3-07-110/7

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tartu kohtumaja Kohtuasja number 3-07-110 Otsuse kuupäev

1. aprill 2007 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Maire Puurami kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
2. jaanuari 2007.a vaideotsuse nr 1214/1 tühistamiseks ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 2006.a kontrollakti nr 060157-670078 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Asja läbivaatamise kuupäev
3. aprill 2007.a Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja Maire Puurami esindaja Ivar Puuram; Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti esindajad Kärt Rebane ja Angelika Tõnsing; Kolmas isik Aivar Pukk. Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik 1.Maire Puurami ja AS VL & US vahel sõlmiti 30.08.2004.a kaks kinnistute rendilepingut. Esimese rendilepinguga andis AS VL & US Maire Puuramile rendile kinnistud katastritunnustega 14901:002:0278 (pindalaga 21,4 ha) ja 14901:002:0279 (pindalaga 13,9 ha), tingimusel, et AS VL & US ei ole kohustatud taastama haritavaks maaks Maire Puuramile kuuluvat Varma kinnistut katastritunnusega 14901:003:
4. Leping sõlmiti kaheksaks aastaks ning pidi lõppema 30.08.2012.a. Lepinguga määrati, et mõlemal osapoolel on eelisostuõigus eelpool nimetatud kinnistutele. Teise rendilepinguga andis AS VL & US 10.06.2002.a Maire Puuramile üle Karu Piim OÜ ja AS VL & US sõlmitud rendilepingu kohustused, millega M. Puuram sai õiguse rentida kinnistut katastritunnusega 14901:002:
5. Lepingule märgiti, et see kehtib kuni 10.06.2012.a ja et rentnikul on eelisõigus kinnistu ostmiseks. 1 Põllumaade paiknemisest tulenevalt sõlmis Maire Puuram suulise kokkuleppe Tiia Keppiga, kellele kuuluvaid karjamaid hakkas karjatama Maire Puuram ning M. Puurami rendilepingu aluseid kinnistuid katastritunnustega 14901:002:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:0280 hakkas karjatama Tiia Kepp. 06.10.2005.a sõlmiti OÜ VL & US ja Aivar Pukk vahel notariaalne kinnisasja müügi- ja asjaõigusleping, millega Aivar Pukk omandas kinnistud katastritunnustega 14901:02:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:
6. 17.11.2005.a kanti Aivar Pukk nimetatud kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse. Aivar Pukk esitas 15.05.2006.a Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi PRIA) taotluse pindalatoetuste saamiseks. Taotluses sooviti toetust üheksale põllule, sh põllumassiividele nr 53448825112, nr 53448872386 ja nr
7. Esimene nimetatud põllumassiiv asub kinnistul katastritunnusega 14901:02:0278, teine kinnistul katastritunnusega 14901:002:0279 ja kolmas kinnistul katastritunnusega 14901:002:
8. 19.05.2006.a esitas Maire Puuram PRIA-le taotluse pindalatoetuste saamiseks. Taotluses sooviti toetust 24-le põllule, sh põllumassiividele nr 53448825112, nr 53448872386 ja nr
9. Põldude osas, millel esines topelttaotlemine saatis PRIA 10.08.2006.a järelepärimise nii Maire Puuramile kui ka Aivar Pukkile, milles selgitati, et toetus(t)e taotlemise ja saamise õigus on taotlejal, kes hoiab põllumajandusmaad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ja omab põllumajandusmaa kasutusõigust ning seoses sellega paluti taotlejatel PRIA-le esitada põllumajandusmaa kasutusõigust tõendavad dokumendid. Nii Aivar Pukk kui ka Maire Puuram esitasid PRIA-le dokumendid tõendamaks maa kasutamise õigusliku aluse olemasolu. PRIA 2006.a kontrollaktis nr 060157-67-0078 märgiti, et Maire Puuramil puudub õiguslik alus põllumassiivide nr 53448825112, nr 53448872386 ja nr 53548708710 kasutamiseks ning PRIA