3-07-110/12

3-07-110 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-110 Haldusasi M.P. i kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) 02.01.2007 vaideotsuse nr 12-14/1 tühistamiseks ja PRIA
2. aasta kontrollakti nr 060157-67-0078 õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 24.04.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus M.P. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – M.P. Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet Kolmas isik – A.P. RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Muuta osaliselt Tartu Halduskohtu
3. aprilli 2007 otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse ärakirja kättesaamisest. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED M.P. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) 02.01.2007 vaideotsuse nr 12-14/1 tühistamiseks ja PRIA
4. aasta kontrollakti nr 060157-67-0078 õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt sõlmiti 30.08.2004 M.P. i ja AS VL&US vahel kaks kinnistute rendilepingut. Esimese rendilepinguga andis AS VL & US M.P. ile rendile kinnistud katastritunnustega 14901:002:0278 (pindalaga 21,4 ha) ja 14901:002:0279 (pindalaga 13,9 ha), tingimusel, et AS VL & US ei ole kohustatud taastama haritavaks maaks M.P. ile kuuluvat Varma kinnistut katastritunnusega 14901:003:
5. Leping sõlmiti kaheksaks aastaks ning pidi lõppema 30.08.
6. Lepinguga määrati, et mõlemal osapoolel on eelisostuõigus eelpool nimetatud kinnistutele. Teise rendilepinguga andis AS VL & US 10.06.2002 M.P. ile üle Karu Piim OÜ ja AS VL & US sõlmitud rendilepingu kohustused, millega M.P. sai õiguse rentida kinnistut katastritunnusega 14901:002:
7. Lepingule märgiti, et see kehtib kuni 10.06.2012 ja et rentnikul on eelisõigus kinnistu ostmiseks. Põllumaade paiknemisest tulenevalt sõlmis M.P. suulise kokkuleppe T. K, kellele kuuluvaid karjamaid hakkas karjatama M.P. ning M.P. i rendilepingu aluseid kinnistuid katastritunnustega 14901:002:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:0280 hakkas karjatama T.K. . 06.10.2005 sõlmiti OÜ VL & US ja A.P. vahel notariaalne kinnisasja müügi- ja asjaõigusleping, millega A.P. omandas kinnistud katastritunnustega 14901:02:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:
8. 17.11.2005 kanti A.P. nimetatud kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse. A.P. esitas 15.05.2006 PRIA-le taotluse pindalatoetuste saamiseks, milles soovis toetust üheksale põllule, sh põllumassiividele nr 53448825112, nr 53448872386 ja nr
9. Esimene nimetatud põllumassiiv asub kinnistul katastritunnusega 14901:02:0278, teine kinnistul katastritunnusega 14901:002:0279 ja kolmas kinnistul katastritunnusega 14901:002:
10. 19.05.2006 esitas M.P. PRIA-le taotluse pindalatoetuste saamiseks, milles soovis toetust 24le põllule, sh põllumassiividele nr 53448825112, nr 53448872386 ja nr
11. Põldude osas, millel esines topelttaotlemine saatis PRIA 10.08.2006 järelepärimise nii M.P. ile kui ka A.P. le, milles selgitati, et toetuste taotlemise ja saamise õigus on taotlejal, kes hoiab põllumajandusmaad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ja omab põllumajandusmaa kasutusõigust ning seoses sellega paluti taotlejatel PRIA-le esitada põllumajandusmaa kasutusõigust tõendavad dokumendid. Nii A.P. kui ka M.P. esitasid PRIA-le dokumendid tõendamaks maa kasutamise õigusliku aluse olemasolu. PRIA
12. a kontrollaktis nr 060157-67-0078 märgiti, et M.P. il puudub õiguslik alus põllumassiivide nr 53448825112, nr 53448872386 ja nr 53548708710 kasutamiseks ning PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirjaga nr 1-3.11/375 määrati M.P. ile ühtne pindalatoetus osaliselt ning nimetatud põllumassiivide osas jäeti taotlus rahuldamata. M.P. esitas 23.11.2006 PRIA-le vaide kontrollakti nr 060157-67-0078 vaidlustamiseks. PRIA peadirektor jättis 02.01.2007 vaideotsusega M.P. i vaide rahuldamata. Kaebuse esitaja leidis, et ta on põllumassiive nr 53448825112, nr 53448872386 ja nr 53548708710 kasutanud kinnistute rendilepingu alusel, mis on sõlmitud 30.08.2004 kaebuse esitaja ja AS VL & US vahel. Leping on sõlmitud kaheksaks aastaks ning lõpeb 30.08.
