3-07-214/10

3-07-214 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi,Viivi Tomson, Maili Lokk Otsuse tegemise aeg ja koht

1. oktoober 2007 Tartu Haldusasja number 3-07-214 Haldusasi A.L. i kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375 ja 29.12.2006 vaideotsuse nr 13-25/560 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks toetuse väljamaksmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.04.2007 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Põllumajanduse Registrite apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev
2. oktoober 2007 Menetlusosalised Apellant (haldusorgan)– Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, esindaja Veiko Bergmann Vastustaja (kaebuse esitaja) – A.L. , esindaja Alvar Liibert RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
3. aprilli 2007 otsus muutmata. Mõista Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt A.L. i (i.k XXXXXX ) kasuks välja viimase poolt apellatsioonimenetluses kantud kuluna sõidukulu 500 (viissada) krooni. Apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. ja Informatsiooni Ameti Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s. o alates 30.10.
4. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED A.L. esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) peadirektori 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375 ja 29.12.2006 vaideotsuse nr 13-25/560 tühistamiseks ning PRIA kohustamiseks toetuse väljamaksmiseks. Kaebuse kohaselt esitas A.L. 17.05.2006 PRIA-le pindalatoetuste taotluse nr 11006671216 ühtse pindalatoetuse, ebasoodsamate piirkondade toetuse ning keskkonnasõbraliku tootmise eest põllumajandusliku keskkonnatoetuse saamiseks. 25.08.2006 viis PRIA kaebuse esitaja ettevõttes läbi kohapealse kontrolli, mille käigus avastati põllumassiivil nr 53248907683 asuval põllul nr 1, et niide oli poolelt põllult koristamata. PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375 p 2 alusel määrati A.L. ile ühtset pindalatoetust osaliselt, vähendades taotletavat summat 50%. Kaebuse esitaja esitas PRIA käskkirja peale vaide. 29.12.2006 vaideotsusega jättis PRIA peadirektor kaebuse esitaja vaide rahuldamata. Kaebuse esitaja leidis, et PRIA ei ole arvestatud kehtivaid seadusi ning on tõlgendanud seadusi oma suva järgi. 25.08.2006, kui toimus PRIA kontroll, oli kogu põld niidetud. Põllul nr 1 oli niide ära vedamata poolelt põllult, s.o 3 ha ulatuses, mis oli vaalus loomadele ettevedamiseks ja mille koristamine käis. Seda maad kasutatakse karjatamiseks, karjamaa kohta ei ole nõuet, et niide peab olema koristatud. Seoses sellega, et
5. aastal oli vegetatsiooni perioodil sademeid oluliselt vähem ja heintaimede kasv olematu, toimus loomade söötmine niitmisel saadud põhu ja heinaga. Niide koristati vastavalt vajadusele. Kogu taotletava pinna suurus on 15,99 ha, millest 3 ha on 18,76 %. PRIA vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt vähendati kaebuse esitaja ühtset pindalatoetust põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tõttu vastavalt rikkumise raskusastmele. Pindalatoetuse vähendamise protsent määratakse lähtuvalt sellest, kas tegemist on hooletuse, raske rikkumise, ulatusliku rikkumise või tahtliku rikkumisega ja kas on olemas kergendavad asjaolud. Toetussumma vähendamisel arvestatakse ka rikkumisega seotud pinna suhet taotletud pinnaga. Kaebuse esitaja taotles toetust 15,99 ha pinnale ning rikkumine tuvastati põllul pinnaga 6,19 ha. Seega