) § 234 tähenduses. Aseri Vallavolikogu poolt vastuvõetud haldusakt ei võimalda kaebuse esitajal erastada vabu metsamaatükke nr 2, 46 ja 65, mis takistab tema kui FIE tegevuse laiendamist tulevikus. Aseri Vallavolikogu vaidles kaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt tutvus Aseri Vallavolikogu ja Aseri Vallavalitsuse ajutine komisjon 19.06.2006 M. A omandis olevate kinnistute maakasutusega. Põllumaa oli harimata ning selgus, et põllumajanduslikku tootmist nendel maadel ei toimunud. 24.08.2006 toimus Aseri Vallavalitsuses koosolek, kus teavitati M. A t asjaolust, et Aseri Vallavolikogu ja Aseri Vallavalitsuse ajutine komisjon käis tutvumas M. A kasutuses olevate maadega, mille käigus selgus, et nendel maadel põllumajanduslikku tootmist ei toimu. Kuna kaebuse esitaja saadud teabe kohta koosolekul omapoolseid vastuväiteid ei esitanud, siis ei pidanud komisjon vajalikuks uuesti maakasutust kontrollida ja jäi 19.06.2006 tuvastatu juurde. 24.08.2006 esitas M. A Aseri Vallavalitsusele põllumajandusliku tootmise tõendamiseks täiendavad tõendid. Kaebuse esitaja esitas maa rendilepingute koopiad, mis tõendavad põllumajandusmaa kasutamist V kinnistul järgnevalt: 15.02.2003 sõlmis Avo V rendilepingu M. A ga 0,5 ha suuruse V kinnistu maa kasutamiseks ja Sergei A iga 0,5 ha suuruse V kinnistu maa kasutamiseks. 18.02.2005 sõlmis A. V rendilepingu 0,3 ha suuruse V kinnistu maa kasutamiseks Viktor L. ga. 10.03.2005 sõlmis A. V rendilepingu M. A ga sama kinnistu 0,3 ha maa kasutamiseks ja S. A iga 0,3 ha maa kasutamiseks. 15.02.2006 sõlmis A. V M. A ga rendilepingu V kinnistu 0,3 ha suuruse maa kasutamiseks. Rendilepingud on sõlmitud kaheks aastaks, kuid samas on iga-aastaselt tehtud uued rendilepingud, v. a 2004 aasta. Rendilepingud on A. V sõlminud üheaegselt mitme isikuga. V kinnistu omanik A. V väitis Aseri Vallavolikogu ja Aseri Vallavalitsuse ajutisele komisjonile 19.06.2006 paikvaatluse käigus, et V kinnistul
Taotlusest nähtuvalt jäetakse maa riigi omandisse seoses vajadusega arvata see riigi maareservi. Aseri Vallavalitsuse 20.04.2005 vastusest nr 5.4-3.1/159 „Maa riigi omandisse jätmine“ teatati, et Kallaku maaüksuse suhtes on algatatud Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsusega nr 112 vaba metsamaa erastamise menetlus. Maa-ametil puudusid andmed selle kohta, et Aseri Vallavalistus oleks vabade maade väljaselgitamisel pöördunud Keskkonnaministeeriumi või Maa-ameti poole nimetatud maatüki osas riigi võimaliku huvi väljaselgitamiseks. Asjaolude kontrollimiseks algatas Maa-ameti peadirektor järelevalvemenetluse ning selle käigus kogutud materjalide põhjal tegi ta 09.06.2005 kirjaga nr 6.3-2/4936 Aseri Vallavolikogule kohustusliku ettekirjutuse. Järelevalvemenetluse käigus leidis kinnitust, et Keskkonnaministeeriumi poolt 15.04.2005 esitatud maa riigi omandisse jätmise taotluses nr 6.3.-5/169 piiritletud maaüksus nimetusega Kallaku oli kantud Aseri valla vabade metsamaade nimekirja ja koostatud plaanil piiritletud vaba metsamaatükina nr
§-s 233 lg 2 sätestatud põllumajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele. HALDUSKOHTU LAHEND 3 Tartu Halduskohus jättis 25. aprilli 2007 otsusega M. A kaebuse rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt sätestab
Vaba metsamaa erastamiseks võib kohalikule omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega
lg 2 tähenduses või metsamajandusega.
