← Eesti

3-07-214/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-07-214 Otsuse kuupäev 30.04.2007 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Aadi Liiberti kaebus Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Ameti peadirektori 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375 ja 29.12.2006 vaideotsuse nr 13-25/560 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks toetuse väljamaksmiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 10.04.2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Aadi Liibert, esindaja Alvar Liibert Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindaja Veiko Bergmann Resolutsioon Tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti käskkiri nr 1-3.11/375 01.12.2006.a. punkt 2 ja vaideotsus nr 13-25/560 29.12.2006.a. Muus osas jätta kaebus rahuldamata. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt kaebuse esitaja kasuks välja menetluskulud summas 624 krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik Aadi Liibert esitas

  1. mail
  2. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) pindalatoetuste taotluse nr 11006671216 ühtse pindalatoetuse, 1 ebasoodsamate piirkondade toetuse ning keskkonnasõbraliku tootmise eest põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks. Kaebaja ettevõttes viidi vastustaja poolt 25.08.2006.a. läbi kohapealne kontroll, mille käigus avastati põllumassiivi nr 53248907683 asuval põllul nr 1, et niide oli poolelt põllult koristamata. PRIA peadirektori 01.12.
  3. a käskkirja nr 1-3.11/375 p 2 alusel määrati Aadi Liibertile ühtset pindalatoetust osaliselt, vähendades taotletavat summat 50%. Kaebaja esitas PRIA käskkirja peale vaide. 29.12.2006 tegi PRIA peadirektor vaideotsuse, millega jäeti rahuldamata kaebuse esitaja vaie. 30.01.2007 esitas Aadi Liibert kaebuse Tartu Halduskohtusse. Kaebuse põhjendused Kaebaja palub tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 01.12.2006 käskkiri nr 1-3.11/375 ja 29.12.2006 vaideotsus nr 13-25/560 ning kohustada PRIA-l välja maksta puuduolev summa. Kaebuse esitaja märgib, et PRIA on vaidlustatud käskkirja välja andes valesti käitunud, ei ole arvestatud kehtivaid seadusi ning seadusi on tõlgendatud oma suva järgi. Õige ei ole PRIA tõlgendus, et kui osa põlllust on koristamata, laieneb see kogu põllule.
  5. 2006 a. kontrolliti kõiki põlde omaniku kohalolekul. 29.08.2006 kontrolliti põlluraamatut. Kontrolli käigus tehti kindlaks , et põllul nr.1 on niide osaliselt äravedamata (märgitud protokolli). Niide oli äravedamata poolelt põllult, so. 3 ha ulatuses, mis oli vaalus loomadele ettevedamiseks ja mille koristamine käis. Niidetud oli kogu põld, osa oli ainult ärakoristamata. Seda maad kasutatakse karjatamiseks, karjamaal aga ei ole nõuet, et niide peab olema koristatud. Kaebuse esitaja selgitab, et seoses sellega, et 2006 aastal oli vegetatsiooni perioodil sademeid oluliselt vähem ja heintaimede kasv olematu, toimus loomade söötmine niitmisel saadud põhu ja heinaga. Niide koristati vastavalt vajadusele. Loomade piisavat söötmist nõuab loomakaitseseadus ja kontrollib ka PRIA. Kogu taotletava pinna suurus on 15,99 ha, millest 3 ha on 18,76 %. Sellise arvestusega oli kaebuse esitaja kontrollimise ajal nõus, kuid hiljem oli käskkirjas hoopis teine arvestus. Vastustaja vastuväited Vastustaja leiab, et on haldusaktid välja andnud põhjendatult ning kaalutletult ning puudub vajadus kaebuse esitaja kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja esitas
  6. mail
  7. a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) pindalatoetuste taotluse nr
  8. Kaebaja taotles ühtset pindalatoetust, ebasoodsamate piirkondade toetust ning põllumajanduslikku keskkonnatoetust keskkonnasõbraliku tootmise eest kokku 10-le erinevale põllule. Ühtset pindalatoetust taotles kaebaja kõikidele põldude loetelus esitatud põldudele, kokku 15,99 ha eest. PRIA peadirektori 01.12.
