KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Maili Lokk, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 25. oktoober 2007, Tartu Haldusasja number 3-07-726 Haldusasi

§-des 7 lg 1 ja 26 lg 1 p 3 kehtestatu võimaldab haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistada üksnes siis, kui kaebajal on sellise konstateeringuga kohtulahendi saamiseks põhjendatud huvi. Antud juhul on kaebaja viidud tagasi Tartu Vanglasse, kus on võimalik kasutada kõiki neid hüvesid, millest ilmajäämine kaebuse esitamise põhjustas. Kaebuses pole kaebaja nimetanud midagi, millest võiks tuleneda tema vastava huvi põhjendus. Sellist põhjendust ei ole kohus ka ise leidnud. Kaebuse rahuldamine ei võimalda arestimajas puudunud jalutamise, raamatukogu, kaupluse ja telefoni kasutamise õiguste tagantjärele realiseerimist. Vanglasse tagasi toimetamise venimine ei ole olukord, mis võib kahjustada isiku mainet ja tekitada seeläbi tema rehabiliteerimise vajadust. Vähese tõenäosusega on ka võimalus, et liiga pikk arestimajas viibimine on kaasa toonud hüvitamisele kuuluva varalise või mittevaralise kahju tekkimise. Juhul, kui kahju on kaebajale siiski tekkinud, on tal seda riigivastutuse seaduses ja halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras ja tingimustel võimalik sisse nõuda eraldi esitatava kaebusega. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. P.T. taotleb apellatsioonkaebuses arestimaja ülemuse P. A. tegevuse, mille tagajärjel alandati kaebaja isiklikku väärikust sellega, et teda hoiti Narva Arestimajas, õigusevastaseks tunnistamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt kannab kaebaja vangistust Tartu Vanglas. 19.03.2007 viidi ta etapiga Narva arestimajja, et ta saaks viibida 21.03.2007 määratud kohtuistungil. Kohtuistung lükati edasi
2. juunile, kuid kaebajat hoiti endiselt arestimajas. Kaebaja kirjutas avalduse arestimaja ülema Ida Prefektuuri komissari U. S. nimele, samuti Tartu Ringkonnakohtule selle kohta, et Narva arestimaja tingimused on antisanitaarsed ja, et kaebajat ei viida etapiga Tartu Vanglasse. Arestimajas ei antud nõudepesuvahendit, plastmasstaldrikuid tuli pesta külma veega, sinna jäi peale toitu rasva; ei olnud võimalik ennast pesta, sest vesi oli külm, pange sai kasutada ainult ühe tunni; kambrites pole aknaid; madratsid ja padjad on katkised ja mustad, antakse ainult üks lina, et sellega must madrats 2 kinni katta, peale tuleb võtta tolmune tekk. Selleks, et tekk keha ei torgiks ja öösel külm ei hakkaks, peab magama riietes. Arestimajas ei võimaldata jalutada, pole telefoniühendust, raamatukogu, lehti tuuakse üks kord nädala jooksul ja siis on tegemist eelmise kuu lehega. Ajal, kui kaebaja viibis arestimajas, oli 4-kohalises kambris kuus inimest, kes kõik olid suitsetajad. Kuna kaebaja ei suitseta, pidi ta pidevalt suitsu sisse hingama, sest suitsetajate jaoks eraldi ruumi ei ole. Kaebaja oli arestimajas 46 päeva, taludes seda jubedust. Enne 27.-
3. aprilli sündmusi viibis kaebaja arestimajas juba 40 päeva ja need sündmused ei saanud mõjutada tema varasemat etapeerimist. Samuti Tartu Vanglasse saabudes seletas vangla administratsioon kaebajale, et Tartu Vangla oleks ta vastu võtnud igal ajal, sest kaebaja kannab vangistust just nimelt Tartu Vanglas. See, et kaebajat ei toodud etapiga tagasi, on arestimaja ülemuse süü. Ka ei kinnitanud arestimaja, et varem etapiga viidud kinnipeetavad said etapeeritud arsti soovitusel, ning, et kaebaja pikem viibimine arestimajas oleks põhjendatud.
4. Ida Politseiprefektuur vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt võib vastavalt Arestimaja sisekorraeeskirja § 14 lg 1 vahistatu ümber paigutada ühest arestimajast teise või kinnise vangla eelvangistusosakonda, kui seda on vaja eeluurimise huvides, julgeoleku kaalutlusel või nõuab seda prokurör, kohtunik või uurija, kes menetleb kriminaalasja. VangS § 5 lg 1 sätestab kinnipeetava ning vahistatu vastuvõtmiseks pädeva vangla täitmisplaan. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt lähtutakse täitmisplaani koostamisel käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 sätestatust. VangS § 11 lg 1 kohaselt toimub kinnipeetava paigutamine vanglasse täitmisplaani alusel, arvestades reaalselt kandmisele kuuluva karistusaja pikkust, kinnipeetava vanust, sugu, tervise seisundit ning iseloomuomadusi. Seega ei saanud käesoleval juhul arvestada kinnipeetava sooviga tema etapeerimiseks teise kinnipidamisasutusse. Eelisjärjekorras kuuluvad etapeerimisele isikud, kelle suhtes on meediku poolt tehtud ettekirjutus, kaebaja suhtes sellist ettekirjutust tehtud ei ole. Seejärel etapeeritakse need isikud, kes on viibinud arestimajas pikemat aega. Samuti sõltub etapeerimisele kuuluvate isikute hulk asjaolust, palju on suuteline neid vastu võtma vangla. Kui vanglas vabu kohti ei ole, pole ka võimalik isikuid sinna toimetada. Seoses rahutustega Eesti Vabariigis ei võtnud Tartu Vangla üldse isikuid vastu. Käesolevaks ajaks on kaebaja toimetatud Tartu Vanglasse. Lisaks ei kuulu arestimajast vanglasse etapeerimine politseiprefektuuri (sh arestimaja) pädevusse. Vastavalt justiitsministri 30.05.2006 määruses nr 17 sätestatule toimetab kinnipeetavaid ühest kinnipidamisasutusest teise Tartu Vangla saatmismeeskond. Narva arestimajas puudub jalutushoov, mistõttu pole võimalik kinnipeetavatele jalutuskäike võimaldada. Vastavalt CPT standardite punktile nr 42 on politseis vahi all pidamine üldjuhul võrdlemisi lühiajaline. Seetõttu ei saa nõuda, et politseiasutuste kinnipidamistingimused oleksid võrdsel tasemel teiste kinnipidamisasutustega, kus inimesi võidakse hoida pikema aja vältel. Arestimaja sisekorraeeskirja § 15 lg 1 p 8 kohaselt on arestialusel õigus omal kulul kirjavahetust pidada, samuti telefoni kasutada, kui arestimajas on selleks tehnilised võimalused. Narva arestimajas selliseid tehnilisi võimalusi ei ole. Üheski politseiprefektuuri arestimajas ei ole kauplust ning kaupluse olemasolu ei näe ette ka Arestimaja sisekorraeeskiri. Vastavalt Arestimaja sisekorraeeskirja §-le 15 lg 1 p 9 on arestialusel õigus raamatukogu olemasolu korral lugeda sealolevat kirjandust. Narva arestimajas raamatukogu ei ole. Tulenevalt eeltoodust oli Narva arestimaja tegevus kaebaja suhtes õiguspärane. Lisaks on apellant apellatsioonkaebuses märkinud uusi asjaolusid, mida ta I astme kohtule esitatud kaebuses märkinud ei ole (ei antud nõudepesuvahendit, ei saanud pesta, kambrites ei ole aknaid, madratsid ja padjad on katkised ja mustad, antakse ainult üks lina, peab riietes magama), mistõttu polnud vastustajal neile võimalik vastata ja I astme kohtul ka seisukohta 3 võtta. TsMS § 633 lg 5 tuleneb, et kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei esitanud selliseid väiteid I astme kohtule esitatud kaebuses.