lg 2 sätestab, et põllumajandusliku tootmisega tegeleja maareformi seaduse tähenduses on isik, kes saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ning omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust. Kooskõlas
lg-ga 2 on metsamajandusega tegeleja isik, kes maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse territooriumil omab metsamaad koos kasvava metsaga ning on teostanud selles metsas metsaseaduse tähenduses hooldustöid või asunud täitma metsaseaduses sätestatud metsa uuendamise kohustust. Äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtjast põllumajandusliku tootmisega tegeleja saab taotleda erastamiseks vaba metsamaad juhul, kui ta saab tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist ja omab tootmiseks vajalikku maad või põllumajandusmaa kasutamise õigust, kusjuures ta ka ise kasutab tegelikult ja sihtotstarbeliselt talle õiguslikul alusel kas omandisse või kasutusse antud põllumaad. Alates 01.05.2004 kehtiva maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse (MPKS) § 6 lg 1 kohaselt on põllumajandustootja füüsilisest isikust ettevõtja, kelle põllumajandusettevõte asub Eestis ja kelle püsiv tegevus on põllumajandussaaduste tootmine. Riigikohtu halduskolleegium on kohtuasjas nr 3-3-1-3-02 leidnud, et põllumajandusliku tootmisega tegelemine on taime- ja loomakasvatus eesmärgiga müüa vastavaid saadusi. Niisuguse tegevuse tunnuseks on sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine või selle tegevuse vastavus eesmärgiga müüa põllumajandussaadusi. Seega on
lg 2 mõttes põllumajandustootmisega tegelemise obligatoorseks tunnuseks tulu saamine põllumajandustoodete või nendest valmistatud saaduste müügist. Eeltoodust tulenevalt erastatakse vaba metsamaad vaid isikutele, kes vastavad täies ulatuses seaduses sätestatud tingimustele ning kes ka reaalselt ja õiguslikul alusel tegelevad kas põllumajandusliku tootmisega või metsamajandusega kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. Vabade maade erastamise eesmärgiks on maaelu ja metsamajandusega tegelemise toetamine ja edasiarendamine just nende isikute kaudu ja osas, kelle omandis olev põllu- ja metsamaa on täies ulatuses kasutusse võetud ja maa puudumine on saanud oluliseks takistavaks asjaoluks ettevõtluse edasiarendamisel või laiendamisel. Antud asjas on tõendatud, et M. A tegeles kartuli ja porgandi kokkuostmisega ja järelikult ka edasimüümisega. Põllumajanduslikku tootmist tulu saamise eesmärgil ei saa toimuda 0,5 ha või 0,3 ha suurusel maal, sest sellises suuruses renditud maatükk võimaldab kasvatada põllumajandussaadusi enda tarbeks ning mingil määral ka müügiks, kui oma tarve on rahuldatud. Vastustaja on põhjalikult analüüsinud M. A poolt esitatud tuludeklaratsioone ja leidnud, et põllumajandussaaduste tootmist on püütud tõendada kviitungitega, mis ei ole usaldusväärsed. Samuti on komisjon kindlaks teinud, et M. A poolt esitatud tuludeklaratsiooni juurde lisatud kviitungid tõendavad, et M. A tegeles kartuli ja juurvilja kokkuostuga ja edasimüümisega, kuid neist ei nähtu, et oleks tehtud kulutusi põllumajandussaaduste tootmiseks (maa harimine, saagi koristus, jne). Kuludokumendid ei sisalda andmeid müüdud põllumajandussaaduste koguse kohta, samuti ei nähtu neist tehingu teise poole asukoha või elukoha aadress ega enamikel juhtudel ka ostja nimi. Järelikult ei saa need dokumendid tõendada tehingute toimumist, aga samuti ei vasta need dokumendid raamatupidamise seaduse (RPS) § 7 lg-s 1 kehtestatud nõuetele. 4 Eeltoodule tuginedes ei vasta M. A
lg-s 2 sätestatud põllumajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele, mis annaks talle õiguse erastada vaba metsamaad
Vastavalt
lg-le 1 kuulub erastamisele maa, mida käesoleva seaduse alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. FIE M. A poolt taotletava metsamaatüki nr 2 Kallaku maaüksuse osas on Keskkonnaministeerium Maa-ameti kaudu esitanud 15.04.2005 maa riigi omandisse jätmise taotluse nr 6.3-5/169. Maa-ametil puudusid andmed selle kohta, et Aseri Vallavalitsus oleks pöördunud vabade maade väljaselgitamisel Keskkonnaministeeriumi või Maa-ameti poole nimetatud maatükkide osas riigi võimaliku huvi väljaselgitamiseks. See asjaolu on aga vabade maade väljaselgitamisel olulise tähendusega, sest kui riigi võimalik huvi on jäetud väljaselgitamata, siis ei saa vallavalitsus väita, et vaidlusalune maatükk on käsitletav vaba maana.