peadirektori 01.12.2006.a käskkirjaga nr 1-3.11/375 määrati M. Puuramile ühtne pindalatoetus osaliselt ning nimetatud põllumassiivide osas jäeti taotlus rahuldamata. Maire Puuram esitas 23.11.2006.a PRIA-le vaide kontrollakti nr 060157-67-0078 vaidlustamiseks ning PRIA peadirektor jättis oma 02.01.2007.a vaideotsusega M. Puurami vaide rahuldamata. M. Puuram ei nõustunud nimetatud vaideotsusega ning esitas 12.01.2007.a kaebuse Tartu Halduskohtule PRIA 02.01.2007.a vaideotsuse nr 12-14/1 tühistamiseks ja PRIA 2006.a kontrollakti nr 060157-67-0078 õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse põhjendused ja taotlused 2.Kaebuse esitaja ei nõustu vaideotsuse ja kontrollaktiga alljärgnevatel põhjustel. Kaebuse esitaja leiab, et PRIA kontrollaktis nr 060157-67-0078 toodud põhjus, et Maire Puuramil puudub õiguslik alus põllumassiivide nr 53448825112, nr 53448872386 ja nr 53548708710 kasutamiseks on väär, sest ta on neid maid kasutanud kinnistute rendilepingu 2 alusel, mis on sõlmitud Pärnu linnas 30.08.2004.a kaebuse esitaja ja AS VL & US vahel. Leping on sõlmitud kaheksaks aastaks ning lõpeb 30.08.2012.a. Lepingu ei ole kaebuse esitajaga lõpetatud. Kaebuse esitaja on täitnud toetuse saamiseks võetud kohustusi: 1) on olemas kehtiv kinnistute rendileping ning kuigi olevat toimunud omanike vahetus, ei saa lepingut lõpetada ühepoolselt teatamata seda teisele lepingupoolele; 2) kaebuse esitaja on hooldanud antud põldusid vastavalt varem võetud kohustustele; 3) kaebuse esitaja peab põlluraamatut. M. Puuram ei nõustu sellega, et tema hooldas põldusid ja teine toetuste taotleja A. Pukk saab toetused nende eest. PRIA lähtub toetuse maksmisel Aivar Pukki notariaalselt tõestatud kinnisasja müügilepingust, aga Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike1 kohaselt võib toetust taotleda isik, kes kasutab põllumajandusmaad, st isik, kes omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab põllumajandusmaad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Aivar Pukk võis küll olla uus omanik, aga kaebuse esitaja leping OÜ-ga VL & US ei olnud lõpetatud. Kaebuse esitaja ei mõista, miks notariaalse ostu-müügitehingu ajal seda ei öeldud, kuigi kaebuse esitaja ja AS VL & US vahel sõlmitud rendilepingus on kirjas, et rentnikul on eelisõigus kinnistu ostmiseks. M. Puuram teadis, et tal on kehtivad lepingud ning õigus taotleda toetusi ning ei ole nõus toetuste vähendamisega. Kaebuse esitaja selgitab, et tal oli suuline kokkulepe Tiia Keppiga, et kaebuse esitaja karjatab T. Keppile kuuluvaid karjamaid oma farmi juures ja T. Kepp karjatab oma loomi katastritunnustega 14901:002:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:0280 maadel. M. Puuram sai rendil olevate maade müügist teada alles peale pindalatoetuste esitamist, seega ei toiminud ta seadusevastaselt ja leiab, et PRIA poolt kehtestatud sanktsioonid ei ole õigustatud. Kaebuse esitaja leiab, et maa omanik A. Pukk ei ole huvitatud kõnealuste maa harimisest vaid PRIA poolt saadavatest toetustest, mida peaks maksma aga tegelikule maa hooldajale, mitte aga maa omanikule. Kohtuistungil täpsustas kaebuse esitaja esindaja, et kaebuse esitaja on nõus loobuma toetustest 30 ha suhtes, kuid ei ole nõus PRIA sanktsiooniga (PRIA peadirektori 01.12.2006.a käskkiri nr 1-3.11/375), millega vähendati M. Puuramile makstavat toetust taotletud ja kindlakstehtud pindade vahe kahekordse, seega 60 ha, väärtuse võrra. Kaebuse esitaja palub kohtul tühistada PRIA 02.01.2007.a vaideotsuse nr 12-14/1 ja teha kindlaks PRIA 2006.a kontrollakti nr 060157-67-0078 õigusvastasus. Vastustaja seisukohad 3.Vastustaja ei pea esitatud kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu alljärgnevatel põhjustel. Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõike 1 kohaselt võib toetusi taotleda isik, kes kasutab põllumaad. Kasutab, st omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Seega peavad olema täidetud mõlemad tingimused – taotleja peab omama maa kasutamiseks õiguslikku 3 alust ning peab maad ka reaalselt harima. Seega ka juhul, kui isik on põllumajandusmaal teinud vajalikud tööd, kuid õiguslik alus maa kasutamiseks on teisel isikul, ei ole täidetud toetus(t)e saamise tingimused. Tartu Ringkonnakohus on oma
10. septembri 2005.a otsuses haldusasjas nr 2-3-262/05 leidnud: „Toetuse saamise õigust ei ole selle põllumajandusmaa suhtes, mille osas ei ole tõendatud isikul kasutusõiguse olemasolu“. Õiguslik alus maa kasutamiseks saab olla vaid ühel isikul. Taotleja peab toetus(t)e taotlemisel ning pindalatoetuste taotluse allkirjastamise hetkel olema veendunud, et omab maa kasutamiseks õiguslikku alust ning suudab seda vajadusel ka tõendada. PRIA lähtub toetuste määramisel objektiivsetest kriteeriumidest ning kuna PRIA-l endal ei ole võimalik kontrollida eraõiguslikes suhetes esinevaid asjaolusid (muuhulgas rendilepingute olemasolu), siis ainuke viis, kuidas PRIA-l on võimalik kindlaks teha maa kasutusõigus, on küsida vastavaid andmeid ja tõendeid taotlejatelt endilt (haldusmenetluse seaduse § 38 lg 1). Seda, kas valdajal on õigus asja vallata, peab tõendama valdaja. PRIA on omal initsiatiivil välja selgitanud kõik faktilised asjaolud, mida PRIA-l oli võimalik saada ning millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Kui haldusorgani päringu peale nõutud andmeid haldusorganile ei esitata või need ei ole asjakohased, ning haldusorganil ei ole vastavaid asjaolusid ise võimalik kindlaks teha, tuleb haldusorganil lähtuda teadaolevatest ehk esitatud andmetest. Analüüsides taotlejate poolt esitatud andmeid tuvastas PRIA, et maa kasutamiseks on õiguslik alus Aivar Pukk´il. Kaebaja poolt PRIA-le järelepärimise vastusena saadetud koopia 30.06.2004.a kinnistu müügilepingust, võla ülekandmise- ja asjaõiguslepingust ei ole asjakohane, kuna nimetatud lepingu objektiks on kinnistud katastritunnustega 14901:003:0052 („Kolmnurga“) ja 14901:003:0053 („Varma“). Toodud kinnistud ei ole seotud kinnistutega katastritunnustega 14901:002:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:0280, millel asuvad vaidlusalused põllumaad. Ka on asjakohatu kaebaja poolt järelepärimise vastusena esitatud 10.06.2002.a kinnistute rendileping AS VL & US ja OÜ Karu Piim vahel, mille objektiks on kinnistud katastritunnustega 14901:002:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:
11. Nimetatud lepinguga antakse kinnistud rendile OÜ-le Karu Piim ning lepingu punkti 3.
12. kohaselt ei ole see üleantav kolmandatele isikutele (sealhulgas Maire Puuramile). Kaebaja poolt kaebusele lisatud 30.08.2004.a AS-ga VL & US sõlmitud kinnistute (14901:002:0278, 14901:002:0279, 14901:002:0280) rendilepinguid ei olnud PRIA-l samuti võimalik arvesse võtta. Aivar Pukk on kinnistute, millel asuvad vaidlusalused põllumajandusmaa, omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud juba 17.11.2005.a. Aivar Pukk on PRIA-le esitanud ka 06.10.2005.a notariaalselt tõestatud kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu OÜ VL & US ja Aivar Pukki vahel. Nimetatud lepinguga müüs OÜ VL & US kinnistud katastritunnustega 14901:002:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:0280 Aivar Pukkile. Nimetatud lepingu punktis 2.1.