moodustas rikkumisaluse põllu pind 38,7 % kogupindalast. PRIA peadirektor on lähtuvalt Euroopa Komisjoni 21.04.2004 määruse (EÜ) nr 796/2004 artiklitest 66 ja 67 kehtestanud 19.05.2006 käskkirjaga nr 1-3.1/199, mida on täiendatud PRIA peadirektori 23.08.2006 käskkirjaga nr 1-3.1/325, ühtse pindalatoetuse heade põllumajandus ja keskkonnanõuete rikkumisel vähendamise korra vastavalt lisale 1 „Ühtse pindalatoetuse heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete vähendamise kord“. Nimetatud lisas on sätestatud nõuete rikkumistele vastavad rikkumise raskusastmed ja vähendamine ühtse pindalatoetuse summast. Vaidlusalusel põllul on tegemist tahtliku rikkumisega üle 30 % taotletud pinna osas. Seega vähendas PRIA peadirektor 23.08.2006 käskkirja nr 1-3.1/325 alusel toetuse summat 50 %. Vastavalt põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr 39 „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” §-le 2 lg 3 peab rohumaa olema vähemalt üks kord enne
6. juulit niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Kohapealse kontrolli teostamise hetkel peab olema võimalik visuaalselt tuvastada, et põldu on niidetud/karjatatud ja niide peab olema kas ära veetud või hekseldatud. Kaebuse esitaja põllul 2 ei saanud visuaalselt lugeda rohumaa hooldamise nõuet täidetuks. Kui konkreetse põllu pinnal avastatakse nõude rikkumine, omistatakse vastav puudus põllule tervikuna. HALDUSKOHTU LAHEND Tartu Halduskohus rahuldas
7. aprilli 2007 otsusega kaebuse osaliselt ning tühistas PRIA 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375 p 2 ja 29.12.2006 vaideotsuse nr 13-25/560, muus osas kaebust ei rahuldatud. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab Põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr 39 „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ § 2 lg 3, et enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa peab vähemalt üks kord enne
8. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt
9. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-ala ulatuses visuaalselt tuvastada. PRIA 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375 puhul ei olnud PRIA peadirektoril õigus arvestada 23.08.2006 käskkirja nr 1-3.1/325, kuna see ei kehtinud toetuse taotlemise ajal ega ka enne
10. juulit 2006, s.o ajal kui taotlejal oli kohustus rohumaa vastavalt nõuetele niita ja koristada. Lähtuda sai ainult peadirektori 19.05.2006 käskkirjast nr 1-3.1/199, mille lisa 1 p 2 sätestab toetuse vähendamist hooletuse tõttu põllumajanduse ja keskkonna nõuetele mittevastava pinna korral üle 20%. Põllumajandusministri määruses nr 39 ja PRIA peadirektori 19.05.2006 käskkirjas ei ole sätestatud, kuidas põllumajanduse ja keskkonna nõuetele mittevastavaid pindasid arvestatakse. Antud juhul on toetuse vähendamisel toetuskõlbmatuks loetud kogu põld nr 1 pindalaga 6,19 ha, kuigi kontrollija poolt on märgitud, et koristamata oli pool põllust nr
11. Ühestki õigusaktist ei tulene ühtse pindalatoetuse määramiseks selline tõlgendus, et toetuskõlbmatuks loetakse kogu põld, kus rikkumine toimus. PRIA peadirektori 19.05.2006 käskkirjas kui ka 23.08.2006 käskkirjas on aluseks võetud Euroopa komisjoni määruse 796/2004/EÜ artiklid 65, 66 ja