lg 2 kohaselt maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse
Seega maa, mille kohta ei ole esitatud tagastamise, ostueesõigusega erastamise ja munitsipaliseerimise taotlusi või mida pole jäetud maareformi seaduse alusel riigi omandisse, on vastavalt Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 20.12.1990 otsusele „Maareformist“ ja
Selle maa osas on riigil
lg-st 1 tulenevalt eelisõigus otsustada selle maa ümbervormistamine kas
lg 1 p 8 alusel riigi maareservina riigi omandisse jätmise teel või siis riigivaraseaduses sätestatud alustel. Eeltoodust tuleneb, et riik on jätkuvalt vaidlusaluse maatüki omanik ning riigi kui maaomaniku õigused võivad olla kitsendatud üksnes seaduse alusel. Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 112 p 1.4 kohaselt on FIE M. A kinnitatud vabade metsamaatükkide nr 2, 46 ja 65 erastajaks.
lg 4 kohaselt loetakse isik vaba metsamaa erastamise õigust omavaks arvates vallavolikogu poolt nimekirja kinnitamisest, kuid
lg 1 kohaselt korraldab maa erastamist maavanem ning kohalik omavalitsus teeb maa erastamisel üksnes seaduses ja sellest tulenevates õigusaktides ettenähtud erastamise eeltoiminguid. Kuna maa erastamise otsustab maavanem, siis enne erastamisotsuse tegemist ei saa isik lugeda end erastajaks. Riigikohtu halduskolleegiumi lahendis nr 3-3-1-46-06 on leitud, et kohaliku omavalitsuse volikogu otsus isiku vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamise kohta ei anna sellele isikule õiguspärast ootust vaba metsamaa erastamiseks. Volikogu poolt erastajate nimekirja kinnitamine on eeltoiming vaba metsamaa erastamise menetluses ehk eelhaldusakt haldusmenetluse seadustiku (HMS) § 52 lg 1 p 2 tähenduses, millega otsustatakse, et nimekirja kantud isik vastab tingimustele, mis on
järgi vaba metsamaa erastamise õiguse olemasolu eelduseks. Nimekirja kandmisest ei teki isikul veel subjektiivset õigust nõuda, et erastamist korraldav maavanem sõlmiks isikuga vaba metsamaa erastamise ostumüügilepingu. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED M. A esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu
§-s 234 sätestatud vaba metsamaa erastamise korrale Vabariigi Valitsuse 27.01.2005 määruse nr 16 alusel. Aseri Vallavolikogu vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt kontrollis Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutine komisjon 19.06.2006 ette teatamata A. V poolt apellandile rendile antud põllumaa kasutamist. Selgus, et põllumaa on harimata ning põllumajanduslikku tootmist ei toimu. A. V tunnistas, et
lg-le 1 erastamisele maa, mida
alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse. Kui maad taotletakse riigi omandisse
lg 1 p 8 alusel või munitsipaalomandisse
lg 2 alusel, on selle maa omandamisel eesõigus füüsilisel isikul, kes taotleb maa ostueesõigusega erastamist
§-s 221 sätestatud ulatuses.
