3-07-820/13

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-820 Haldusasi R.T. i kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 08.03.2007 vaideotsuse nr 13-25/41 tühistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu
2. juuni 2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus R.T. i apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
3. oktoober 2007 Menetlusosalised Apellant (kaebuse esitaja) – R.T. Vastustaja (haldusorgan) – Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann RESOLUTSIOON Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Tühistada Tartu Halduskohtu
4. juuni 2007 otsus ja saata R.T. kaebus esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates
5. oktoobrist
6. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
7. R.T. esitas halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) 08.03.2007 vaideotsuse nr 13-25/41 ning pindalatoetuse ja ebasoodsate piirkondade toetuse väljamaksmist kogu tema poolt taotletud pinna kohta. R.T. esitas 30.05.2006 PRIA-le pindalatoetuse taotluse nr 11006371121 kokku 6-le põllule 17,2 hektarile. Kuna põllumassiivi nr 46249523227 asuva põllu nr 5 osas (4,08 ha) küsis toetust ka L.V. , siis jättis PRIA R.T. i taotluse selle põllu osas rahuldamata. PRIA väitel puudus R.T. il antud põllu osas kasutusõigus, kuna kaebaja pinnaerinevused olid sellise suurusega, mis tõid kaasa tema pindalatoetuse taotluste rahuldamata jätmise. R.T. esitas PRIA-le vaide, mis jäeti 08.03.2007 vaideotsusega nr 13-25/41 rahuldamata. Kaebuse kohaselt on ebaõige seisukoht, mille kohaselt kaebajal kui maatüki omandajal ei olnud õigust põllumassiivi nr 46249523227 (põld nr 5) suurusega 4,08 ha enne kasutada või käsutada, kui see oli kantud kinnistusraamatusse. Kaebajal oli 11.08.2005 sõlmitud endise omaniku L.V. ga võlaõiguslik müügileping, milles oli kokku lepitud, et müüjal ei ole kolmanda isikuga sõlmitud ühtegi kokkulepet antud kinnistu suhtes ega sõlmi ka edaspidi ühtegi kokkulepet kolmandate isikutega antud kinnistu suhtes. 23.05.2006 sõlmiti asjaõigusleping, mille kohaselt tuleb kinnistusregistrisse sisse kanda kinnistute „Laurivälja“ ja „Lauriniidu“ omanikuna R.T. . 13.09.2006 kanti eelnimetatud põllumassiiv kinnistusraamatusse R.T. i nimele.
8. Vastustaja PRIA vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt on kaebus põhjendamata, kuna R.T. il puudus 2006 pindalatoetuste taotlemise ning vajalike põllumajanduslike tegevuste teostamise hetkel põllu nr 5 kasutamiseks õiguslik alus. Kabaja poolt esitatud pinnaerinevused olid sellise suurusega, et tõid kaasa tema pindalatoetuse taotluste rahuldamata jätmise. HALDUSKOHTU LAHEND
9. Tartu Halduskohus jättis
10. juuni 2007 otsusega kaebuse rahuldamata. Otsuse kohaselt on õige PRIA seisukoht, et kaebajal puudus 2006 pindalatoetuse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlemise ning vajalike põllumajanduslike tegevuste teostamise hetkel põllu nr 5 kasutamiseks õiguslik alus. Asja materjalidest nähtuvalt esitas R.T. 30.05.2006 PRIA-le taotluse, milles taotles ühtset pindalatoetust ja ebasoodsamate piirkondade toetust teiste hulgas ka põllumassiivil nr 46249523227 asuvale põllule nr 5 (4,08 ha). Põld nr 5 paikneb kinnistutel katastriüksuste tunnustega 47801:006:0359 („Lauriniidu“) ja 47801:006:0358 („Laurivälja“). Nimetatud kinnistute varasem omanik oli L.V. . 23.05.2006 asjaõiguslepingu alusel on nimetatud kinnistute omanikuna 13.09.2006 kinnistusraamatusse sisse kantud R.T. . Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 641 kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Antud juhul kujutab taotleja poolt vaidele lisatud asjaõigusleping omaniku L.V. ja omandaja R.T. i vahelist kokkulepet selle kohta, et kinnisomand peab omandajale üle minema. Õigusmuudatuse lõplikuks saavutamiseks peab järgnema kokkuleppele alati ka selle sissekandmine kinnistusraamatusse, sest alles asjaõigusleping koos sissekandega kinnistusraamtusse põhjustavad õigusmuudatuse, seega pärast kande tegemist kinnistusraamatusse muutub õigusmuudatus kehtivaks. Kinnistusraamatu kanne on õigustloova iseloomuga. Antud juhul tekkis R.T. il omand kinnistute katastriüksuste tunnustega 47801:006:0359 ja 47801:006:0358 suhtes alles 13.09.2006 ning kuna tal puudus 2006 pindalatoetuste taotlemise 2 ning vajalike põllumajanduslike tegevuste teostamise hetkel põllu nr 5 kasutamiseks õiguslik alus, siis jättis PRIA peadirektor vastavalt oma 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/377 lisa punktile 274 ja 25.01.2007 käskkirja lisa punktile 461 kaebaja ühtse pindalatoetuse taotluse ja ebasoodsamate piirkondade toetuse taotluse õigesti rahuldamata. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 12 lg 1 kohaselt võib toetusi taotleda isik, kes kasutab põllumajandusmaad. Kasutamise all mõistetekase seda, et isik omab põllumajandusmaa kasutusõigust ja hoiab maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes. Tartu Ringkonnakohus on oma 19.09.2005 otsuses haldusasjas nr 2-3-262/05 asunud seisukohale, et toetuse saamise õigust ei ole selle põllumajandusmaa suhtes, mille osas ei ole tõendatud isikul kasutusõiguse olemasolu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
11. R.T. esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu
12. juuni 2007 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole täiendaval arvutuslikul kontrollimisel pinna erinevus taotletud ja kindlakstehtud pinna vahel üle 30%, vaid 23,8%; 2) ei olnud müüjal L.V. l pärast müügilepingu sõlmimist 11.08.2005 enam õigust kolmandate isikutega lepinguid sõlmida antud maatüki kasutuse osas; 3) on A. V. PRIA-le esitanud võltsitud allkirjaga dokumendi, mille alusel on PRIA rahuldanud 2006 toetuse saamise A. V kasuks põllu nr 5 osas. Jääb arusaamatuks, miks oli 2006 suvel apellandil kui põllu nr 5 ostjal vähem õigust põldu nr 5 harida kui külaelanik A. V; 4) on põhjendamata väide, et põllu nr 5 kasutamiseks 2006 puudus R.T. il õiguslik alus, kuna kinnistusraamatu sissekanne tehti alles 13.09.