13. Lepingut ei ole kaebuse esitajaga lõpetatud. Kaebuse esitaja on täitnud toetuse saamiseks võetud kohustusi. Kaebuse esitajal on olemas kehtiv kinnistute rendileping. Kuigi toimus omanike vahetus, ei saa lepingut lõpetada ühepoolselt, teatamata seda teisele 2 lepingupoolele. Kaebuse esitaja on hooldanud põldusid vastavalt kohustustele ning ta peab põlluraamatut. Kaebuse esitaja ja AS VL & US vahel sõlmitud rendilepingus on kirjas, et rentnikul on eelisõigus kinnistu ostmiseks. Kaebuse esitaja teadis, et tal on kehtivad lepingud ning õigus taotleda toetusi. Kaebuse esitaja sai rendil olevate maade müügist teada alles peale pindalatoetuste esitamist, seega ei ole PRIA poolt kehtestatud sanktsioonid õigustatud. PRIA vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt võib tulenevalt Euroopa Liidu ühtse põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) §-st 12 lg 1 toetusi taotleda isik, kes kasutab põllumaad, st omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Täidetud peavad olema mõlemad tingimused – taotleja peab omama maa kasutamiseks õiguslikku alust ning peab maad ka reaalselt harima. Seega ka juhul, kui isik on põllumajandusmaal teinud vajalikud tööd, kuid õiguslik alus maa kasutamiseks on teisel isikul, ei ole täidetud toetuse saamise tingimused. Õiguslik alus maa kasutamiseks saab olla vaid ühel isikul. Taotleja peab toetuse taotlemisel ning pindalatoetuste taotluse allkirjastamise hetkel olema veendunud, et omab maa kasutamiseks õiguslikku alust ning suudab seda vajadusel ka tõendada. A.P. on kinnistute, millel asuvad vaidlusalused põllumajandusmaad, omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud juba 17.11.
14. A.P. on PRIA-le esitanud ka 06.10.2005 notariaalselt tõestatud kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu OÜ VL & US ja A.P. vahel. Nimetatud lepinguga müüs OÜ VL & US kinnistud katastritunnustega 14901:002:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:0280 A.P. le. Lepingu p-s 2.1.
15. kinnitab müüja (OÜ VL & US), et lepingu ese on müüja omandis, kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega (v. a hüpoteek AS SEB Eesti Ühispank kasuks) ega sõlmitud mingeid võlaõiguslikke kokkuleppeid kinnistu võõrandamiseks või koormamiseks, kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi kinnistul ei lasu, samuti ei ole lepingu eseme suhtes vaidlusi. Nimetatud lepingust tuleneb, et OÜ VL & US kinnitusel ei ole 06.10.2005 seisuga kinnistute katastritunnustega 14901:002:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:0280 osas kehtivaid rendilepinguid. PRIA on toetuste määramisel ja arvutamisel kohustatud taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevuse tuvastamisel kohaldama Euroopa Komisjoni määruse nr 1973/2004/EÜ artiklist 138 ning määruse 796/2004/EÜ artiklist 51 tulenevaid sanktsioone. Toetuste vähendamisi ei kohaldata juhul, kui pinna erinevus tuleneb vääramatust jõust. Euroopa Komisjoni määruse 817/2004/EÜ art 39 lg 1 p c võimaldab vääramatuks jõuks lugeda põllumajandusettevõtte olulise osa sundvõõrandamist, kui kohustuse võtmise päeval ei olnud sellist sundvõõrandamist võimalik ette näha. Vaidlusaluste kinnistute osas eraõigusliku müügilepingu sõlmimisega OÜ VL & US ja A.P. vahel ei ole tegemist sundvõõrandamisega. Juhul, kui 30.08.2004 AS VL & US ja M.P. i vahel sõlmitud kinnistute rendilepingud ei ole üles öeldud, ei saa PRIA vääramatu jõuna käsitleda rendileandja poolset rendilepingu rikkumist. Kahju tekkimise eest rendilevõtjale (M.P. ile) vastutab rendileandja, kes on rendilepingut rikkunud. Kolmas isik A.P. vaidles samuti kaebusele vatsu. Vastuväidete kohaselt on ta sõlminud suulise kokkuleppe T.K. ga rohumaa kasutamise osas ning ei soovi jätkata rendilepingut M.P. iga, mille sõlmis maade kasutamiseks maade eelmine omanik. Kahjud, mis võivad olla tekitatud M.P. ile, peab hüvitama eelmine maade omanik, kes varjas rendilepingu olemasolu notariaalse ostu-müügi lepingu tegemisel. HALDUSKOHTU LAHEND 3 Tartu Halduskohus jättis
16. aprilli 2007 otsusega M.P. i kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt tulenevad nõuded ühtse pindalatoetuse saamiseks ELÜPS §-st 12 lg 1, mis sätestab, et ühtset pindalatoetust on õigus taotleda põllumajandusega tegeleval füüsilisel ja juriidilisel isikul, seltsingul ning muul isikute juriidilise isiku staatuseta ühendusel (edaspidi isik), kes vastab EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ sätestatud nõuetele ja kasutab vähemalt 1,00 ha põllumajandusmaad. Seadusest tuleneb otsesõnu, et põllumaa, millele taotletakse ühtset pindalatoetust, peab olema pindalatoetust taotleva isiku kasutuses. Kuna kaebuse esitaja selgitas kohtuistungil, et ca 30 ha maad, millele taotlus oli esitatud, kasutab tegelikult kaebuse esitaja ja T.K. omavahelise suulise kokkuleppe alusel T.K. , siis puudub kaebuse esitajal õigus sellele maale ühtset pindalatoetust taotleda. Kaebuse esitaja ei olnud tegelikkuses isikuks, kes hoidis seda maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on A.P. vaidlusaluse põllumajandusmaa osas kantud omanikuna kinnistusraamatusse 17.11.2005 kinnisasja müügilepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Lepingu kohaselt on OÜ VL & US müünud A.P. le maatulundusmaa katastritunnustega 14901:002:0278, 14901:002:0279 ja 14901:002:0280 suurusega 46,3 ha. Lepingu p 2.1.
17. kohaselt on lepingu ese müüja omandis ja kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega ega sõlmitud mingeid võlaõiguslikke kokkuleppeid kinnistu võõrandamiseks või koormamiseks, kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi kinnistul ei lasu. Eeltoodud asjaoludel oli PRIA kohustatud kohaldama kaebuse esitaja suhtes sanktsioone, kuna tuvastamist leidis kaebuse esitaja poolt toetusena taotletud pinna ja kaebuse esitaja poolt õiguslikul alusel kasutatava põllumajandusmaa erinevus. Tegemist ei olnud vääramatu jõuga, kuna ei toimunud sundvõõrandamist Euroopa Komisjoni määruse nr 1973/2004/EÜ ja määruse nr 796/2004/EÜ mõttes. Põllumajandusmaa võõrandamine toimus tavalises tsiviilkäibes, mida oli kaebuse esitajal võimalik tuvastada, kui ta oleks enne toetuste taotlemist näidanud üles tavapärast hoolsust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED M.P. esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