13. kinnitab müüja (OÜ VL & US), et "lepingu ese on müüja omandis, kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega (v. a hüpoteek AS SEB Eesti Ühispank kasuks) ega sõlmitud mingeid võlaõiguslikke kokkuleppeid kinnistu võõrandamiseks ja/või koormamiseks, kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi kinnistul ei lasu, samuti ei ole lepingu eseme suhtes vaidlusi". Nimetatud lepingu punktist on võimalik järeldada, et OÜ VL & US kinnitusel ei ole 06.10.2005.a seisuga kinnistute katastritunnustega 14901:002:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:0280 osas kehtivaid rendilepinguid. PRIA-1 puudub alus kahelda notariaalselt tõestatud müügilepingu ja asjaõiguslepingu õiguspärasuses ning asjaolus, et OÜ VL & US kui müüja on rikkunud oma 4 kohustust informeerida Aivar Pukki kui ostjat kehtiva rendilepingu olemasolust müüdava kinnisasja osas. Seega võib eeldada, et 30.08.2004.a AS VL & US ja Maire Puurami vahel sõlmitud rendilepingud on üles öeldud. Juhul, kui 30.08.2004.a AS VL & US ja Maire Puurami vahel sõlmitud kinnistute rendilepinguid ei ole üles öeldud ning kui rendileandja on rikkunud põllumajanduslikku rendilepingut, on rentnikul oma õiguste kaitseks ja tekitatud kahju hüvitamiseks õigus esitada hagi kinnisasja omaniku vastu tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras maakohtule. PRIA ei sekku isikute eraõiguslikesse suhtesse. PRIA on toetuste määramisel ja arvutamisel kohustatud taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevuse tuvastamisel kohaldama Euroopa Komisjoni määruste nr 1973/2004/EÜ artiklist 138 ning 796/2004/EÜ artiklist 51 tulenevaid sanktsioone. Toetus(t)e vähendamisi ei kohaldata juhul, kui pinna erinevus tuleneb vääramatust jõust. Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ art 39 sätestab juhud, milliseid võivad liikmesriigid vääramatu jõuna käsitleda. Artikli 39 lõike 1 punkt c võimaldab vääramatuks jõuks lugeda põllumajandusettevõtte olulise osa sundvõõrandamist, kui kohustuse võtmise päeval ei olnud sellist sundvõõrandamist võimalik ette näha. Kinnistute, millel asusid vaidlusalused põllumajandusmaad, osas eraõigusliku müügilepingu sõlmimisega OÜ VL & US ja Aivar Pukki vahel ei ole tegemist sundvõõrandamisega. Seega juhul, kui 30.08.2004.a AS VL & US ja Maire Puurami vahel sõlmitud kinnistute rendilepingud ei ole üles öeldud, ei saa PRIA käsitleda vääramatu jõuna seda, et rendileandja on rikkunud rendilepingut. PRIA ei saa jätta kohaldamata sanktsioone, kui taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevus on tulenenud rendileandja poolsest lepingulise kohustuse rikkumisest. Sel juhul on võimalik rendilevõtjal, kes on rendilepingu rikkumise tagajärjel kandnud kahju, õigus nõuda kahju hüvitamist rendileandjalt. PRIA ei saa nö kinni maksta ühe lepingupoole kohustuste rikkumisest tulenevat kahju, kuna sellise kahju tekkimise eest rendilevõtjale (Maire Puuramile) vastutab kahju tekitaja ehk rendileandja, kes on rendilepingut rikkunud. PRIA oli õigustatud neil faktilistel ja õiguslikel asjaoludel vaideotsuse ja käskkirjade andmiseks. Eelnevatest põhjendustest tulenevalt leiab vastustaja, et Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet on haldusaktid välja andnud põhjendatult ning kaalutletult. Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet palub jätta Maire Puurami kaebus rahuldamata. Kolmanda isiku seisukoht 4.Kolmas isik on sõlminud suulise kokkuleppe Tiia Keppiga rohumaa kasutamise osas ning ei soovi jätkata rendilepingut Maire Puuramiga, mille sõlmis maade kasutamiseks maade eelmine omanik. Kolmas isik leiab, et tal on täielik õigus vaidlusaluste kinnistutele PRIA pindalatoetusi taotleda ja kahjud, mis võivad olla tekitatud Maire Puuramile, tuleb hüvitada eelmisel maade omanikul, kes varjas rendilepingu olemasolu notariaalse ost-müügilepingu tegemisel. Kohtu põhjendused ja otsus