  9. a käskkirja nr 1-3.11/375 p 2 alusel määrati Aadi Liibertile ühtset pindalatoetust osaliselt. Kaebaja ühtset pindalatoetust vähendati heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tõttu (PRIA peadirektori käskkiri 19.05.2006.a käskkiri nr 1-3.1/199, mida on 2 täiendatud PRIA peadirektori 23.08.
  10. a käskkirjaga nr 1-3.1/325) vastavalt rikkumise raskusastmele. Protsent määratakse lähtuvalt sellest, kas tegemist on hooletuse, raske rikkumise, ulatusliku rikkumise või tahtliku rikkumisega või on olemas kergendavad asjaolud. Lisaks arvestatakse toetussumma vähendamisel ka rikkumisega seotud pinna suhet taotletud pinda. Taotleja taotles toetust 15,99 ha pinnale ning rikkumine tuvastati põllul pinnaga 6,19 ha. Seega moodustas rikkumisaluse põllu pind 38,7 % kogupindalast. PRIA peadirektor on lähtuvalt Euroopa Komisjoni 21.04.
  11. a määruse (EÜ) nr 796/2004 art 66 ja 67 kehtestanud
  12. mai
  13. a käskkirjaga nr 1-3.1/199, mida on täiendatud PRIA peadirektori 23.08.
  14. a käskkirjaga nr 1-3.1/325, ühtse pindalatoetuse heade põllumajandus ja keskkonnanõuete rikkumisel vähendamise korra vastavalt lisale 1 “Ühtse pindalatoetuse heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete vähendamise kord.” Nimetatud lisas on sätestatud nõuete rikkumistele vastavad rikkumise raskusastmed ja vähendamine ühtse pindalatoetuse summast. Vaidlusalusel põllul on tegemist tahtliku rikkumisega üle 30 % taotletud pinna osas. Seega vähendati vastavalt PRIA peadirektori 23.08.
  15. a käskkirja nr 1-3.1/325 alusel toetuse summat 50 %. Vastavalt põllumajandusministri 06.04.
  16. a määruse nr 39 “Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” § 2 lg 3 peab rohumaa (kaebaja puhul põld nr 1) olema vähemalt üks kord enne
  17. juulit niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Inspektor kontrollib, kas maa, mis taotluses esitati rohumaana (nii loodusliku- kui pikaajalise rohumaana), on vähemalt üks kord hiljemalt
  18. juuliks niidetud või on seal loomi karjatatud. Vastavad toimingud peavad olema visuaalselt tuvastatavad ehk kohapealse kontrolli teostamise hetkel peab olema võimalik visuaalselt tuvastada fakti, et põldu on niidetud/karjatatud ja niide peab olema kas ära veetud või hekseldatud. Eelpool toodud põllul ei olnud visuaalselt võimalik lugeda rohumaa hooldamise nõuet täidetuks. Kui konkreetse põllu pinnal avastatakse nõude rikkumine, omistatakse vastav puudus põllule tervikuna. Kohapealse kontrolli käigus peab inspektor hindama rikkumiste olulisust iga kehtestatud nõude suhtes ning märkima rikkumise raskusastme. Kontrollaruandesse võib lisaks puudusekoodi märkimisele kirja panna ka põhjuse, mille alusel inspektor nii otsustas, kuid see ei ole kohustuslik. Inspektor võib iga põllu, mille osas rikkumine tuvastati, märkuste lahtrisse märkida omapoolseid kommentaare , kuid sellise märkuse märkimata jätmine ei mõjuta siiski asja otsustamist. PRIA tunnistab, et PRIA peadirektori 01.12.