lg 2 kohaselt võib vaba metsamaa erastamiseks kohalikule omavalitsusele avalduse esitada äriregistrisse kantud füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb maa asukohajärgse kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil põllumajandusliku tootmisega käesoleva seaduse § 233 lg 2 tähenduses või metsamajandusega. M. A omandis olevad maatulundusmaa sihtotstarbega Lagendiku, Paju, Karu, Serva ja Piiri kinnistud, millest 75,46 ha on põllumajandusmaad, on kõik harimata, mis tähendab, et nendel kinnistutel põllumajandusliku tootmisega ei tegeleta. M. A väide, et tema põllumajandusliku tootmisega tegelemine, mille tulemusena saab ta tulu omatoodetud põllumajandussaaduste või nendest valmistatud toodete müügist, toimub 0,5 või 0,3 ha suurusel, maarendilepingu alusel kasutataval maatükil, ei ole tõsiseltvõetav. Antud juhul ei ole tegemist põllumajandusliku tootmisega kui ettevõtlusega, mis eeldab püsivat tegevust ja mille eesmärgiks on tulu saamine. Rendilevõetud maatükk võimaldab tegeleda vaid oma tarbeks põllusaaduste kasvatamisega. Seadusandja sätestas vaba maa erastajale konkreetsed tingimused eesmärgil, et nõuetele mittevastaval isikul ei oleks võimalik erastada vaba metsamaad. Seega peab vaba metsamaa erastaja vastama
lg-s 2 sätestatud kõikidele tingimustele nii avalduse esitamise, eeltoimingute teostamise, erastamisotsuse vastuvõtmise kui ka maa ostu-müügilepingu sõlmimise ajal. Vaba metsamaad erastatakse vaid isikutele, kes vastavad täies ulatuses seaduses sätestatud tingimustele ning kes ka reaalselt ja õiguslikul alusel tegelevad kas põllumajandusliku tootmisega või metsamajandusega kohaliku omavalitsuse haldusterritooriumil. M. A ei vasta
lg-s 2 sätestatud põllumajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele, mis annaks talle õiguse ja võimaldaks tal erastada vaba metsamaad
alusel.
kohaselt jäetakse riigi omandisse Vabariigi Valitsuse või tema poolt volitatud valitsusasutuse otsusega
lg-s 1 nimetatud maa.
lg 1 p 8 alusel jäetakse riigi omandisse riigi maareserv.
lg 2 kohaselt maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse
lg 1 alusel, on samuti riigi omand, mis kuulub maareformi käigus ümbervormistamisele. Eeltoodust tuleneb, et maa, mille kohta ei ole esitatud tagastamise, ostueesõigusega erastamise, munitsipaliseerimise taotlusi või mida pole jäetud
alusel riigi omandisse, on vastavalt EV ÜN 20.12.1990 otsusele „Maareformist“ ja
Riik oli EV ÜN 20.12.1990 otsusest tulenevalt maa omanik ja on seda jätkuvalt ka vaidlusaluse maatüki osas ning riigi, kui maaomaniku õigused võivad olla kitsendatud üksnes seaduse või teiste isikute õigustega. Maa riigi omandisse jätmine on kõigi teiste maa omandamise viiside ees prioriteetne.
lg-s 1 sätestatu kohaselt kuulub erastamisele maa, mida
alusel ei tagastata, ei jäeta riigi omandisse ega anta munitsipaalomandisse.
