3-06-1855/13

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-06-1855 Otsuse kuupäev 15.mai 2007 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi XXX kaebus Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korralduse nr 24-272 peale Asja läbivaatamise kuupäev 26.aprill 2007 Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja XXX esindajad vandeadvokaadid Viive Kaur ja Peeter Kutman, vastustaja Otepää Vallavalitsuse esindajad advokaat Kalju Kutsar ja Marek Merilo ning 3.isik Margus Hendrikson Resolutsioon Jätta XXX kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK XXX omandis on ehitised (suvila ja majandushooned) asukohaga Otepää vald, Kääriku küla. Nimetatud hooned asuvad endise Jaasi A306 talu maadel. ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni 24.05.1995 otsusega nr 8866 tunnistati endises Pühajärve vallas Kääriku külas asunud Jaasi A306 talu maa suhtes õigustatud subjektideks Hilda Klimov, Härni Hendrikson ja Jaan Hendrikson igaüks 1/3 mõttelises osas. H.Hendrikson on loovutanud maa tagastamise nõudeõiguse pojale Margus Hendriksonile ja J.Hendrikson on loovutanud oma nõudeõiguse pojale Kalle Hendriksonile. Otepää Vallavalitsus tegi oma 17.05 2006 korraldusega nr 2-4-272 ettepaneku määrata Otepää vallas Kääriku külas asuva Jaasi A306 tagastamisele kuuluvatel maadel asuvale XXX omandis olevate hoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku maa suuruseks ligikaudu 0,15 ha vastavalt juurdelisatud plaanile. Korraldusest nähtuvalt on ettepaneku tegemisel arvestatud järgmisi maakorralduse nõudeid: kinnisasja sobivus ettenähtud sihtotstarbeks, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine, kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine. XXX esitas Otepää Vallavalitsusele vaide. 15.08.2006 teatas Otepää Vallavalitsus oma kirjaga nr 4-3/1574-1, et on igati mõistetav vaide esitaja nägemus maa ulatumisest Pülme järve äärde, eriti võttes arvesse probleeme veega, kuid vallavalitsus leidis, et sellisel määral maa määramine suvila juurde ei ole põhjendatav, sest järvele juurdepääs ja vee võtmine järvest on võimalik lahendada ka kokkuleppel maaomanikuga ning ei pidanud põhjendatuks muuta Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korraldusega nr 2-4-272 tehtud maa määramise ettepanekut. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS 19.09.2006 esitas XXX kohtule kaebuse, milles taotleb Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korralduse nr 2-4-272 tühistamist. Kaebaja on seisukohal, et vallavalitsus ei ole maa teenindamiseks määratava maa ulatuse ja piiride ettepaneku puhul arvestanud asjaoluga, et järvele juurdepääsu mittevõimaldamine ja ehitiste juurde vaid 0,15 ha määramisega on tehtud võimatuks ehitiste sihtotstarbeline kasutamine, hooldamine ja ohutu ekspluateerimine. Kaebaja väidete kohaselt ei ole vallavalitsus kaevatava haldusakti vastuvõtmisel järginud maakorraldusele seatud nõudeid, samuti on jätnud vastustaja teostamata kaalutlusõiguse. Kohtuistungil jääb kaebaja oma kirjalikus kaebuses toodud seisukohtade ja väidete juurde. VASTUSTAJA VASTUVÄITED Vastustaja – Otepää Vallavalitsuse esindaja palub jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja väidab, et XXX ile kuuluvatele hoonetele teenindamiseks vajaliku maa määramisel on Otepää Vallavalitsus püüdnud arvestada nii tagastatava maa omanike kui ka ehitiste omaniku seaduslike huvidega, samuti maakorralduse nõuetega. Kuna ehitiste omanik XXX on esitanud taotluse hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramiseks suuremas ulatuses, kui seda sätestab vaidlustatud korraldus, siis on vastustaja pidanud küsimuse lahendamisel arvestama õigusjärgsete omanike ning ehitiste omaniku vastandlike huvidega. Vallavalitsus lähtus oma seisukoha kujundamisel sellest, et XXXil oleks võimalus talle kuuluvaid hooneid sihtotstarbeliselt kasutada, samas ei tohi talle kuuluvatele hoonetele määratud teenindusmaa liigselt kahjustada tagastatava maa omanike huve. Arvestades hoonete ning juurdepääsutee paiknemist, samuti tulevase kinnistu terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamise vajadust määras vallavalitsus hoonete teenindamiseks vajaliku maa ligikaudse suuruse ja asendi sellisena nagu see on toodud vaidlusaluse korralduse lisaks oleval plaanil. Vastustaja ei nõustu kaebuses toodud väitega, et ehitise sihipärane kasutamine on otseselt ja vältimatult seotud juurdepääsuga Pülme järvele. Vastustaja on seisukohal, et nii ajutine kui alaline elamine ei eelda vahetut juurdepääsu veekogule ja eluks vajaliku veevarustuse tagamine on võimalik lahendada teiste abinõudega, sest lahtisest veekogust vee võtmine tänapäeval ei saa olla ainukeseks võimaluseks joogi- ja tarbevee saamiseks. 2 3.ISIKU SEISUKOHAD 3.isik – Margus Hendrikson on seisukohal, et omavolilistele ehitistele teenindusmaa määramine ei ole seaduslik. 3.isiku vastuväidete kohaselt ei ole XXX õiguslik maakasutus, mis on kindlaks määratud 1985.aasta Valga RSN TK otsusega, kunagi Pülme järve veepiirini ulatunud, samuti on Pülme järv kantud avalikult kasutatavate veekogude nimekirja. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et arvestades käesolevas asjas esitatud tõendeid on alus tuvastada, et XXX hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramine oli õiguspärane, kuna ostueesõigusega erastatav maa peab esmajoones vastama maakorralduse nõuetele ning olema piisav ehitise sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Vaidlustatud Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korralduse nr 2-4-272 (tl 10-12) õiguslike alustena on märgitud maareformi seaduse (MRS) § 221 lg 6, § 20 lg 12 , maakorraldusseaduse (MKS) § 5 lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise kord“ (Kord) MRS § 221 lg 6 kohaselt määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. Ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse juhul, kui krunt ei ole kindlaks määratud või kui krundi suuruse ja piiride muutmine on planeeringu ja maakorralduse nõuetest tulenevalt otstarbekas. MRS § 20 lg 12 kohaselt ei kuulu erastamisele looduskaitseseaduses sätestatud kaitsealade loodusreservaatide maa, sihtkaitse- ja piiranguvööndite maa, hoiualade maa, püsielupaikade maa, samuti kaitstavate üksikobjektide ja muude objektide juurde kuuluv maa. Nimetatud maal asuva elamu omanikul on võimalik erastada maad kuni 2 ha ulatuses, muu ehitise omanikul ehitise teenindamiseks vajaliku maa ulatuses. MKS § 5 lg 2 sätestab maakorralduse tingimused, millised tulenevad seadusest, tehnilistest ja majanduslikest teguritest, milliste täitmine tagab kinnisasja otstarbeka kasutamise ja majandamise. Seejuures tuleb maakorralduse läbiviimisel lähtuda eelkõige järgmistest nõuetest: 1) omaniku taotlus kinnisasja otstarbekaks kasutamiseks; 2) loodusvarade säästlik kasutamine, terve elukeskkonna tagamine ja maastiku omapära hoidmine; 3) kinnisasja sobivus ettenähtud sihtotstarbeks; 4) kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine; 5) kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine; 6) kinnisasja kiildumise ja ribasuse vältimine; 7) teede, liinide, muude ehitiste ja maaparandussüsteemide otstarbekas rajamine ja kasutamine. Nimetatud sätte kohaselt ehitise teenindamiseks vajalik maa määratakse kooskõlas maakorralduse nõuetega arvestades, et ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks määratakse 3 ehitisalune ning ehitist ümbritsev vähim tarvilik ja piisav kogus maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ja füüsilise säilimise. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt esitas XXX 27.12.2001 Otepää Vallavalitsusele avalduse Kääriku külas Pühajärve vallas asuva õuemaa suurusega 2 ha ostueesõigusega erastamiseks (tl 17). Kaebaja väidab, et piiride kulgemise ettepaneku tegemisel oleks tulnud arvestada sellega, et ehitise sihipärane kasutamine on vahetult ja otseselt seotud juurdepääsuga Pülme järvele. Kohus ei nõustu kaebaja sellise väitega, sest XXX õiguslik maakasutus ei ole kunagi Pülme järve veepiirini ulatunud. Kaebajale kuuluv ehitis on suvila, mida on küll võimalik kasutada ka aastaringseks elamiseks, kuid nii ajutine kui alaline elamine ei eelda vahetut juurdepääsu veekogule, vaid eluks vajaliku veevarustuse tagamine on võimalik lahendada teiste abinõudega. Kohus on seisukohal, et vee võtmine järvest on võimalik lahendada kokkuleppel maaomanikuga, samuti ei saa lahtisest veekogust vee võtmine tänapäeval olla ainukeseks võimaluseks joogi- ja tarbevee saamiseks. Kohus märgib ära asjaolu, et ostueesõigusega erastataval maal asub XXX ile kuuluv kaev, mida küll käesoleval ajal ei kasutata, kuid mis on olemas ja mis tuleb kaebajal taaskasutusse võtta. Kaebaja väited, et kaev on tühi ja uue kaevu ehitamine on talle rahaliselt koormav, on põhjendamatud ja ei ole antud asjas asjakohased. Vaidlustatud korralduse lisaks olevalt plaanilt (tl 12) nähtub, et vallavalitsus on hoonete teenindamiseks vajaliku maa ligikaudse suuruse ja asendi määramisel arvestanud hoonete ning juurdepääsutee paiknemist, samuti tulevase kinnistu terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamise vajadust. Õige on vallavalitsuse seisukoht, et vallavalitsuse poolne ettepanek võimaldab XXX il hooneid kasutada ilma, et see tekitaks uusi konflikte tagastatava maa omanikega ning samas kahjustaks võimalikult vähe nende huve. Teenindamiseks vajalik maa moodustab ühtse terviku, millele on tagatud ligipääs, seega puudub vastuolu MKS § 5 lg 2 p 1, 5 ja 6 ning vaidlustatud korralduse vahel. Kohus on seisukohal, et vallavalitsus toimis XXX hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramise ettepaneku tegemisel seaduspäraselt ja järgis ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel Korra punkt 4 nõudeid. Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korra“ p 4 sätestab, et ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramisel tuleb arvestada maakorralduse nõudeid, määrates ehitise teenindamiseks vajalikuks maaks ehitusaluse ning ehitist ümbritseva vähima tarviliku ja piisava koguse maad, mis tagab ehitise sihtotstarbelise kasutamise, hooldamise, ohutu ekspluateerimise ja füüsilise säilimise. Kohus on seisukohal, et vallavalitsus oli pädev tegema ettepaneku XXX hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramiseks, kuna tegemist on maa ostueesõigusega erastamiseks seaduses ja selles korras sätestatud eeltoiminguga. Kuna kohus jätab kaebuse rahuldamata, siis jäävad menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Maare Aloe kohtunik 4 5