14. Tegemist on lubatava ja tähtaegselt esitatud kaebusega. Kaebuse lubatavuse osas kuuluvad kohaldamisele Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 6 lõike 2 punktid 1, 2 ja lõike 3 punkt 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtus taotleda haldusakti või selle osa 5 tühistamist ja peatatud haldusakti täitmist või välja andmata jäetud haldusakti väljaandmist, peatatud või sooritamata toimingu sooritamist ning haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemist. Seega on lubatav nii vaideotsuse tühistamiseks esitatud taotlus, taotlus toimingute sooritamiseks kohustamiseks (toetuste väljamaksmiseks kohustamine), kui ka taotlus kontrollaktide õigusvastasuse kindlakstegemiseks. Kaebuse tähtaegsuse osas kohaldub HKMS § 9 lõige 3, mis sätestab, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. Seega on tähtaegne 02.01.2007.a vaideotsuse ja -menetluse järgne kaebus, mis on postiasutusele kohtule edastamiseks üle antud 12.01.2007.a.
15. HKMS § 7 lõige 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebuse avalikõigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. HKMS § 26 lõike 1 punktid 1, 2 ja 3 sätestavad, et kaebuse sisulisel lahendamisel on halduskohtul õigus tühistada õigusvastane haldusakt kas täielikult või osaliselt ning teha võimaluse korral ettekirjutus haldusakti tagasitäitmise kohta, näidates ära selle läbiviimise viisi; samuti teha ettekirjutus õigusvastaselt peatatud haldusakti täitmiseks, välja andmata jäetud haldusakti väljaandmiseks või sooritamata toimingu sooritamiseks; tunnistada haldusakt või toiming õigusvastaseks, kui kaebuse või protesti esitajal on sellise konstateeringu suhtes kaebuses või protestis väljendatud põhjendatud huvi. Nimetatud sätete koosmõjust tuleneb, et halduskohtu pädevusse kuulub ainult isiku subjektiivseid õigusi piirava haldusakti tühistamine ja isiku subjektiivseid õigusi piirava haldusorgani tegevusetuse lõpetamiseks kohustusliku ettekirjutuse tegemine ning toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks peab lisaks esinema ka isiku põhjendatud huvi. Isiku põhjendatud huviks võib küll olla põllumajandustoetuste saamine, kuid selle taotluse rahuldamiseks peavad asjaga seonduvad haldusaktid olema õigusvastased, mis annaksid aluse rääkida isiku subjektiivsete õiguste rikkumisest. Kuna käesolevas asjas on vaideotsus ja sellele eelnenud haldusaktid õiguspärased, ei saa olla tegemised kaebuse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumisega nagu väidab kaebuse esitaja. Halduskohus, kuulanud ära kaebaja esindaja ja vastustaja esindajate selgitused ning kolmanda isiku seletuse kohtuistungil, uurinud asjas kogutud tõendeid, on tõendite kogumis hindamisel seisukohal, et puudub alus kaebuse rahuldamiseks, kuna vaidlustatud toimingud ja haldusakt ei riku kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi ega piira tema vabadusi.