  19. a käskkirja nr 1-3.11/375 punktis 2 on toetussumma vähendamise real viidatud valele (kehtetule) haldusaktile, kuid seda saab lugeda ilmseks veaks, kuna haldusakti preambulas on olemas viide haldusaktile, mille alusel toimus toetussumma vähendamine. Kohtu põhjendused ja otsus Kohus, ära kuulanud protsessiosaliste seletused ja läbi vaadanud toimiku materjalid, leiab, et kaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. 3 Vaidlustatud PRIA 01.12.2006 käskkirjaga punktis 2 on määratud maksta kaebuse esitajale ühtset pindalatoetust osaliselt, vähendades taotluse alusel saadavat summat 50% ulatuses. Nii on käskkirja järgi kogu taotletava pinna suurus 15,99 ha, mille alusel oleks toetuse summa olnud 10550,20 krooni, maksmisele kuuluvaks summaks on määratud 5275,10 krooni. Käskkirjas endas ei ole välja toodud, kui suures ulatuses oli kaebaja poolt kas niide ära vedamata või hekseldamata, ehk kui suures ulatuses oli pind toetuskõlbmatu ega pole välja toodud, kuidas saadud tulemus arvestati. Kõik selgitused vastustaja poolt on antud hiljem. Seetõttu ei ole vaidlustatud käskkiri kui haldusakt sisuliselt kontrollitav. Põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr 39 „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 2 lg 3 sätestab, et enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa peab vähemalt üks kord enne 31.juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt 31.juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-ala ulatuses visuaalselt tuvastada. Kaebuse esitaja taotles ühtset pindalatoetust kokku 10-le põllule. Inspektori poolt 25.08.2006 teostatud kontrollimise tulemusena koostatud kontrolllehele (tlk.20) on märgitud, et põllul nr 1 on niide poolel põllul koristamata, sest rohukasv oli sel aastal väga kehv ja oodati rohu kasvu, pole jõudnud veel ära koristada- töö pooleli. Kaebuse esitaja enda selgituste kohaselt oli sellel põllul rohi niidetud, ning niide oli vaalus. Kontrolllehel on inspektori enda poolt märgitud, et niite koristamine on pooleli, seega on rohumaa olnud niidetud. Kuid seda, et niide oleks vaalus olnud, seda inspektor märkinud ei ole, millest võib järeldada, et niide ei olnud vaaludesse kogutud, mida saaks lugeda toetuskõlbulikuks pinnaks. Ka kaebuse esitaja on omaks võtnud, et ta oli kontrollimisel nõus, et pool põllust ehk 3 ha oli nõuetekohaselt koristamata. PRIA vastuse kohaselt vähendati kaebuse esitaja puhul ühtset pindalatoetust heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tõttu, tulenevalt peadirektori 19.05.2006 käskkirjast nr 1-3.1/199, mida on täiendatud peadirektori 23.08.2006.a käskkirjaga nr 13.1/325, vastavalt raskusastmele. Selgituste kohaselt määratakse protsent lähtuvalt sellest, kas on tegemist hooletuse, raske rikkumise, ulatusliku rikkumise või tahtliku rikkumisega või on olemas kergendavaid asjaolusid. Lisaks arvestatakse toetussumma vähendamisel ka rikkumisega seotud pinna suhet taotletud pinda. Inspektori kontrolllehele on märgitud avastatud puuduste koodiks H, mis raskusastme järgi on hooletusest tingitud rikkumine. Käskkirjas ega vaideotsuses ei ole märgitud rikkumise raskusastet või kergendavate asjaolude puudumist. Samas on vastustaja oma vastuses märkinud, et vaidlusalusel põllul on tegemist tahtliku rikkumisega üle 30 % taotletud pinna osas, mis on erinev inspektori poolt kontrolllehele märgituga. Aluseks on seejuures võetud peadirektori 23.08.2006 käskkirjas tehtud täiendusi, kus punktis 2 on märgitud, et vähendamine hooletuse tõttu PKN mittevastava pinna korral üle 20 % käsitletakse tahtliku rikkumisena. Samas ei ole selles