12. Euroopa komisjoni määruse 796/2004/EÜ artikkel 66 käsitleb toetuse vähendamist talupidaja hooletusest tulenevalt ning artikkel 67 toetuse vähendamist ja väljaarvamist tahtliku rikkumise korral. Artikli 66 p 1 kohaselt võib hooletusest tingitud rikkumise korral üldreeglina vähendada toetust 3% kogusummast, mida võib kontrolliasutus vähendada 1%-le või suurendada 5%-le. Määruse p 4 sätestab, et kui on kindlaks tehtud korduv rikkumine, võib toetussummat vähendada maksimaalselt 15% kogusummast. Seega ei võimalda viidatud Euroopa komisjoni määrus hooletusest tingitud rikkumise korral toetussummat vähendada üle 15%, samuti ei näe komisjoni määrus võimalust hooletust samastada tahtliku rikkumisega. Artikli 67 järgi võib kontrolliasutus kontrolliaruandes esitatud hinnangu alusel vajaduse korral tahtliku rikkumise korral suurendada protsenti 100%-ni kogusummast. Antud vaidluse puhul oli inspektori poolt kontrolliaruandes märgitud, et rikkumine toimus hooletuse tõttu. Seega ei olnud õigust seda hiljem lugeda tahtlikuks rikkumiseks, samas raskusastme muutmise kohta põhjendusi välja toomata. Vaidlustatud käskkiri on ka selle vormistuse tõttu eksitav. Käskkirjast ei selgu, kas selles märgitud põllumajandusministri määruseid nr 51, nr 49 ja 39 on ühtse pindalatoetuse määramise juures arvestatud või mitte. Põllumajandusministri 20.04.2004 määrus nr 49 käsitleb ebasoodsamate piirkondade toetuse määramist, sama kuupäeva kandev määrus nr 51 aga keskkonnatoetuse saamist ja määramist. Kõik need on erinevad toetused ja reguleeritud põllumajandusministri poolt välja antud erinevate määrustega. 3 Vaidlustatud käskkirjas on real, kus on toetussummat vähendatud 5275.10 krooni võrra, märkusena viidatud – toetussumma vähendamine ÜPT heade põllumajanduse ja keskkonna nõuete rikkumise tõttu (PRIA peadirektori käskkiri 15.06.2005 nr 1-3.1/231). Selles ei ole viidet aga ühelegi ministri määrusele, viidatud on ainult kehtetule käskkirjale. Käskkiri on motiveerimata, käskkirjast ei selgu, millise seaduse või seadusest tuleneva õigusakti alusel on toetust vähendatud. Seega tuleb PRIA peadirektori haldusaktid tühistada. Kohtul ei ole võimalik kohustada PRIA-t nõutud summat välja maksma. Toetussummade arvestamine ja määramine toimub vastavat õigust omava asutuse poolt haldusmenetluse käigus. PRIA-l tekib peale kohtu poolt vaidlustatud käskkirja tühistamist kohustus taotlus uuesti läbi vaadata ning teha seaduspärane ning motiveeritud otsus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED PRIA esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
13. aprilli 2007 otsuse ning teha uue otsuse, millega jätta A.L. i kaebus täies ulatuses rahuldamata. Apellatsioonkaebuse kohaselt on ebaõige järeldus, et määrus nr 39 ei reguleeri, kuidas nõuetele mittevastavaid pindasid arvestatakse. Vastavalt põllumajandusministri 06.04.2005 määruse nr 39 „Ühtse pindalatoetuse ja põllumajanduskultuuri kasvatamise täiendava otsetoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ §-le 2 lg 3 peab rohumaa olema vähemalt üks kord enne
14. juulit niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Põllumajandusministri määruse nr 39 § 2 lg 3 sätestab, et nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-ala ulatuses visuaalselt tuvastada. Antud sätet käsitletakse iga taotlusel märgitud konkreetse põllu suhtes. Kui vastava nõude täitmist põllul pole võimalik tuvastada, loetakse antud põllu osas nõuded mittetäidetuks ja rakendatakse vastavaid sanktsioone. Nõue peab olema täidetud kogu taotletud põllul. Kui nõue on täitmata, siis rakendub sanktsioon kogu põllule, kus rikkumine tuvastati. A.L. i põllul nr 1 ei olnud visuaalselt võimalik lugeda rohumaa hooldamise nõuet täidetuks, mistõttu