13. Kuna kinnistusregistrisse kanne põllu nr 5 osas ei saanud toimuda koheselt pärast müügitehingut L.V. ga, siis sõlmiti L.V. ga maakasutusleping 11.08.
15. PRIA vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
16. juuni 2007 otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on halduskohus õigesti leidnud, et kaebajal puudus kasutusõigus põllu nr 5 osas. Toetuse määramine A. V oli õiguspärane, kuna PRIA-le esitatud andmetest võis järeldada, et A. V oli kehtiv rendileping L.V. ga ning seda ei olnud lõpetatud ei L.V. ega ka R.T. i poolt; 2) on alusetu väide, et PRIA on pinnaerinevuse arvutanud valesti. Pinnaerinevuse arvutamise aluseks on Euroopa Komisjoni määruse 1973/2004 art 138 lg
17. Apellandi kindlaksmääratud pinnaks oli 13,04 ha ning pinnaerinevus oli 4,08 ha. Pinnaerinevuse protsendiks tuleb antud juhul 31,28 %, seega on PRIA poolt teostatud arvutuskäigu tulemus vastavuses väljaantud haldusaktide põhjendusega taotluse rahuldamata jätmiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
18. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Tartu Halduskohtu
19. juuni 2007 otsus tuleb tühistada kohtumenetluse normide oluliste rikkumise tõttu ning asi saata esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. 3
20. Nähtuvalt asja materjalidest, on R.T. esitanud halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 08.03.2007 vaideotsuse nr 13-25/41 tühistamiseks. Vastavalt HMS §-ile 87 lg 2 halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras võib halduskohtusse esitada kaebuse vaideotsuse peale, kui sellega on rikutud isiku õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata.
21. Seega esitatakse HMS § 87 lg 2 p 3 kohaselt kaebus vaideotsuse peale siis, kui vaidemenetluses on rikutud isiku õigusi vaidlustatud haldusaktist sõltumata. Muul juhul esitatakse kaebus haldusakti peale. Antud juhul ei ole kaebaja väitnud, et vaidlustatud vaideotsusega oleks rikutud tema õigusi vaidemenetluse esemest sõltumata. Nii kaebuses halduskohtule kui apellatsioonkaebuses esitatud väidetavad õiguste rikkumised on seotud vaidemenetluse esemega, s. o PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirjaga nr 1-3.11/377 ning 25.01.2007 käskkirjaga nr 1-3.13-5/
22. Seega nähtub kaebusest halduskohtule, et kaebaja pidas oma õigusi rikkuvateks PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/377, millega jäeti rahuldamata R.T. i ühtse pindalatoetuse taotlus ning 25.01.2007 käskkirja nr 1-3.13-5/13, millega jäeti rahuldamata R.T. i ebasoodsamate piirkondade toetuse taotlus. Seetõttu pidi halduskohtul tekkima kahtlus, et kaebaja on sõnastanud oma kaebuses ekslikult taotluse tühistada vaideotsus.
23. Vastavalt HKMS §-ile 11 lg 1 p 3 kaebuse saanud halduskohus kontrollib, kas kaebuses on esitatud selle eesmärgi saavutamiseks võimalikud ja asjakohased taotlused ning teeb vajaduse korral kaebuse esitajale ettepaneku kaebust muuta. Seega seadusest tulenevalt pidi halduskohus selgitama kaebajale, milline taotlus tuleks eesmärgi saavutamiseks esitada ning andma võimaluse kaebuse täpsustamiseks. Halduskohus ei ole aga selgitanud R.T. ile kaebuse täpsustamise vajalikkust ega andnud selleks tähtaega. Sellega on halduskohus rikkunud protsessinorme.
24. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kui ringkonnakohus tuvastab käesoleva seadustiku §-is 45 sätestatud kohtumenetluse normide rikkumise, ei ole ta seotud apellatsioonkaebuse ja vastuväidete piiridega. HKMS § 45 lg 2 kohaselt on ringkonnakohtul õigus kaebuse ja vastuväidete põhjendustest ja taotlusest olenemata kohtulahend tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui kohtumenetluse normide olulisi rikkumisi ei ole võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Antud juhul eeldab kaebuse täpsustamine kaebuse eseme muutmist ning seetõttu ei ole sellist protsessinormi rikkumist võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada. Menetlusosalistel peab olema tagatud õigus anda seletusi ning esitada põhjendusi ja kaalutlusi kaebuse eseme kohta juba esimese astme kohtus, mitte aga alles apellatsioonimenetluses. Maili Lokk Agu Timmi 4 Viivi Tomson