  20. 08.2006 käskkirjas selgitatud, kuidas ja millal saab hooletust samastada tahtliku rikkumisena, mis annab õiguse vähendada toetuse summat suurema protsendiga. Kuid oluline antud juhul on see, et 4 vaidlustatud käskkirja puhul ei olnud PRIA peadirektoril õigus arvestada 23.08.2006 käskkirja nr 1-3.1/325, kuna see ei kehtinud ei toetuse taotlemise ajal ega ka enne 31.juulit 2006, see on ajal kui taotlejal oli kohustus rohumaa vastavalt nõuetele niita ja koristada. Lähtuda sai ainult peadirektori 19.mai 2006 käskkirjast nr 1-3.1/199, mille lisa 1 punkt 2 sätestab toetuse vähendamist hooletuse tõttu põllumajanduse ja keskkonna nõuetele mittevastava pinna korral üle 20%. Kuid ei põllumajandusministri määruses nr 39, ega PRIA peadirektori 19.05.2006 käskkirjas ei ole sätestatud, kuidas põllumajanduse ja keskkonna nõuetele mittevastavaid pindasid arvestatakse. Antud juhul on toetuse vähendamisel toetuskõlbmatuks loetud kogu põld nr 1 pindalaga 6,19 ha, kuigi kontrollija poolt on märgitud, et koristamata oli pool põllust nr
  21. Vastustaja esindaja poolt kohtuistungil antud seletuse järgi on PRIA tõlgendus, et toetuskõlbmatuks loetakse kogu see põld, kus rikkumine toimus. Kuid ühtegi õigusakti, millest selline tõlgendus ühtse pindalatoetuse määramise juures saaks tuleneda, välja toodud ei ole. Kui vastustaja toetuse määramiseks ja toetussummade vähendamiseks on välja andnud täiendavaid käskkirju (tingimusi), tuleb nendes ka välja tuua täpne kord, näidates ära, mida üks või teine mõiste tähendab. Nii ei ole üheselt mõistetav, milliseid maid või põlde tuleb peadirektori 19.05.2006 käskkirja lisa punktis 2 pindade all käsitelda, ehk millist pinda millise pinnaga võrreldakse. Mõistete ebaselgusest tingituna on tekkinud ka olukord, kus kontrollija poolt on toetuse taotlejale antud teine seisukoht ja arvestus, kui on hiljem haldusaktis. Nii peadirektori 19.05.2006 käskkirjas kui ka 23.08.2006 käskkirjas on aluseks võetud Euroopa komisjoni määruse 796/2004/EÜ artiklid 65, 66 ja
  22. Euroopa komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikkel 66 käsitleb toetuse vähendamist talupidaja hooletusest tulenevalt ning artikkel 67 toetuse vähendamist ja väljaarvamist tahtliku rikkumise korral. Artikli 66 punkti 1 kohaselt võib hooletusest tingitud rikkumise korral üldreeglina vähendada toetust 3 % kogusummast, mida võib kontrolliasutus vähendada 1%-le või suurendada 5 %-le. Määruse punktist 4 tulenevalt, kui on kindlaks tehtud korduv rikkumine, võib toetussummat vähendada maksimaalselt 15% kogusummast. Seega ei võimalda viidatud Euroopa komisjoni määrus hooletusest tingitud rikkumise korral toetussummat vähendada üle 15 %, samuti ei näe komisjoni määrus võimalust hooletust samastada tahtliku rikkumisega. Artikli 67 järgi võib kontrolliasutus kontrolliaruandes esitatud hinnangu alusel vajaduse korral tahtliku rikkumise korral suurendada protsenti 100%-ni kogusummast. Antud vaidluse puhul oli inspektori