KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-04-369 Otsuse tegemise aeg ja koht 30. oktoober 2007, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Helgi Vinni Kohtuasi V S hagi J S vastu sünnitunnistuses te

§ 61lg 6 p 3.

15.10.2007 esitas hageja nõude suurendamise avalduse, milles palus kostjalt välja mõista aluseta saadud 45 000 krooni. ASJA KÄIK Kohus rahuldas hageja taotluse 16.03.

1. a määrusega ning liitis tsiviilasjad nr 2-07-9567 ja 204-369 ühte menetlusse numbriga 2-04-
2. Kohus määras 19.03.
3. a määrusega molekulaargeneetilise ekspertiisi ning kohustas ekspertiisi teostamiseks kostjat ja S S`d vastavalt kutsele ilmuma Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Keskusesse ning selgitas neile, et uurimisest korduva õigustamatu keeldumise puhul võib ekspertiisi teha kohtumääruse alusel sundkorras. Kostja koos poja S S`ga ei ilmunud ekspertiisi läbiviimiseks Kohtuekspertiisi- ja Kriminalistika Keskusesse. KOHTUISTUNG Kohtuistungil, mis toimus 15.10.
4. a, esitas hageja avalduse nõude suurendamiseks, paludes kostjalt välja mõista alusetult saaduna 45 000 krooni. Hageja seletuste kohaselt pole ta teadlikult võõrast last omaks tunnistanud. Kostja ütles talle alles pärast lahutust, et ta pole lapse isa. Kostja tunnistas hagi selles osas, mis puudutab sünnitunnistuses tehtud kande ebaõigsust, kuna tegemist ei ole hageja lapsega, mida viimane teadis juba lapse sündimisel. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära poolte seisukohad, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Tulenevalt perekonnaseaduse (

) § 38 lõikest 1 tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste põlvnemisest, mis on tõestatud seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt põlvneb laps isast, kes on tema eostanud.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus tunnistada lapse sünniaktis vanema kohta tehtud kande ebaõigeks, kui tuvastab, et laps ei põlvne sellest vanemast. Kostja on 15.10.2007. a toimunud kohtuistungil tunnistanud, et poja S S sünniakti on lapse isana ebaõigesti kantud hageja (tl 94). Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lõikele 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Abieluasjas või põlvnemisasjas hindab kohus omaksvõttu koos muude tõenditega. 3 Kohtul puudub alus kahelda kostja poolt väidetus, mille kohaselt ei ole hageja S S isa ja seetõttu loeb ta tuvastatuks asjaolu, et S S ei põlvne hagejast ning rahuldab hageja nõude tunnistada sünnitunnistuses tehtud kanne lapse isa kohta ebaõigeks. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja jättis korduvalt koos lapsega ilmumata molekulaargeneetilise ekspertiisi läbi viimiseks Kohtuekspertiisija Kriminalistika Keskusesse kinnitab samuti kaudselt faktilist asjaolu, et hageja pole S S isa, sest kostja oskas ette näha S S põlvnemise asjas tehtava ekspertiisi tulemust.

§ 44

lg 5 tuleneb, et isik, kes on sünniakti kantud lapse isana tema enda või tema ja lapse ema ühise avalduse alusel, ei või kannet vaidlustada, kui ta avalduse esitamise ajal teadis, et ta ei ole lapse isa. Kostja on 15.10.2007 toimunud kohtuistungil väitnud, et hageja oli juba poolte abiellumisel teadlik sellest, et tegemist pole tema lapsega. Kostja ei ole enda paljasõnalise väite tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Hageja väitel ütles kostja talle alles 2003.a detsembris, et ta ei ole S S isa ning ta ei oleks teadlikult võtnud omaks võõrast last. Kuna kostja ei ole vastavalt TsMS § 230 lg 1 tõendanud, et hageja oli juba abielludes teadlik sellest, et tegemist pole tema lapsega, siis loeb kohus, et kostja nimetatud väide ei ole tõendatud ja leiab, et käesoleval juhul puudub alus, mis välistab sünniakti tehtud kande vaidlustamise. Hageja on palunud kostjalt välja mõista ka elatisena alusetult makstud 45 000 krooni poja S S ülalpidamiseks ja palunud lõpetada elatise maksmise kohustuse.