18. aprilli 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega tühistada PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkiri nr 1-3.11/375, millega vähendati M.P. ile makstavat toetust. Apellatsioonkaebuse kohaselt on oli tegelik maa kasutaja ja hoolda M.P. . Kuna tekkis olukord, et toetust taotlesid kaks taotlejat, siis oleks PRIA pidanud tegema kohapealse kontrolli ja kontrollima põlluraamatut ning tegelikku maahooldust. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt võib tulenevalt ELÜPS §-st 12 lg 1 toetust taotleda isik, kes kasutab põllumajandusmaad. Taotleja peab omama maa kasutamiseks õiguslikku alust ning peab maad ka reaalselt harima. M.P. ei oma põldude nr 12, nr 13 ja nr 14 kasutamiseks õiguslikku alust ning ei kasuta nimetatud põlde ka reaalselt. M.P. i ütluste kohaselt kasutab vaidlusalust u 30 ha maad tegelikult T.K. . Toetuste saamiseks on vajalik maa kasutamise õigusliku aluse olemasolu. Kuna toetuse saamise tingimuse olemasolu on PRIA-l võimalik tuvastada ka administratiivses kontrollis, puudus vajadus kohapealseks kontrolliks. PRIA on toetuste määramisel ja arvutamisel kohustatud taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevuse tuvastamisel kohaldama Euroopa 4 Komisjoni määruste nr 1973/2004/EÜ artiklist 138 ning 796/2004/EÜ artiklist 51 tulenevaid sanktsioone. Toetuste vähendamisi ei kohaldata vaid juhul, kui pinna erinevus tuleneb vääramatust jõust. PRIA ei saa jätta sanktsioone kohaldamata, kui taotletud ja kindlakstehtud pinna erinevus on tulenenud rendileandja poolsest lepingulise kohustuse rikkumisest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on küll osaliselt põhjendatud, kuid see ei too kaasa Tartu Halduskohtu
19. aprilli 2007 otsuse tühistamist. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele muuta halduskohtu vaidlustatud otsuse põhjendusi küsimuse osas, mis puudutab M.P. il
20. a maakasutusõiguse olemasolu või puudumist põldude nr 12-14 osas. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Iseenesest on õige apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht selle kohta, et juhul, kui tekkis olukord, et samadele maatükkidele taotles toetust kaks taotlejat, oleks PRIA pidanud välja selgitama ka tegeliku maade hooldaja. Halduskohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et vastavalt ELÜPS seaduse §-ile 12 lg 1 on ühtset pindalatoetust õigus taotleda põllumajandusega tegeleval füüsilisel ja juriidilisel isikul, kes vastab EL Nõukogu määruses 1782/2003/EÜ, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames kohaldatavate otsetoetuskavade ühiseeskirjad ja teatavad toetuskavad põllumajandustootjate jaoks, sätestatud nõuetele ja kasutab vähemalt 1,00 ha põllumajandusmaad. Halduskohus on õigesti leidnud, et ühtse pindalatoetuse, põllumajandusliku keskkonnatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlemiseks ja saamiseks peab isikul olema toetuste taotlemisel põllumajandusmaa kasutusõigus. Toetuse saamise õigust ei ole selle põllumajandusmaa suhtes, mille osas ei ole tõendatud isikul kasutusõiguse olemasolu. Samas on halduskohus ebaõigesti asunud seisukohale, et antud juhul ei olnud tõendatud kaebaja kasutusõigus vaidlusaluste põllumassiivide suhtes. Halduskohtule ja eelnevalt ka PRIA-le on esitatud apellandi ja AS VL & US vahel 30.08.2004 sõlmitud kinnistute rendileping kehtivusega 30.08.