poolt kontrolliaruandes kontrolllehele märgitud, et rikkumine toimus hooletuse tõttu, millise hinnangu andmine on vastustaja selgituse kohaselt inspektori pädevuses. Seega ei olnud õigust seda hiljem lugeda tahtlikuks rikkumiseks, ehk panna taotleja raskemasse olukorda, samas ka raskusastme muutmise kohta põhjendusi välja toomata. Kohus on seisukohal, et vaidlustatud käskkiri on ka selle vormistuse tõttu eksitav ja mittearusaadav. Nii on arusaamatu, kas käskkirja kolmandas lahtris märgitud põllumajandusministri määrused nr 51, nr 49 ja 39 on ühtse pindalatoetuse määramise juures arvestatud või mitte ja kui on arvestatud, siis konkreetselt kuidas. Nimelt käsitleb põllumajandusministri 20.04.2004 määrus nr 49 ebasoodsamate piirkondade toetuse 5 määramist, sama kuupäeva kandev määrus nr 51 aga keskkonnatoetuse saamist ja määramist. Kuid kõik need on erinevad toetused ja reguleeritud põllumajandusministri poolt välja antud erinevate määrustega. Vaidlustatud käskkirjas on real, kus on toetussummat vähendatud 5275,10 krooni võrra, märkusena viidatud – toetussumma vähendamine ÜPT heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tõttu (PRIA peadirektori käskkiri 15.06.2005 nr 1-3.1/231). Selles lõigus ei ole viidet aga ühelegi ministri määrusele tehtud, viidatud on ainult kehtetule käskkirjale. Kõike eeltoodut kokkuvõttes saab märkida, et käskkiri on motiveerimata, käskkirjast ei selgu, millise seaduse või seadusest tuleneva õigusakti alusel on kaebuse esitaja toetust vähendatud, põhjenduste väljatoomata jätmise tõttu on käskkiri ebaselge ja mittekontrollitav. Sisuliselt ei ole ei toetuse taotlejal ega hiljem vaidlustuse puhul võimalik kontrollida, milliste andmete alusel ja millistel kaalutlustel on taotlus osaliselt rahuldatud ja miks just sellises suuruses. Arvestades eeltoodut rahuldab kohus kaebuse osas, milles taotletakse PRIA peadirektori haldusaktide tühistamist. Kaebuse esitaja on taotlenud ka, et kohus kohustaks PRIA-t välja maksma puuduolev summa. Kuigi kohus tühistab käskkirja, millega vähendati kaebuse esitajale arvestatud toetussummat, ei ole kohtul võimalik kohustada vastustajat nõutud summat välja maksma. Nimelt toimub toetussummade arvestamine ja määramine vastavat õigust omava asutuse poolt haldusmenetluse käigus, mitte kohtu poolt kohtumenetluse käigus. Vastustajal tekib peale kohtu poolt vaidlustatud käskkirja tühistamist kohustus taotlus uuesti läbi vaadata ning teha seaduspärane ning motiveeritud otsus. Kaebuse esitaja esitas kohtuistungil taotluse välja mõista vastustajalt menetluskuludena sõidukulud summas 1600 krooni, mis on kulutatud sõiduks marsruudil Are-Tartu-Are 400 km. Vastavalt HKMS § 83 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälisteks kuludeks on ka menetlusosaliste sõidukulud (HKMS § 83 lg 4 p 2). HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab kohtukulude taotluse osaliselt, mõistes vastustajalt välja kaebaja poolt kantud kulu riigilõivu 80 krooni ning sõidukulud summas 544 krooni, kokku seega 624 krooni. Kohus arvestab sõidukulu määramisel kaebaja poolt märgitud tee pikkusega 400 km, 1 liitri bensiini hinnast 13.60 krooni ning et asjaolust 100 km läbimiseks kulub keskmiselt 10 liitrit. Eda Muts Kohtunik 6 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.