oli inspektor õigustatud omistama vaidlusalustele põldudele puudusekoodi KKP4 ja KKY11 (niide on koristamata, rohumaalt on niide õigeaegselt ära vedamata). Kui konkreetse põllu pinnal avastatakse nõude rikkumine, omistatakse vastav puudus põllule tervikuna. Kuna kaebuse esitaja ei ole teinud maa heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes hoidmiseks piisavas ulatuses kulutusi, oleks ebaõige maksta toetust täies ulatuses. Taotlejad, kes taotlevad pindalapõhiseid toetusi, kinnitavad toetuste taotlemisel oma allkirjaga toetuste tingimustele vastavust ja peavad olema tutvunud vastavate tingimustega ning vastutavad ise selle eest, et nad on toetuste nõuetele vastavad. PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375 p-s 2 on toetussumma vähendamise real viidatud valele (kehtetule) haldusaktile, kuid seda saab lugeda ilmseks veaks, kuna haldusakti preambulas on olemas viide haldusaktile, mille alusel toimus toetussumma vähendamine. Samuti on olemas viited muudele õigusaktidele, mis olid haldusakti väljaandmise aluseks. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumine ei võinud mõjutada asja otsustamist. Ühtse pindalatoetuse osalise määramise ja maksmise 01.12.2006 käskkiri nr 1-3.11/375 p 2 A.L. i osas on õiguspärane. A.L. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt viidatakse PRIA peadirektori 01.12.2006 käskkirjas nr 1-3.11/375 PRIA peadirektori käskkirjale 15.06.2005 nr 1-3.1/231, kuid antud käskkiri on tühistatud. 4 PRIA peadirektori käskkiri 1-3.1/199 näeb toetuse vähendamise ette hooletuse korral 3%, kui nõuetele mittevastav pind jääb alla 20% taotletud pinnast. Seoses sellega, et
15. aastal oli vegetatsiooni perioodil sademeid oluliselt vähem ja heintaimede kasv olematu, toimus loomade söötmine niitmisel saadud heinaga. Niide koristati vastavalt vajadusele. Põllul oli vaalus 3 ha niidet, mis oli loomadele ettevedamiseks. Üheski PRIA infoallikast ei tulene, et heina koristamine peab toimuma karjatamisalal ja koristamata ala laieneb kogu põllule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu
16. aprilli 2007 otsus muutmata. HKMS § 34 lg 2 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 1 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist:
17. Põhjendatud ei ole apellandi väide, et on väär halduskohtu järeldus, mille kohaselt Põllumajandusministri määrus nr 39 ega ka PRIA peadirektori 19.05.2006 käskkiri ei sätesta, kuidas põllumajanduse ja keskkonna nõuetele mittevastavaid pindasid arvestatakse. Halduskohus on põhjendatult viidanud sellele, et antud juhul on toetuse vähendamisel toetuskõlbmatuks loetud kogu põld nr 1 pindalaga 6,19 ha, kuigi kontrollija poolt on märgitud, et koristamata oli pool põllust nr 1 ja ühestki õigusaktist ei tulene ühtse pindalatoetuse määramiseks selline PRIA-poolne tõlgendus, et toetuskõlbmatuks loetakse kogu põld, kus rikkumine toimus. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi Põllumajandusministri määruse nr 39 §-st 2 lg 3 tulenevast nõudest (enne taotluse esitamise aastat rajatud rohumaa peab vähemalt üks kord enne
18. juulit olema niidetud või peab seal olema loomi karjatatud. Hiljemalt
19. juuliks peab niide olema koristatud või hekseldatud. Nõutud tegevusi peab tegema viisil, mis võimaldab neid kogu taotlusel märgitud maa-ala ulatuses visuaalselt tuvastada) ei saa teha järeldust, et kui nõue on täitmata poole põllu osas, siis rakendub sanktsioon ikkagi kogu põllule, kus rikkumine tuvastati.
20. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohaga, mille kohaselt ei ole vaidlustatud 01.12.2006 käskkirjas põhjendatud ega ka PRIA peadirektori 23.08.2006 käskkirjas nr 1-3.1/325 või 19.05.2006 käskkirjas nr 1-3.1/199 välja toodud alust, mis võimaldaks PRIA-l haldusmenetluse käigus muuta algselt põldude kontroll-lehele kontrolli teostanud inspektori poolt märgitud rikkumise raskusastet (hooletus) raskemaks, s. o tahtlikuks rikkumiseks. Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et vaidlustatud 01.12.2006 käskkirja nr 1-3.11/375 puhul ei olnud PRIA-l õigus arvestada 23.08.2006 käskkirja nr 1-3.1/325, kuna see ei kehtinud A.L. i poolt toetuse taotlemise ajal ega ka enne
21. juulit 2006, s. o ajal kui taotlejal oli kohustus rohumaa vastavalt nõuetele niita ja koristada. Halduskohus on seega põhjendatult leidnud, et vaidlustatud käskkirja andmisel oleks saanud lähtuda ainult peadirektori 19.05.2006 käskkirjast nr 1-3.1/199, mille lisa 1 p 2 sätestab toetuse vähendamise hooletuse tõttu põllumajanduse ja keskkonna nõuetele mittevastava pinna korral üle 20%. Asjaolu, et 23.08.2006 käskkirja nr 1-3.1/325 ei ole vaidlustatud ja tegemist on kehtiva käskkirjaga, ei anna alust halduskohtu eelnimetatud 5 seisukoha ümberhindamiseks. Nagu juba varem märgitud, on halduskohus sisuliselt märkinud üksnes seda, et 23.08.2006 käskkirjaga 19.05.2006 käskkirja lisa 1 p 2 sisseviidud muudatusi ei saanud A.L. ile ühtse pindalatoetuse määramisel arvesse võtta põhjusel, et selline muudatus pindalatoetuse vähendamiseks ei kehtinud taotluse esitamise ajal ega ka taotleja jaoks rohumaa niitmise ja koristamise kohustuse kehtimise ajal.
22. Põhjendatud ei ole apellandi viide sellele, et vaidlustatud 01.12.2006 käskkiri oli piisavalt motiveeritud ning tulenevalt HMS §-st 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakt ei vasta vorminõuetele. Halduskohus on antud asjas põhjendatult viidanud sellele, et 01.12.2006 käskkirjast ei selgu, kas selles märgitud põllumajandusministri määrusi nr 51, 49 ja 39 on ühtse pindalatoetuse määramise juures arvestatud või mitte ning real, kus on toetussummat vähendatud 5275.10 krooni võrra, on märkusena viidatud PRIA peadirektori 15.06.2005 nr 1-3.1/231, mis 01.12.2006 seisuga oli kehtetu. Seega on halduskohus põhjendatult leidnud, et vaidlustatud käskkiri on motiveerimata, sest sellest ei selgu, millise seaduse või seadusest tuleneva õigusakti alusel on toetust tegelikult vähendatud ning puuduvad ka vastavad põhjendused ja kaalutlused. Ringkonnakohus leiab, et HMS §-le 58 ei ole antud juhul alust viidata, sest halduskohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei ole halduskohus 01.12.2006 käskkirja osas tuvastanud üksnes sellist vorminõuete rikkumist, mis ei võinud mõjutada asja otsustamist, vaid on viidanud reale haldusakti motiveerimisega seotud sisulisele rikkumisele, milliste kohta ei ole alust öelda, et need ei võinud mõjutada asja, s. o A.L. ile toetuse määramise, otsustamist. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis tulenevalt HKMS §-st 92 lg 1 jäävad apellandi menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Vastustaja A.L. on esitanud ringkonnakohtule taotluse mõista apellandilt tema kasuks välja sõidukulud (500 kr), mis on tehtud seoses vastustaja ja tema esindaja sõitmisega oma elukohast Pärnumaalt Tartusse ringkonnakohtu istungile 10.10.
23. Kuna sõidukulude kandmise kohta on esitatud ka vastav arve 10.10.2007, siis tuleb nimetatud taotlus rahuldada ja HKMS § 92 lg 1 alusel PRIA-lt A.L. i kasuks välja mõista 500 kr. Viivi Tomson Agu Timmi 6 Maili Lokk