lg-st 1 tuleneb otseselt, et maareformi läbiviimisel eelistatakse avalikku huvi erahuvile. Seega ei tulene
Vaba maa erastamise avalduse esitamine ega vaba maa erastajate nimekirja kinnitamine ei anna taotlejale veel õigust maa omandamiseks. Vaba maa erastamise avalduse esitamisega tekkis apellandil õiguspärane ootus vaid selles, et tema avaldust menetletakse 7 õigusaktides sätestatud alustel ja korras. Isikute võimalus vaba maad erastada ei sõltu eeltoimingute tegemisest, vaid sellest, kas vaba maana väljaselgitatud maatükid ja ka neid erastada soovivad isikud vastavad vaba maa erastamiseks kehtestatud tingimustele. Maa omandamise õigus tekib alles erastamise korraldaja otsuse vastuvõtmisest. Kuna vaba maa erastamise avalduse esitamine ei loo avaldajale subjektiivset õigust selle maa omandamiseks, siis ei saa ka erastamismenetluse peatumine või lõpetamine rikkuda avaldaja subjektiivseid õigusi. Seega ei ole rikutud apellandi subjektiivset õigust talle huvipakkuva maatüki omandamiseks, sest seda õigust ei ole tal veel tekkinud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25. aprilli 2007 otsus muutmata. Kuna ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, siis ei pea ringkonnakohus HKMS § 47 lg 3 ja TsMS § 654 lg 6 alusel vajalikuks korrata esimese astme kohtu põhjendusi. Vastavalt HKMS §-ile 34 lg 2 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust apellatsioonkaebuse ja sellele esitatud vastuväidete piires. Ükski apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht ei ole aluseks halduskohtu vaidlustatud otsuse tühistamisele. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ja kohaldanud seadust ning seega puudub alus vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks. Samuti ei ole ringkonnakohus tuvastanud esimese astme kohtumenetluse läbiviimises rikkumisi, mis annaksid aluse saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks arutamiseks. Halduskohus on vaidlustatud otsuses põhjendatult leidnud, et M. A ei vasta
§-s 233 lg 2 sätestatud põllumajandusliku tootmisega tegeleja tingimustele ja ringkonnakohus nõustub halduskohtu vastavate põhjendustega ning nende aluseks oleva tõendite analüüsiga, pidamata vajalikuks samasisulist motivatsiooni käesolevas otsuses uuesti esitada. Põhjendamatu on apellandi väide, et 19.06.2006 tema maadekasutust (maade harimist) kontrollimas käinud komisjon ei olnud moodustatud vastavalt Aseri valla põhimääruse p-dele 22.1 ja 22.7 ning kontrolli tulemusi ei tohiks arvestada, kuna M. A t ülevaatuse tegemise juurde ei kutsutud. Asja materjalidest nähtuvalt (haldusasja toimik I, lk-d 67-68) käis M. A poolt renditud ja talle endale kuuluvatel kinnistutel kontrolli teostamas Aseri Vallavolikogu ja Vallavalitsuse ajutine komisjon. Aseri valla põhimääruse p-d 22.1 ja 22.7 ei käsitle sellise segakomisjoni tegevust. Need põhimääruse punktid põhinevad KOKS §-l 47, mis sätestab Vallavolikogu alatiste ja ajutiste komisjonide moodustamise. Samuti puudub alus jätta komisjoni poolt tuvastatu arvesse võtmata põhjusel, et maade ülevaatusel ei olnud kaasas M. A t ennast. Nagu nähtub 19.06.2006 koostatud aktidest, kontrolliti seda, kas M. A tegeleb A. V lt renditud 0,5 ha-l maal või M. A le endale Aseri vallas kuuluval 5-l kinnistul põllumajandustootmisega ja leiti, et ühelgi neist maadest ei tegelenud M. A põllumajandustootmisega, s. o maad ei olnud põllumajanduslikult kasutuses. Seda, kas maa on põllumajanduslikus kasutuses või mitte oli komisjonil võimalik vaatluse teel kindlaks teha ja M. A osalemine ülevaatuse teostamisel ei oleks muutnud 19.06.2006 teostatud kontrolli tulemusi. Samuti ei ole millegagi tõendatud apellandi väide, et 24.08.2006 toimunud koosolekul nõudis apellandi esindaja K. Kekki uut maade ülevaatust koos M. A ga ja esitas fotod selle kohta, et maid on haritud. Haldusasja toimiku I lk-del 37-38 olev koosoleku protokoll ei kinnita apellandi väiteid ning protokollist nähtuvalt on K. Kekki 24.08.2006 esitanud üksnes 69-l 8 lehel M. A põllumajandustootmist tõendavaid materjale, mida vallavolikogu on enne vaidlusaluse otsuse tegemist analüüsinud ja mis