraha. Elatise väljamõistmine tuleb otsustada PkS § 70 kohaselt elatishagi esitamise päevast, milleks on
7. märts 2007.a. Eeltoodu alusel ja juhindudes PkS §-dest 60; 61 lg 1, 2, 5; 70 lg 1 rahuldab kohus hageja nõude. Heino-Vello Pihlak Kohtunik