21. Nimetatud leping on sõlmitud VÕS kehtivuse ajal ja sellele kohalduvad VÕS põllumajandusliku rendilepingu sätted ning ka VÕS § 341, mille kohaselt rendilepingule kohaldatakse täiendavalt üürilepingu kohta sätestatut, kui käesolevas peatükis sätestatust ei tulene teisiti. Toetuste taotlemisel on A.P. esitanud
22. oktoobri 2005 ostu-müügi- ja asjaõiguslepingu, millest nähtuvalt müüs OÜ VL & US (endine AS VL & US) Are vallas asuva maatulundusmaa e. vaidlusalused põllumassiivid
23. a A.P. le. Olenemata sellest, et nimetatud lepingu p 2.1.1 kohaselt lepingu ese on müüja omandis ja kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega ega sõlmitud mingeid võlaõiguslikke kokkuleppeid kinnistu võõrandamiseks või koormamiseks, ning kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslikke kolmandate isikute õigusi kinnistul ei lasu, oleks tulnud hinnata seda, kas VÕS sätete järgi 30.08.2004 rendileping siiski kehtis või mitte, sest käesoleval juhul ei olnud tegemist olukorraga, et oli olemas kaks eraldiseisvat rendilepingut samade põllumassiivide osas. Antud juhul seisnes küsimus just selles, et kas lisaks vaidlusaluste põllumassiivide omanikule A.P. le oli
24. a rendilepingu alusel samade põllumaade kasutusõigus endiselt ka kaebajal või mitte. VÕS § 291 lg 1 kohaselt, kui üürileandja võõrandab kinnisasja pärast kinnisasja üürniku valdusse andmist või kui üüritud 5 asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist asja võõrandamise korral sundtäitmisel või pankrotimenetluses, lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale. VÕS § 323 lg 1 järgi üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu võib uus üürileandja üürilepingu 3 kuu jooksul VÕS §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Ringkonnakohus leiab, et kuna
25. a ostu-müügilepingu sõlmimisel muutus kaebaja suhtes uueks rendile(üürile)andjaks A. Pukk, kes ei olnud VÕS §-de 312 ja 323 alusel rendilepingut üles öelnud, siis oli
26. a ka M.P. il tegelikult kasutusõigus käesolevas asjas vaidlusaluseks olevate põllumassiivide suhtes ja seega muutus toetuste määramisel tähtsaks see, kes tegelikult taotlusalust maad haris ja korras hoidis. Seda, et M.P. ei ole tegelik taotlusaluse maa harija, ei ole vaidlustatud kontrollaktis ega ka vaideotsuses märgitud. Kontrollaktis on põllu puudustena välja toodud üksnes see, et M.P. il puudub õiguslik alus maa kasutamiseks, mis on ringkonnakohtu arvates sisuliselt ebaõige. Samas ei anna see aga alust halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamiseks, sest halduskohus on otsuses iseenesest põhjendatult leidnud, et kaebaja poolt vaidlustatud kontrollakt ega ka vaideotsus ei riku tema subjektiivseid õigusi, kuna need iseseisvalt ei tekita, ei muuda ega lõpeta kaebuse esitaja õigusi või kohustusi. Asja materjalidest nähtuvalt (halduskohtu toimik, lk-d 23-24, 26) ei ole kaebuse esitaja soovinud lõppkokkuvõttes halduskohtus vaidlustada PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirja (kaebajale määrati ühtset pindalatoetust osaliselt), mis iseenesest oli kaebuse esitamise aja (15.01.2007) seisuga juba olemas. Samuti ei ole ta vaidlustanud PRIA peadirektori 25.01.2007 käskkirju (jäeti rahuldamata keskkonnasõbraliku tootmise toetuse taotlus ja vähendati ebasoodsamate piirkondade toetust). Arvestades seda, et kaebuse täpsustuse ja halduskohtu istungil tehtud täienduse kohaselt vaidlustas M.P. käesoleva haldusasja raames PRIA 02.01.2007 vaideotsust ja
27. a kontrollakti nr 0601157-6710078 ning ta ei vaidlustanud halduskohtus PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirja, siis jätab ringkonnakohus, tulenevalt HKMS §-st 34 lg 3, tähelepanuta apellandi poolt apellatsioonkaebuses esitatud nõude tühistada PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkiri nr 1-3-11/
28. HKMS § 34 lg 3 kohaselt ei saa ringkonnakohtus esitada nõudeid, mida esimese astme kohtus ei esitatud. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud kohtukulud HKMS § 92 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja kohtukulude hüvitamise taotlust ei ole esitanud. Viivi Tomson Agu Timmi 6 Maili Lokk