16. Nõuded ühtse pindalatoetuse saamiseks on sätestatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) §-s 12, mille
17. lõige sätestab, et ühtset pindalatoetust on õigus taotleda põllumajandusega tegeleval füüsilisel ja juriidilisel isikul, seltsingul ning muul isikute juriidilise isiku staatuseta ühendusel (edaspidi isik), kes vastab EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks (ELT L 270, 21.10.2003, lk 1–69), sätestatud nõuetele ja kasutab vähemalt 1,00 ha põllumajandusmaad. Sama paragrahvi
18. lõige sätestab põllu mõiste, mille kohaselt põld käesoleva seaduse tähenduses on ühtne maa-ala, millel kasvatatakse põllumajanduskultuuri või mida kasutatakse püsirohumaana või mis on põllumajanduslikust kasutusest ajutiselt väljas. Sama paragrahvi
19. lõikes defineeritakse põllumassiivi mõiste, mille kohaselt on põllumassiiv käesoleva seaduse tähenduses maastikul selgelt eristuvate püsivate objektidega piiristatud ühtne maa-ala, mis koosneb ühest või mitmest põllust ning millel on numberkood. Paragrahvi
20. lõige sätestab aga 6 delegatsiooninormi põllumajandusministrile muuhulgas kasutuses oleva põllumajandusmaa suhtes nõuete kehtestamiseks, nimelt sätestab sama paragrahvi
21. lõige, et nõuded ühtse pindalatoetuse saamist taotleva isiku kasutuses oleva põllumajandusmaa ja selle kasutamise kohta kehtestab põllumajandusminister. Seega tuleneb seadusest otsesõnu, et põllumaa, millele taotletakse ühtset pindalatoetust, peab olema pindalatoetust taotleva isiku kasutuses. Kuna kaebuse esitaja esindaja selgitas kohtuistungil, et ca 30 ha maad, millele taotlus oli esitatud, kasutab tegelikult kaebuse esitaja ja Tiia Keppi omavahelise suulise kokkuleppe alusel Tiia Kepp, siis on vastustaja õigesti tuvastanud, et kaebuse esitajal puudub õigus sellele maale ühtset pindalatoetust taotleda ja vastustajal õigustus toetust maksta, kuna kaebuse esitaja ei olnud tegelikkuses isikuks, kes hoidis seda maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Kinnistusraamatu andmete kohaselt (tl 45 õiguslikku tähendust mitte omav väljatrükk) on Aivar Pukk vaidlusaluse põllumajandusmaa osas kantud omanikuna kinnistusraamatusse 17.11.2005.a. kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu (tl 47-50) alusel. Lepingu kohaselt on OÜ VL & US müünud Aivar Pukkile maatulundusmaa katastritunnustega 14901:002:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:0280 suurusega 46,3 ha. Lepingu punkti 2.1.
22. kohaselt on lepingu ese müüja omandis ja kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega ega sõlmitud mingeid võlaõiguslikke kokkuleppeid kinnistu võõrandamiseks ja/või koormamiseks, kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi kinnistul ei lasu, samuti ei ole lepingu eseme suhtes vaidlusi, mille tõttu oli vastustaja õigustatud tuvastama, et 30.08.2004.a AS VL & US ja Maire Puurami vahel sõlmitud rendilepingud on üles öeldud. Samuti oli vastustaja õigustatud tuvastama, et lepingu esemeks olnud maa ei saanud 2006.aastal olla kaebuse esitaja kasutuses ELÜPS § 12 mõttes rendilepingute alusel, mis annaks kaebuse esitajale aluse ühtse pindalatoetuse taotlemiseks sellele maale. Neil asjaoludel oli vastustaja kohustatud kohaldama kaebuse esitaja suhtes sanktsioone, kuna vastustaja tuvastas kaebuse esitaja poolt toetusena taotletud pinna ja kaebuse esitaja poolt õiguslikul alusel kasutatava põllumajandusmaa erinevuse. Neil faktilistel asjaoludel kohaldas vastustaja õigesti Euroopa Komisjoni määruse nr 1973/2004/EÜ artiklist 138 ning määruse nr 796/2004/EÜ artiklist 51 tulenevaid sanktsioone. Vaieldamatult ei olnud käesoleval juhul tegemist vääramatu jõuga nimetatud määruste mõttes, kuna asjas ei toimunud sundvõõrandamist Euroopa Komisjoni määruse nr 1973/2004/EÜ ja määruse nr 796/2004/EÜ mõttes, vaid põllumajandusmaa võõrandamine toimus tavalises tsiviilkäibes, mida oli kaebuse esitajal võimalik tuvastada, kui ta oleks enne toetuste taotlemist näidanud üles tavapärast hoolsust. 8.Seoses kaebuse rahuldamata jätmisega, tuleb menetluskulud vastavalt HKMS § 92 lõikele 1 jätta menetlusosaliste endi kanda. Roby Koik Kohtunik 7