§ 72

lg 2 kohaselt ei või väljamakstud elatist tagasi nõuda, välja arvatud juhul, kui tühistatud kohtulahend põhines hageja esitatud valeandmetel või võltsitud dokumendil. Riigikohtu Tsiviilkolleegium on 07.03.2007.a määruses tsiviilasjas 3-2-2-2-07 märkinud, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et laps ei põlvne isaduse omaksvõtnud vanemast, on see tagasiulatuv kuni lapse sünnini. Samas ei saa vanema õiguste faktilist teostamist olematuks teha ja ka lapse sünniakti kannet ei saa muuta tagasiulatuvalt. Selle kohtuotsuse jõustumisel ei ole isikul, kelle kohta tehtud vanema kanne tunnistati ebaõigeks, kohustust lapsele elatist maksta. Perekonnaseadus sätestab elatise tasaarvestuse ja tagasinõude lubamatuse. Vastavalt

§ 72lg-le 2 ei või väljamakstud elatist tagasi nõuda.

Hagejalt on Ida-Viru Maakohtu

1. juuli
2. a otsusega, mis jõustus
3. 07.
4. a, mõistetud välja elatis kostja kasuks lapse ülalpidamiseks alates 21.04.
5. a summas 1000 krooni kuni poja S täisealiseks saamiseni (tl 73). Kuna nimetatud maakohtu otsust ei ole tühistatud, siis ei ole

§ 72

lg 2 kohaselt tegemist olukorraga, mis võimaldaks väljamakstud elatise tagasi nõuda. Samuti ei ole antud juhul kohaldatavad VÕS §-id 1027 ja 1028 lg1. Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja nõue alusetult elatisena makstud 45 000 krooni väljamõistmise nõudes jätta rahuldamata.

§ 61

lg 6 p 3 kohaselt kohus võib jätta elatise välja mõistmata või selle suurust vähendada alla käesoleva paragrahvi 4.lõikes nimetatud suuruse või elatise maksmise lõpetada, kui ilmnevad muud kohtu poolt mõjuvaks tunnistatud põhjused. Kuna kohus tunnistas S S sünniaktis isa kande ebaõigeks, ei ole hagejal kohustust kostjale elatist maksta. Kohus tunnistab nimetatud asjaolu põhjuseks, mis annab aluse Ida-Viru Maakohtu 17.07.2000.a otsusega hagejalt kostja kasuks poja S ülalpidamiseks väljamõistetud elatise maksmise lõpetamiseks. Menetluskulud 4 TsMS RakS § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetlusekulude jaotamisel ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 60 lg 1 järgi kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kui hagi rahuldati osaliselt, mõistetakse kohtukulud hagejale võrdeliselt rahuldatud nõuete suurusega, kostjale aga võrdeliselt selle osaga, milles hagi rahuldamata jäeti. Hagi osalise rahuldamise korral võib kohus jätta kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Tulenevalt hagi rahuldatud osast leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks viimase menetluskulude katteks väljamõistmisele 610 krooni, sh. riigilõivukulude katteks 310 krooni ning sõidukulude katteks 300 krooni. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 61 lg 1 lg 1 ja lg 2 kohaselt poolele, kelle kasuks tehti otsus, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest: 1) hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale /…/; 2) hinnata hagi puhul kohtu määramisel, kuid mitte üle justiitsministeeriumi kehtestatud suuruse. Tulenevalt TsMS §-ist 61 lg 1 leiab kohus põhjendatud olevat kostjalt hageja kasuks viimase põhjendatud ja vajalike õigusabikulude katteks 2500 krooni väljamõistmise. Helgi Vinni Kohtunik 5