on olemas ka haldusasja toimikus ning mille hulgas ei ole fotosid selle kohta, et M. A kasutuses või omandis olevaid maid oleks haritud. Arvestades asjaolu, et M. A ei ole tõendanud põllumajandusliku tootmisega tegelemist talle endale kuuluvatel kinnistutel ning volikogule ja halduskohtule A. V maade rentimise kohta esitatud lepinguid, millest nähtuvalt M. A rentis 2002-2003 0,5 ha ja 2005-2006 0,3 ha A. V le kuuluvast kinnistust (katastritunnus 15401;002:0271) ning 19.06.2006 koostatud akti, mille kohaselt selgitas A. V kontrolli teostajatele, et: „2006. a nimetatud maal põllumajanduslikku tootmist ei toimu, kuid eelnevatel aastatel on 0,5-l ha-l kartulit kasvatanud A id ja teised Aseri elanikud“, on halduskohus põhjendatult leidnud, et 0,5-l või 0,3-l ha-l maal kartuli kasvatamist ei saa pidada põllumajandustootmiseks
mõttes, kuna sellises suuruses renditud maatükk võimaldab reaalselt kasvatada põllumajandussaadusi enda tarbeks ning mingil määral ka müügiks, kui omad vajadused on rahuldatud. Samuti on halduskohus viitega Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-3-02 õigesti leidnud, et põllumajandusliku tootmisega tegelemise tunnuseks on ka sobivate tootmisvahendite sihipärane kasutamine ning teinud õige järelduse, et vaba põllumajandus- ja metsamaad erastatakse siiski üksnes isikutele, kes ka reaalselt tegelevad põllumajandusliku tootmisega ja vabade maade erastamise eesmärgiks on maa-elu ja metsamajandusega tegelemise toetamine üksnes nende isikute kaudu ja osas, kelle omandis olev põllu- ja metsamaa on täies ulatuses kasutusse võetud ning vaba maa puudumine on oluliseks takistuseks ettevõtluse edasiarendamisel ja laiendamisel. Seega ei oma sisulist tähtsust apellandi väited, kuidas tema, S. A ja V. L. kasutasid A. V lt renditud maad – kas kasutati ühte ja sama maad või oli eraldi kasutus, mis tähendas renditud maal arvestuse pidamist kartulivagude kaupa. Halduskohus on asja materjalide põhjal samuti õigesti leidnud, et M. A ei ole tõendanud kulutuste tegemist väidetava põllumajandussaaduste tootmisega seoses. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et volikogule ja halduskohtule esitatud materjalide hulgas olevad bensiiniostutšekid ja internetiteenuse eest tasumine ei ole käsitletavad põllumajandustootmisega seostatavate kulutuste tegemisena. Asjakohane ei ole ka apellandi väide, et M. A on Aseri Vallavalitsuse 27.08.2003 korraldusega nr 180 ja Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 112 (metsamaa erastajate nimekirja kinnitamine) p-ga 1.4 kinnistatud vabade metsatükkide nr 2, 46 ja 65 erastajaks. Mainitud vallavalitsuse korraldusega nr 180 kinnitati üksnes erastatavate metsamaatükkide suurused ning Aseri Vallavolikogu 31.03.2004 otsuse nr 112 p 1.4 on tunnistatud kehtetuks käesoleva vaidluse esemeks oleva Aseri Vallavolikogu 25.10.2006 otsusega nr 50. Sellele, et volikogu otsusest vaba metsamaa erastajate nimekirja kinnitamise kohta ei tulene nimekirja kantud isikule veel õiguspärast ootust vaba metsamaa erastamiseks, on viidatud ka Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-46-06. Aseri Vallavolikogu vaidlustatud otsuse põhjendustest nähtub, et seisukoht M. A , S. A i ja V. L. põllumajandustootjaks olemise tingimustele vastamise või mittevastamise kohta on avaldatud ja ka põhjendatud kõigi kolme isiku suhtes eraldi, mistõttu ei ole arusaadav apellandi väide, et volikogu oleks pidanud iga isiku kohta eraldi otsuse langetama ja ka põhjendama, miks üks või teine isik ei ole põllumajandustootja. Kuna ka ülejäänud apellandi väited ei anna alust halduskohtu vaidlustatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks, tuleb apellatsioonkaebus jätta täies ulatuses rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 25.04.2007 otsus muutmata. Arvestades seda, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad HKMS § 92 lg 1 alusel apellandi menetluskulud (riigilõiv) tema enda kanda. Teised menetlusosalised ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks apellandilt. 9 Viivi Tomson Agu Timmi 10 Maili Lokk
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.