← Eesti

2-07-9889/8

Lk 1 / 3 Tsiviilasi nr 2-07-9889 TARTU MAAKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Tartu Maakohtu kohtunik Donald Kiidjärv Määruse tegemise aeg ja koht 05. oktoober 2007. a, Tartu Kohtumaj

kohus määras: Jätta OÜ S.M. (likvideerimisel) avaldus endise likvideerija K.T. tasu määramise küsimuse lahendamises läbi vaatamata. Määrus toimetada kätte poolte esindajatele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. ASJAOLUD

  1. märtsil
  2. a esitas OÜ S.M. lepinguline esindaja Tartu Maakohtusse avaldus endise likvideerija K.T. tasu määramise küsimuse lahendamiseks.
  3. mail
  4. a saatis Tartu Maakohus puudutatud isikule kirja, milles palus puudutatud isiku kirjalikku seisukohta menetluse algatamise 1 Lk 2 / 3 kohta (tl 54).
  5. juulil
  6. a saabus Tartu Maakohtusse puudutatud isiku vastus, mille kohaselt ei ole avaldaja oma avalduses viidanud ühelegi materiaal- ega menetlusõiguse normile, mille alusel ta sellise nõude on esitanud. Samuti ei ole avaldaja viidanud, milles on vaidlus ja miks sellise avalduse lahendamine peaks üldse olema kohtu pädevuses. Puudutatud isik leiab, et kui avaldaja on seisukohal, et puudutatud isiku tasu oli liiga suur või puudutatud isik oleks pidanud töötama üldse tasuta, oleks pidanud avaldaja esitama hagi alusetult saadu väljamõistmiseks. Seega ei ole avaldaja ja puudutatud isiku vahel ka vaidlust, mida saaks kohus lahendada, mistõttu palub jätta asja

§ 423lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

  1. juulil
  2. a saatis Tartu Maakohus avaldajale e-kirja, milles palus omakorda avaldaja seisukohta puudutatud isiku seisukoha suhtes. Avaldaja
  3. juulil
  4. a vastuse kohaselt on avaldaja seisukohal, et

§ 605

lg 1 esimene lause ei ole antud juhul asjakohane, sest sisuliselt on likvideerija endale tasu juba välja maksnud ning tal puudub huvi vastava avalduse esitamiseks avaldajale või kohtule. Avaldaja leiab, et antud juhul on asjakohane

§ 605lg 1 teine lause.

Puudutatud isik on avaldaja nõusoleku ja teadmiseta ning mistahes õigusliku aluseta maksnud endale välja 170 825 krooni töötasuks, millele lisandub veel mitusada tuhat krooni tema büroo kulude katteks, kütuse kompensatsiooniks jne. Avaldaja ei ole nende väljamaksetega nõustunud, mistõttu on poolte vahel tekkinud likvideerija tasu ja kulutuste osas vaidlus

§ 605lg 1 teise lause mõttes.

Avaldaja on seisukohal, et kuna likvideerija on endale omavoliliselt tasu juba välja maksnud ja juriidiline isik pole sellega nõus olnud, siis võib selle avalduse kohtule esitada ka juriidiline isik. KOHTU PÕHJENDUSED Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 423 lg 1 p 1 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud. Kohus jätab hagi läbi vaatamata määrusega. Määruses märgitakse, kuidas kõrvaldada asja läbivaatamist takistav asjaolu, kui asi jäetakse selle asjaolu tõttu läbi vaatamata (

§ 425lg 1).

Kohus jätab avaldaja avalduse

§ 423lg 1 p 1 alusel läbivaatamata.

Antud juhul ei ole tegemist kokkuleppele mittejõudmisega

§ 605

lg 1 lause 2 tähenduses, sest puudutatud isik on raha endale ise välja maksnud, esitamata avaldajale likvideerija tasu nõuet. Samuti ei selgu avaldusest, kui suur oleks pidanud likvideerija tasu avaldaja arvates olema. Kohus leiab, et kõigepealt tuleks avaldajal nimetada likvideerija tasu suurus, mis oleks käesolevas asjas avaldaja arvates mõistlik ja teavitada sellest ka puudutatud isikut ning nõuda puudutatud isikult ülejäänud raha tagastamist. Puudutatud isiku mittenõustumisel tuleks avaldajal esitada kohtusse näiteks hagi kahju õigusvastase tekitamise sätete alusel, nõudes puudutatult isikult avaldaja poolt mõistlikuks peetavat likvideerija tasu ületavat summat. Kohaldamisele võib tulla kahju õigusvastase tekitamise regulatsioon, sest

§ 605

lg 1 järgi oleks pidanud puudutatud isik nõudma avaldajalt talle tekkinud kulutuste hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Kui avaldaja ei oleks nõustunud puudutatud isiku poolt taotletava summaga, siis oleks pidanud puudutatud isik pöörduma kohtu poole. Kuna puudutatud isik maksis endale ise likvideerija tasu välja, siis sellega on ta toiminud vastuolus

§ 605lõikes 1 sätestatuga. Lisaks märgib kohus, et kriminaalmenetluse seadustiku (Kr

MS) § 38 lg 1 p 2 kohaselt on kannatanul õigus esitada tsiviilhagi enne kohtuliku uurimise lõpetamist maakohtus. KrMS § 38 lg 3 kohaselt on tsiviilhagi varalise kahju hüvitamise nõudes kriminaalmenetluses riigilõivuvaba. Kohus ei nõustu puudutatud isiku seisukohaga, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel ei ole vaidlust, mida saaks kohus lahendada, mistõttu palub avaldaja jätta asja

§ 423

lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

§ 423

lg 1 p 13 kohaselt jätab kohu hagi läbi vaatamata, kui kohus ei ole pädev 2 Lk 3 / 3 asja lahendama.

§ 605

lõike 1 kohaselt kuulub vaidlus likvideerija tasu määramise küsimuses üldkohtu pädevusse. Arvestades eeltoodut, jätab kohus OÜ S.M. (likvideerimisel) avalduse endise likvideerija K T tasu määramise küsimuse lahendamises läbi vaatamata. Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.