§ 34

lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu
2. juuni 2007 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja

§ 47lg 3 ning Ts

MS § 654 lg 6 alusel ei pea vahalikuks neid korrata. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning apellatsioonkaebus on selles osas põhjendamatu. Kinnipeetavate ühest kinnipidamisasutusest teise saatmise kord on kehtestatud justiitsministri

1. mai 2006 määrusega nr
2. Selle kohaselt on kinnipeetavate ühest kinnipidamisasutusest teise ümberpaigutamine antud Tartu Vangla saatmisosakonna kompetentsi. Seega puudub selline võimalus arestimajadel ja seega ei saanud Narva Arestimaja apellanti omal algatusel ümber paigutada.

§ 7

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik, kes leiab, et haldusakti või toiminguga on rikutud tema õigusi või piiratud vabadusi. Kaebuse avalik-õigusliku suhte olemasolu või selle puudumise või toimingu või haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel selleks on põhjendatud huvi. Praegusel momendil viibib apellant Tartu Vanglas, kus talle on võimaldatud kõik vangistusseaduses ettenähtud võimalused. Halduskohus on õigesti leidnud, et kaebuse rahuldamine ei anna arestimajas puudunud õiguste tagantjärele realiseerimist. Kaebaja on palunud tunnistada õigusvastaseks arestimaja tegevuse seetõttu, et teda ei konvoeeritud tagasi Tartu Vanglasse, kuid ta ei ole taotlenud õigusvastaseks tunnistada kinnipidamistingimusi arestimajas. Kaebaja hoidmine arestimajas ning Tartu Vanglasse mittekonvoeerimine pärast istungi edasilükkamist iseenesest ei saa kaasa tuua varalise või mittevaralise kahju tekkimist. Seega puudus kaebuses põhjendatud huvi, mis tingiks vaidlustatud toimingu õigusvastaseks tunnistamise vajaduse. Mittevaralist kahju võisid kaebajal tekitada arestimajas kinnipidamise tingimused, kuid nende osas ei ole kaebust esitatud. Viivi Tomson Maili Lokk 4 Agu Timmi