) § 50 p 1 ja 3, mille kohaselt töötaja on kohustatud tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust, ja õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Samuti on tööandja viidanud
lg 1 p-dele 1 ja 2, mille järgi tööandja ja töötaja on vastastikku kohustatud täitma töö- ja kollektiivlepingu tingimusi ning täitma töösisekorra, töötervishoiu, tööohutuse ning tuleohutuse nõudeid. Viimati nimetatud sätetega seoses viitab kostja töösisekorra eeskirja punktide 15.1.1 ja 15.1.2 rikkumisele. Punkt 15.1.1 sätestab, et töötaja kohustub pidama kinni tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldusest, täitma töölepingu tingimusi ja käesolevat eeskirja, tegema kokkulepitud tööd ning täitma ilma erikorralduseta ülesandeid, mis tulenevad töö iseloomust või töö üldisest käigust. Punkti 15.1.2 alusel kohustub töötaja õigeaegselt ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Hageja leiab, et ta ei ole rikkunud
Hageja jättis täitmata tööandja korralduse, mis võis olla ebaseaduslik ning vastuolus hagejale täitmiseks kohustusliku AS E. veduritöötajate töökorralduse juhendiga ja AS E. töösisekorra eeskirjadega. Nimelt puudusid hagejal täpsed andmed AS S. veduritele paigaldatud seadmete kohta ning teda polnud nende osas instrueeritud. Lisaks leiab hageja, et vedurile paigaldatud jälgimis- ja pealtkuulamisseadmete kasutamine on seadusevastane ja rikub hageja õigusi, muuhulgas õigust inimväärikusele. Kohus võtab kõigepealt seisukoha hageja viimase väite osas. Kostja on istungil palunud jätta väite tähelepanuta, sest tema arvates on hageja selle argumendiga välja tulnud alles kohtuistungil. Kostja väide ei vasta tõele: hageja on sama asjaolu toonud esile ka hagiavalduses, samuti on selle üle vaieldud töövaidluskomisjonis. Seega ei olnud tegemist kostja jaoks uue argumendiga. Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 10 sätestab inimväärikuse põhimõtte ühena Põhiseaduse põhiprintsiipidest. Hageja on nii töövaidluskomisjoni kui ka kohtu istungitel avaldanud, et tema arvates rikub video-audiosalvestussüsteem töötaja privaatsust. Hageja töövahetus kestab 12 tundi, veduris tuleb süüa, juua ja riideid vahetada; mõningates vedurites puuduvad tualetid. Kostja on töövaidluskomisjonis öelnud, et „keegi ei keela riiete vahetamiseks kaamerat kinni katta“ ja „intiimsematel toimingutel võib kaamerad kinni katta“ (TVK tl 55). Samas vaidlusaluste seadmete tehnilises kirjelduses ja ekspluatatsiooni instruktsioonis on paksus kirjas märgitud: „On keelatud rikkuda kõrvaliste esemete paigaldamisega videokaamera vaatevälja, kuna see on tahtlik süsteemi töö segamine.“ (TVK tl 23) Hageja on töövaidluskomisjoni istungil ka märkinud, et „ei olnud juttugi, et võib kaameraid kinni katta“ (TVK tl 55). Kohus nõustub hagejaga, et töötaja tööruumis toimuva pidev video-audiosalvestamine rikub antud asjaoludel töötaja õigust privaatsusele. Kohus on seisukohal, et tööolude sellise, töötaja jaoks olulise muudatuse näol on tegemist töötingimuste muutmisega.
lg 1 järgi on töölepingu muutmine töölepingus kindlaksmääratud tingimustes muudatuste tegemine, sealhulgas mõnede tingimuste lepingust väljajätmine või täiendavate tingimuste lepingusse võtmine. Antud olukorras ei ole küll tegemist otseselt töölepingus kokkulepitud tingimuste muutmisega, kuid kohtu hinnangul tähendab selline muudatus täiendavate tingimuste lepingusse võtmist.
kohaselt on töölepingu ühepoolne muutmine lubatud ainult seaduses, kollektiiv- või töölepingus ettenähtud tingimustel ja korras.
lg 5 sätestab, et töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel, välja arvatud §des 61—66 ette nähtud juhtudel, mil töötajal või tööandjal on õigus nõuda töölepingu ühepoolset muutmist.
§-des 61—66 kirjeldatud asjaolusid käesoleval juhul ei esine. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingust ei nähtu kostja võimalust ühepoolselt töötingimusi muuta käesoleva kohtuasja aluseks olevatel asjaoludel. Järelikult oleks see õiguspärane üksnes töötaja ja tööandja kokkuleppel. Antud juhul on tuvastatud, et hageja ja kostja ei ole sõlminud kokkulepet audiovideosalvestusseadmete kasutamise osas vedurites; vastupidi – hageja on keeldunud sellist vedurit kasutamast. Kokkuleppe puudumisel ei olnud tööandjal õigust töötingimusi selliselt muuta ning töötajal oli järelikult õigus keelduda tööülesande täitmisest.
p 3 kohaselt on töötaja kohustatud täitma üksnes tööandja seaduslikke korraldusi. Et käesolevas asjas oli töötajal õigus keelduda tööülesande täitmisest, siis ei pannud ta toime distsiplinaarsüütegu ja järelikult ei tohtinud kostja teda noomitusega karistada. Lähtudes eeltoodust ning TDVS § 23 lg-st 2 tühistab kohus AS E. personalidirektori 09.11.2006 antud korraldusega nr 4-5/2010 A.K. määratud distsiplinaarkaristuse. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Et kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.