3-07-726/15

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtuasja number Kohtuasi Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil osalenud isikud Tartu Halduskohus Raili Randlane

1. juuni 2007, Jõhvi 3-07-726 P. T kaebus Ida Politseiprefektuuri Narva arestimaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks
2. mai 2007 Ida Politseiprefektuuri esindaja Eve Kangro Resolutsioon 1.Jätta P. T kaebus täies ulatuses rahuldamata
3. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda Edasikaebamise kord Apellatsioonkaebuse võib Tartu Ringkonnakohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 11.04.2007 esitas P. T Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse (t.l. 2-3) ning palus, et Ida Politseiprefektuuri tegevus tema Narva arestimajas hoidmisel tunnistataks õigusvastaseks. Kaebaja märkis, et kannab vabaduskaotuslikku karistust Tartu Vanglas, oli 19.03.2007 seoses 21.03.2007 toimuma pidanud kohtuistungiga Narva arestimajja toimetatud ja kuigi istung lükati edasi juunisse, ei viidud teda enam vanglasse tagasi. Ta väitis, et Narva arestimaja konvoiteenistuse ülem P. A on jätnud tähelepanuta avalduse, kus ta märkis, et tema viibimine arestimajas on ebaseaduslik, sest seal jääb ta ilma ettenähtud jalutuskäikudest, telefonikõnedest, kauplusest, raamatukogust ja vabast liikumisest. Ida Politseiprefektuuri vastuses (t.l. 31-32) paluti kaebust mitte rahuldada, viidati vangistusseaduse § 5 lg. 1, § 11 lg. 1, arestimaja sisekorraeeskirja § 14 lg. 1, § 15 lg. 1 p. 8 ja 9 ja märgiti, et 03.05.2007 toimetati kaebaja tagasi Tartu Vanglasse. Seejuures selgitati, et käesoleval juhul ei saanud arvestada kinnipeetava soovidega, sest eelisjärjekorras kuuluvad etapeerimisele isikud, kelle suhtes on meediku poolt tehtud ettekirjutus, seejärel isikud, kes on viibinud arestimajas pikemat aega, lisaks sõltub etapeerimisele kuuluvate isikute hulk ka vangla suutlikkusest neid vastu võtta, kaebaja suhtes aga meediku ettekirjutus puudus ning seoses rahutustega Eesti Vabariigis ei võtnud Tartu Vangla üldse isikuid vastu. Arestimaja sisekorra eeskirja § 15 lg. 1 p. 8 ja 9 tuginedes märgiti, et arestimaja personal pole kaebaja õigusi tahtlikult kitsendanud, sest telefoni ja raamatukogu kasutamise õigus on üksnes nende olemasolu korral, Narva arestimajas vastavad võimalused aga puuduvad, samuti puudub jalutushoov ja kauplus. P. T palus kaebust arutada ilma tema osaluseta (t.l. 35). Ida Politseiprefektuuri esindaja jäi kohtuistungil kirjalikult esitatu juurde. 1 1 KOHTU PÕHJENDUSED Vangistuse ja aresti täideviimise korraldus on reguleeritud vangistusseaduses. Kinnipeetavate ühest kinnipidamisasutusest teise saatmise kord on kehtestatud selle seaduse alusel vastu võetud justiitsministri 30.05.2006 määruses nr.
4. Sätestatu järgi on kinnipeetavate ühest asutusest teise ümberpaigutamine üldreeglina Tartu Vangla saatmisosakonna teostada, politseiprefektuuridele või nende arestimajadele seaduseandja sellekohast pädevust antud ei ole. Isegi juhul, kui P. T pidamine Narva arestimajas peale sinna toimetamise aluseks olnud kohtuistungi edasi lükkumist olnuks õigusvastane, ei saa halduskohtul olla alust kaebuse nõude rahuldamiseks. Halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lg. 1 ja § 26 lg. 1 p. 3 kehtestatu võimaldab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistada üksnes siis, kui kaebuse esitajal on sellise konstateeringuga kohtulahendi saamiseks põhjendatud huvi. Antud juhul on P. T juba viidud tagasi Tartu Vanglasse, kus on võimalik kasutada kõiki neid hüvesid, milledest ilmajäämine kaebuse esitamise põhjustas. Kaebuses pole ta nimetanud midagi, millest võiks tuleneda tema vastava huvi põhjendus. Sellist põhjendust ei ole halduskohus kaebuse väiteid ja muud talle esitatut analüüsides ka ise leidnud. Kaebuse nõude rahuldamine ei võimalda arestimajas puudunud jalutamise, raamatukogu, kaupluse ja telefoni kasutamise õiguste tagantjärele realiseerimist. Vanglasse tagasi toimetamise venimine ei ole olukord, mis võib kahjustada isiku mainet ja tekitada seeläbi tema rehabiliteerimise vajadust. Vähese tõenäosusega on ka võimalus, et liiga pikk arestimajas viibimine on kaasa toonud hüvitamisele kuuluva varalise või mittevaralise kahju tekkimise. Juhul, kui kahju on kaebuse esitajale siiski tekkinud, on tal seda riigivastutuse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tingimustel võimalik sisse nõuda eraldi esitatava kaebusega. Eeltoodud põhjendustel tuleb esitatud kaebus halduskohtumenetluse seadustiku § 26 lg. 1 p. 6 alusel täies ulatuses rahuldamata jätta. Kuna Ida Politseiprefektuuri esindaja kohtukulude hüvitamise nõuet ei esitanud (t.l. 40), jäävad nii kaebuse esitaja kui ka vastustaja võimalikud kohtukulud halduskohtumenetluse seadustiku § 92 lg. 1 ja § 93 lg. 1 kohaselt nende endi kanda. Raili Randlane Kohtunik 2 2