Obsah (5)

§ 468§ 630§ 442§ 173§ 162

Tsiviilasi nr 2-07-5130 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste sekretär Sigrid Huik juuresolekul Otsuse tegemise aeg ja koht 26. se

§ 468lg 1 p 1 alusel viivitamatult täitmisele.

Otsus toimetada kätte pooltele. Täitemenetlus algatatakse sissenõudja kirjaliku avalduse ning sellele lisatud täitedokumendi alusel. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud X kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool ja iseseisva nõudega kolmas isik võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

1. veebruaril
2. a saabus Tartu Maakohtusse AS Hansapank hagi X vastu
3. aprillil
4. a sõlmitud laenulepingu alusel hageja poolt kostjale antud laenu võlgnevuse nõudes, kogusummas 16 769,98 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks võlgnevuse 16 769,98 krooni, viivise põhiosa võlgnevuselt alates
5. veebruarist
6. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. KOHTUISTUNG
7. septembril
8. a toimunud istungil jäi hageja oma hagiavalduse juurde, nõudes kostjalt võlgnevuse 16 769,98 krooni väljamõistmist, alates
9. veebruarist
10. a viiviseid põhiosa võlgnevuselt kuni põhinõude täitmiseni ja palub kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja teavitas istungil, et võtab hagi õigeks. KOHTU PÕHJENDUSED Kostja on istungil hageja nõudeid tunnustanud ja hagi õigeks võtnud (tl 27). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

§ 468

lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. KOHTUKULUDE JAOTUS

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 173

lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kohtunik